Kohtulahend

uurimisel antud ütlused. 24.jaanuaril 2013.a. antud ütluste (t.l. 25) kohaselt läks süüdistatav 22.detsembril 2012.a. kella 01.00 paiku koos JK ja RP Raplas asuvasse ööklubisse. Enne oli süüdistatav joonud lahjat alkoholi. Ta kandis pikkade varrukatega T särki ja teksapükse. Klubisse läks ta autost ilma jopeta. Kohal olles tekkis kannatanuga sõnavahetus. Kannatanu oli väga purjus, õiendas paljudega s.h. süüdistatavaga ja rebis katki tema särgi. Turvamehed lahutasid nad ära ja löömist nende vahel klubis sees ei olnud. Pärast seda läks süüdistatav koos JK klubist välja, et ära sõita. Klubist välja jõudnud, nägi süüdistatav pikali maas lamamas sama noormeest, kellega tal enne oli sõnavahetus ja kes ta pluusi katki tõmbas. Süüdistatav võtab omaks, et ta lõi seda noormeest ühe korra jalaga pea piirkonda ja kohe pärast seda tõmbas JK ta eemale ja nad läksid koos autosse. Varsti pärast seda tuli ka politsei. Süüdistatav ei näinud, et keegi peale tema oleks veel kannatanut sel ajal löönud. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et teda hüütakse Joosuks. Kohtuistungil näidatud turvavideo salvestuselt ei tundnud süüdistatav ära isikuid, kes kannatanut lõid. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et süüks pandud kuriteo koosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on süüdistatava tegevuses tõendatud. Süüdistatav on süüvõimeline ja süüd välistavaid asjaolusid tema tegevuses ei ole. Küsimust õigusvastasust välistavatest asjaoludest antud juhul ei tõusetu. Kannatanu poolt 27.detsembril 2012.a. antud ütluste (t.l. 3-6) kohaselt oli ta ööklubis koos PV, TE, RE ja T , kelle perekonnanime ei tea. Kella 02.30 paiku tuli nende laua juurde üks võõras noormees, kes tahtis kannatanuga midagi rääkida, laualt jooke võtta ja kannatanut lüüa, kuid ei saanud pihta. Mõmmiks kutsutud noormees viis selle noormehe laua juurest ära. Seejärel läks kannatanu koos sama Mõmmiks kutsutud noormehega ööklubi ette välja, et rääkida sellest noormehest, kes enne laua juures ärplemas käis. Ootamatult tuli kannatanule löök vastu põske, mille tulemusena kaotas teadvuse. Kannatanu ei tea, kes teda lõi ja mitu korda löödi. Edasi mäletab kannatanu sellest ajast, kui kohal oli politsei. Noormehed, kes võisid teda peksta, olid aga kadunud. Kannatanu tundis lõualuus valu ja üks hammas oli lahti. Ta pöördus esmalt abi saamiseks Rapla kiirabisse ja hiljem Tallinnas hambakliinikusse. Mõmmi nimeliselt noormehelt sai kannatanu hiljem teada, et teda lõi mees, kelle hüüdnimi on Joosu. Ise kannatanu enda lööjat kirjeldada ega nimetada ei oska. Süüdistatavat ta varem ei tundnud ja sellest korrast ka ei mäleta. Kohtuistungil avaldas kannatanu, et pärast vahejuhtumit on ta süüdistatavaga kohtunud ja rääkinud kahju hüvitamisest. Kannatanu ütlusi näkku löögi saamise kohta kinnitavad väljavõte haigusloost ja patsiendikaart, milledes on fikseeritud alalõualuu murd, marrastused alalõual, otsmikul ja ülahuulel. (t.l. 7-8) Kannatanu ütlustega langevad kokku tunnistaja PV ütlused. (t.l. 9-11) Viimastest nähtub, et ta oli klubis koos kannatanuga, kui nende laua juurde