Kohtulahend

Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, O.J-ile , tema kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud. Viru Vangla esitas 28.07.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.J vangistusest tingimisi enne tähtaegseks vabanemiseks elektroonilise järelevalve alla. Viru Maakohtu 09.01.2013.a. kohtuotsusega tunnistati O.J süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud; KarS § 202 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 3 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistus 4 kuud vangistust kaetuks Harju Maakohtu 24.01.2012 otsusega mõistetud karistusega 4 aastat ja 6 kuud vangistust, millest arvati kantuks perioodil 14.08.2011 – 09.01.2013 kantud karistus, s.o 1 aasta 4 kuud 25 päeva vangistust. Alates 10.01.2013 jäi O.J kanda 3 aastat 1 kuu 5 päeva vangistust. Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on isikut kriminaalkorras karistatud 8-l korral, reaalset vangistust kannab viiendat korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samale tasemele. Viimane kuritegu, erinevalt varasematest, oli suunatud alaealise vastu, mis laiendab isiku ohtlikkust kannatanute suhtes. Soodusteguriks narkootikumide tarvitamine ja narkojoobe seisundi mõju. Isikut on vangistuses viibimise ajal kahel korral suunatud tööhõivesse, kuid ta on sellest keeldunud. Kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav soovib vabanedes asuda elama aadressile xxxx, kus elavad tema ema, ema abikaasa ja nende ühine tütar. Pereliikmed on sellega nõus, et O.J asub sinna peale vabanemist elama. Elukoha tingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks, võetud on ka elektroonilise valve kohaldamise nõusolekud. Kinnipeetavale ei ole vabanemisel garanteeritud töökohta. Kinnipeetav on olnud töötuna arvel ja tegevusetu enamiku ajast, tal on tasumata võlanõudeid summas 2952,65 eurot ja vabanemisfondis on 0,16 eurot. Kinnipeetava lähedasteks on ema, ema abikaasa ja poolõde. Ema sõnade kohaselt on suhetes kinnipeetavaga olnud lahkhelisid ajast, mil O.J hakkas tarvitama narkootikume, vaatamata sellele on ema nõus osutama kinnipeetavale moraalset toetust. Negatiivset mõju avaldavateks isikuteks on kinnipeetava suhtlusring. Isikut on karistusregistri andmetel karistatud alkoholiseaduse alusel ning ta on toime pannud kuriteo olles joobes – käitus vägivaldselt. Isik tarvitas heroiini iga päev süstimise teel. Kuriteod on sooritatud kas alkoholivõi narkojoobes. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on vangla hinnangul uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 45%, vägivalla komponendiga uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 35%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabanemist tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et isik on olnud kriminaalhoolduse järelevalve all ühel korral ning isik võeti katseajal vahi alla seoses uue kuriteo toimepanemise kahtlustusega. Kutiteod on isik toime pannud sõltuvusainete tarvitamise tõttu. Prokuratuuri seisukoht.

12.09.2014 kohtule edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, sh korduvalt varguste ja röövimise eest ning tegemist on tema viienda reaalse vanglakaristusega. Prokurör rõhutab, et KarS § 76 lg 3 sätetest tulenevalt hindab kohus ennetähtaegsel vabastamisel eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Kinnipeetav kannab liitkaristust mh raskendavatel asjaoludel röövimise eest, kuriteod on ta toime pannud katseajal, seega saaks tema ennetähtaegsel vabastamisel tugevalt riivata ühiskonna õiglustunne. Viru Maakohtu 09.01.2013 kohtuotsusega mõistetud karistus on KarS § 65 lg 1 alusel loetud kaetuks eelmise karistusega, seega karistuse lühendamine ennetähtaegse vabanemisega ei ole ilmselgelt põhjendatud ja õiglane. Lisaks on kinnipeetaval kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 tuginedes on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kuna kinnipeetav ei ole saanud aru oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ega ole ka vangistuses näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, siis oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. O.J vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamine, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega, ei oleks kooskõlas üldise arusaamaga õiglasest karistusest. Prokurör leiab, et I astme varavastase kuriteo puhul ei saa KarS § 76 lg 2 p 1 sätestatud formaalse eelduse esimene esinemine anda alust süüdimõistetu vabastamiseks üsna pikka aega enne karistusaja lõppu ning O.J tuleb oma süü suurusele vastava karistuse kandmist vanglas jätkata. Tulenevalt toime pandud kuriteo vägivaldsusest ei saa karistuspoliitiliselt aktsepteerida sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist ning seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Maakohtu istung. 16.09.2014 toimunud videokohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et vabanedes soovib leida töökoha ja luua endale pere. Tema vabanemist toetab vangla ja kriminaalhooldaja ning kui ka kohus teda toetab, siis ta on tänulik ja muudab oma elu. Ta selgitas, et oli alkoholi mõju all kui kuriteod toime pani. Talle pakutakse sellist tööd, mida ta teha ei taha, ta tunneb metallitööd aga sinna teda ei võeta. Talle ei meeldi koristustööd, kuna töötasu on väike ja selle eest ei saa ta maksta tema vastu esitatud hagisid. Kaitsja märkis, et vangla toetab vabastamist, samuti on olemas elukoht ja võimalus vabaneda elektroonilise järelevalve alla. Süüdimõistetu otsib töökohta ning kaitsja palus kohtul leida võimalus elektroonilise järelevalve alla vabastamiseks. Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukohtadega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamisele. Kuigi isikul on vabaduses olemas elukoht ja võimalus vabaneda elektroonilise järelevalve alla ning isiku vabastamist toetab ka Viru Vangla, on kohtu hinnangul isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 8-l korral, reaalset vangistust kannab viiendat korda. Isiku korduv karistatus näitab suutmatust õiguskuulekalt elada. Kriminaalhoolduse alla on isik määratud ühel korral, katseajal pani toime uued kuriteod. Kohtu hinnangul näitab see asjaolu, et katseaeg ja kriminaalhooldus ei ole piisavad vahendid hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist isiku poolt. Kohus leiab, et ka isiku allutamine elektroonilisele valvele ei suuda tagada isiku õiguskuulekat käitumist vabaduses. Vangistuses on isikut kahel korral suunatud tööhõivesse, kuid ta on sellest keeldunud. Ka vabanedes puudub isikul töökoht. Isikul on tasumata võlanõudeid 2952,65 euro väärtuses. Isikut on korduvalt karistatud varavastaste süütegude eest. Kuivõrd isikul puudub töökoht, on kohtu hinnangul olemas arvestatav risk, et isik jätkab majanduslike raskuste ilmnemisel varavastaste kuritegude toimepanemist. Isikul on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Riigikohtu kriminaalkolleegium 02.11.2006 määruses kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on asunud seisukohale, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Kohus leiab, et kui isik ei suuda ka vanglas viibides reegleid järgida ega näita üles tahet seaduskuulekaks eluks, ei ole tema vabastamine ennetähtaegselt põhjendatud. Kohus märgib, et uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 45%, mis ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava vabastamist ei toeta ka prokuratuur. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohus leiab, et O.J puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt, kohus ei nõustu süüdimõistetu O.J vabastamisega enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 175 lg 1 p 4, § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.