tuli üks võõras noormees, kes tahtis kannatanut lüüa. Siis asi rahunes ja kannatanu läks koos Mõmmiks kutsutud noormehega klubist välja. Tunnistaja nägi mõlemat algul läbi klaasist välisuste. Kui tunnistaja ise klubi ette välja jõudis, siis oli kannatanu pikali maas, tal oli nägu paises ja verine. Tunnistaja aitas kannatanu tualettruumi nägu pesema. Kohtuistungil avaldas kannatanu, et sellest momendist on tal toimunu uuesti meeles. Tunnistaja RP ütlustest nähtub, et ta teadis R.T varasemast ajast ja nägi ööklubis suitsuruumi juures R.T ja U.Vaherit rüselemas. Selle põhjust tunnistaja ei tea, kuid turvamehed lahutasid nad ära. U.Vaheril seljas olnud särk oli selleks ajaks katki. R.T käitumine olnud väga ülbe ja ta ei tahtnud rahuneda. Nende kõrvale kogunes palju Türi inimesi. Tunnistaja läks koos R.T klubi ette välja, et rääkida. Tunnistaja kandis jopet ja rohekat värvi pükse. Rääkimise ajal lõi keegi R.T pikali, nende juurde tuli palju inimesi, keegi kukkus tunnistajale otsa ja tunnistaja kukkus vastu piirdeaedu. R.T löömist tunnistaja ei näinud.

Kannatanu ja U.Vaheri rüselust suitsuruumis ja U.Vaheri särgi purunemist kinnitavad ka JK poolt kahtlustatavana antud ütlused. (t.l. 18-19) J.K kinnitab, et ta läks koos U.Vaheriga klubist välja ja sealt edasi parklasse auto juurde. Sel ajal tulnud klubi poolt ka tugevas joobes kannatanu, kes karjunud ja ähvardanud. Kannatanu peksmisest J.K midagi ei tea. Tunnistaja TE kinnitab, et esmalt läks RT klubi ette välja koos R nimelise noormehega, kes R.T tõukas. Seejärel hakkas palju inimesi klubist välja minema, kuid tunnistajat ja P.V turvamehed välja ei lasknud. Kui tunnistaja lõpuks välja sai, siis ta nägi, kui katkise särgiga mees lõi klubi ees väljas R.T jalaga pea piirkonda. Veel lõi R.T keegi valge särgiga mees. Nende löömiste ajal oli R.T pikali maas. Tunnistaja TT ütlustest nähtub, et löömist ta pealt ei näinud, kuid kohtueelse uurimise käigus näidatud videosalvestuse pealt tundis ühe lööjana ära RP tuttava Urmas Vaheri, kes oli lõpuks palja ülakehaga. (t.l. 35-36) Turvavideo salvestuselt ja selle vaatluse protokollist (t.l. 2) nähtub, et esmalt väljusid klubist peaukse kaudu kaks meesisikut, kelledest üks kandis heledaid pükse (isik 1) ja teine (isik 2) oli tumedamates riietes. Kannatanu ja RP ütlustest nähtub, et esmalt läksid klubist välja rääkima nemad. Edasi tuli salvestuse kohaselt klubist välja veel kolm isikut ja seejärel tekkis viie isiku vahel rüselus. Seejärel tekib rüselus isiku nr. 1 ja ühe lühemat kasvu mehe vahel (üks kolmest, kes hiljem välja tuli). Lühem mees lööb isikut nr. 1 parema käega näkku, mille tagajärjel isik nr. 1 kukkus vastu piirdeaeda. Edasi lööb sama mees isikut nr. 1 käega rindkeresse. Edasi on isik nr. 1 pikali maas, sama lühem mees lööb teda veel parema käega ja siis jalaga. Löögid tabavad pähe ja rindkere ülaossa. Seejärel löövad sama maas lamanud meest veel kaks isikut- musta mantliga mees ja valge särgiga mees. Lõpuks tuleb maas lamanud mehe juurde veel eespool nimetatud lühem mees, rebib teda riietest ja lööb jalaga näkku. Selleks ajaks on see mees palja ülakehaga. Süüdistatava ütlustest nähtub, et ta läks klubisse esmalt ilma jopeta ja tema pluus läks enne kannatanuga rüseledes katki. Süüdistatava katkist pluusi kinnitavad ka J.K ja R.P . Kannatanu, tunnistajate P.V , R. , T. , kahtlustatava J.K ja süüdistatava ütlusest nähtub sündmuse kirjeldus samasugusena, nagu on jäänud videosalvestusele. Seepärast tuleb lugeda tõendatuks, et salvestusele jäänud lühemat kasvu mees, kes maas lamanud meest korduvalt lõi, oli süüdistatav. Olenemata sellest, et kannatanu mäletab ainult ühte lööki näkku ja süüdistatav on ülekuulamisel samuti tunnistanud ainult ühte lööki, tuleb kannatanu peksmine süüdistuses kirjeldatud viisil lugeda tõendatuks. Kuritegu tuleb lugeda toimepanduks KarS § 16 lg. 3 mõttes otsese tahtlusega. RE ütlused uuritud tõenditele midagi ei lisa. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi, mille kohaselt kaotas ta kuriteo tagajärjel tekkinud töövõimetuse tõttu 449.88 eurot töötasu, tulevikus tekkivad kulud vigastada saanud hamba raviks on 2699.35 eurot ja tema poolt juhitud OÜ-l Tubern jäi saamata 1032.29 eurot tulu. Detsembrikuus oli töövõimetuse päevi 3 ja jaanuaris 17. Töötasu ühe päeva eest oli detsembrikuus 66.67 eurot ja jaanuaris 45.45 eurot. Hagi tuleb rahuldada osliselt. Tervisekahjustuse tõttu saamata jäänud töötasu ja kulud raviks on VÕS 1043 mõttes õigusvastaselt tekitatud kahju, mille kahju tekitaja peab hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Eespool kirjeldatud tõendid kinnitavad, et süüdistatava tegevus oli kannatanu suhtes õigusvastane ja süüline. Kaotatud töötasu tuleb lugeda VÕS §§ 128 lg. 3 ja 130 ette nähtud otseseks tervisekahjustuse läbi tekkinud varaliseks kahjuks, mille suurus on teada. Kaotatud töötasu suuruse üle vaidlus puudub ja selles osas süüdistatav ka hagi tunnistab. Seepärast tuleb kaotatud

töötasu täies ulatuses süüdistatavalt välja mõista. Otseseks tervisekahjustuse läbi tekkinud kahjuks tuleb lugeda ka hamba ravimiseks tulevikus tekkivad kulud. VÕS § 128 lg. 3 kohaselt võib kahju tekkimisel olla kogu kahju suurus esmalt täpselt teadmata ja see võib selguda tulevikus. Kahju mõistesse kuuluvad ka mõistlikud kulud, millised tuleb kahju saajal kanda seoses kahju tekkimisega. Kohtul ei ole alust kahelda, et vajadus hamba ravimiseks on tekitatud löömisega süüdistatava poolt, sest kannatanu avaldas ülekuulamisel kohe ühe hamba loksumist. Ka 22.detsembril 2012.a. kell 03.33 Rapla Haiglas koostatud patsiendikaardil on märgitud, et vasakult alumine 3.hammas liikus ja oli silmnähtavalt paigast nihkunud. Hamba asendamiseks vajalikud kulud tuleb lugeda tulevikus tekkivaks kahjuks, mille täpne suurus ei ole veel teada, kuid mille saab VÕS § 127 lg. 6 kohaselt määrata kohus. Hambaravi kulude kinnituseks on kannatanu esitanud hambaarsti poolt antud väljavõtte ühe hambakliiniku hinnakirjast. Hambaarsti poolt antud teatise ja arvamuse kohaselt (t.l. 57) käis kannatanu 03.juunil 2014.a. vastuvõtul kaebusega ühe hamba liikumise kohta. Vaatlusel selgus hamba 32 vähene liikuvus, mille põhjuseks on lühenenud hambajuur. Niisugused kahjustused tekivad traumade kaugtagajärjena ja ei ole ravitavad. Tegemist on esihambaga, mis tuleb väljalangemise korral asendada proteesiga. Parim lahendus hamba asendamiseks on arsti arvamuse kohaselt implantaat. Ühe hambaravikliiniku hinnakirja järgi on implantaadi asetamise hind 1165 kuni 1586 eurot. Kulule lisandub eelnev ravi, mille hind on 98.35 eurot ja vähemalt kolme visiidi tasu 1,5- 5 eurot ühe korra eest. Kannatanu on eeldatava ravi kulu arvestanud kõige kõrgemate hindade järgi ja saanud 1699.35 eurot, millele lisab 1000 eurot eeldatava sõidukulu ja ravil käimise tõttu saamata jääva töötasu katteks. Kohus ei pea õigeks lähtuda kahju hüvituse määramisel kõige kõrgematest eespool nimetatud hindadest. Millegagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ka sõidukulu ja sissetuleku kaotusega seotud nõue 1000 eurot. Kohtul ei ole alust kahelda, et kannatanu peab tulevikus lisaks otsese ravi ja hamba asendamisega seotud kuludele kandma ka ravile sõitmisega seotud kulud ja kaotab ravil käimise aja ka sissetuleku. VÕS §§ 6 ja7 kohaselt tuleb pooltel lähtuda võlasuhetes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Seepärast võtab kohus hamba asendamiseks vajaliku hüvituse suuruse määramisel aluseks kõige madalamad hinnad ja kõige madalama visiiditasu suuruse. Nii kujuneb hamba ravimisega seotud hüvituseks 1267.85 eurot. Õiglaseks hüvituseks ravil käimisega seotud sõidukulu ja sel ajal kaotatud sissetuleku eest loeb kohus summa, mis vastab hamba asendamise eelse ravi kahekordsele maksumusele s.o. 98.35 x 2 = 196.70 eurot. Seega tuleb süüdistatavalt hamba kahjustamise tõttu tekitatud kahju hüvituseks mõista kannatanule välja 1464.35 eurot. Kannatanu nõue OÜ-l Tubren saamata jäänud sissetuleku väljamõistmiseks süüdistatavalt tuleb jätta KrMS § 263-1 lg. 2 kohaselt läbi vaatamata. Arutatava kuriteo eest on ette nähtud karistustena vangistus kuni kolm aastat või rahaline karistus. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud süüdistatava tegevuses puuduvad. Kuna süüdistatav lõi kannatanut jala ja rusikatega korduvalt näkku ning kehasse, siis ei pea kohus rahalist karistust teo iseloomule ega õiguskorra kaitse huvidele vastavaks. Mõistetava vangistuse määr võib jääda aga sanktsioonis ettenähtust ühe kolmandiku piiresse, sest peksmisele eelnes kannatanu ja süüdistatava vaheline rüselus klubis sees, mõlemad oli alkoholi tarvitanud ja rüseluse käigus purunes süüdistatava särk. Tegemist ei olnud kallaletungiga juhuslikule kannatanule. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata. Neil põhjustel kohus leiab, et süüks pandava teo iseloom ja süüdistatava isiksus võimaldavad vangistust KarS § 74 lg. 1 kohaselt täitmisele mitte pöörata. KrMS § 180 lg. 1 kohaselt tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud, milledeks on sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu. Summade suurust arvestades peab kohus vajalikuks määrata menetluskulude tasumine KrMS § 180 lg. 3 kohaselt ositi. Määratud kaitsja tasu sõidukus kulunud aja eest ja sõidukulu hüvituse peab kohus otstarbekaks jätta riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.