Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
14.10.2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-12-6210
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Enn Pustak
Kaitsja
Monica Meristo
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Aleksander Rostovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
ALEKSANDER ROSTOVSKI, isikukood 38402010331, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 18.01.2012 ja lõpp 18.11.2015
Kohtuasja läbivaatamise aeg 08.10.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta ALEKSANDER ROSTOVSKI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Aleksander Rostovskile, kaitsjale ja prokurörile.
Asjaolud Viru Vangla esitas 22.09.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksander Rostovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aleksander Rostovski on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 04.07.2012 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat 10 kuud ja vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 18.01.2012. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud kümnel korral ning kannab viiendat reaalset vanglakaristust. Kuriteod on muutunud ühiskonnale ohtlikumaks, sooritatud rahalise kasusaamise eesmärgil. Käesolev karistus on määratud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Vangistuse jooksul on kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 61 % (kõrge risk). Vägivalla komponendiga uue kuriteo sooritamise tõenäosus on kahe aasta jooksul 26 % (keskmine risk). Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Aleksander Rostovski taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku sõnul on ta ümberhinnanud oma elu. Isik on valmis vabanema ja uut elu elama. Vangistuses on kinnipeetav oma sõnul teinud kõik, et maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetav omandab keevitaja eriala ning tasub võlanõudeid. Vabanedes soovib kinnipeetav minna tööle ja jätkata võlgade maksmist ning elukaaslasega koos elama hakata. Kinnipeetaval on õde, kes teda toetab ja ootab. Isiku sõnul on ta jätnud maha suitsetamise, joomise ja narkootikumide tarvitamise. Taotleb enda allutamist elektroonilisele valvele. Prokurör Aleksander Rostovski vabastamist ei toetanud. Tema isikut ja varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda oli varem kriminaalkorras karistatud kümnel korral (karistusregistri andmetel seisuga 02.10.2014, isikul on kolm kehtivat ja seitse arhiveeritud kriminaalkaristust), reaalset vangistust kannab viiendat korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Käesoleval ajal kannab A. Rostovski karistust esimese astme rahvatervisevastase (narko-) kuriteo toimepanemise eest. Kriminaalhooldusametniku 14.08.2014 ettekandest nähtub, et kinnipeetav „on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel (vabanenud vanglast tingimisi enne tähtaega), kuid on katseajal pannud toime uue kuriteo“. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumiga (korduvalt karistatud NPALS § 15 (1) alusel, viimati 20.06.2006), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse- ning elektroonilise valve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks A. Rostovskit uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kaitsja arvamuse kohaselt, kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et ta on läbinud sõltuvusele suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja emotsioone käsitleva sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening. Programmidest on aktiivselt osa võtnud, olnud avatud uute teadmiste omandamiseks, aktiivne. Kaitsja märkis, et vangla on avaldanud Rostovskile, et rohkem programme tal talle pakkuda pole. Peale selle omandab Rostovksi keevitaja elukutset,
milline vabaduses on igati teretulnud elukutse. Oluline on märkida, et Rostovskil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. See näitab, et A.Rostovski suudab ja tahab end kehtivatele ja ühiskonnas kokkulepitud reeglitele allutada, ning seda nii vanglas kui ka sellest tulenevalt vabaduses viibides. Kaitsja selgitab, et kõrge riskiprotsent tuleneb asjaolust et ta on varasemalt 10 korda kriminaalkorras karistatud, millistest 3 on veel kehtivat karistust. Samas tuleb siiski juhtida tähelepanu asjaolule, et kuigi on Rostosvki ka varem vabanenud vanglast tingimisi enne tähtaega ja pole katseaja tingimusi täitnud, siis see toimus 2005.aastal, s.o. hulk aastaid tagasi. Siis oli tal ükskõik oma elust, oli käsil lahutus jm halvad asjad. Nüüdseks selle karistuse ajal on Rostovski teinud omale järeldused – ta on ära tasunud kõik varasemad hagid, mida ta varem ei maksnud. Ta on leidnud endale elus uue sihi-luua perekond, sest on leidnud endale usaldusväärse ja truu kaaslase. Samuti on aasta tagasi surnud isaga seoses vaja lahendada hulk probleeme. Vangla iseloomustusest nähtuvalt mõistab Rostovski elus tehtud vigu, tal on soov muutuda, täita püstitatud eesmärke ning muuta kardinaalselt oma elustiili. Eeltoodu põhjal saab asuda seisukohale, et käesolevaks ajaks on vangistuse täideviimise eesmärgid-kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine- Aleksandr Rostovski suhtes täidetud ning puudub objektiivne vajadus tema jätkuvaks kinnipidamiseks vanglas. Tuleb ka rõhutada, et Riigikohtu seisukoha järgi tuleb õiguskuulekale käitumisele suunamist pidada vanglakaristuse täideviimise keskseks eesmärgiks. Lähtudes eeltoodust palub kaitsja vabastada Aleksander Rostovski vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelvalve alla, mille tähtaeg võiks olla maksimaalne-1 aasta. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isik on ohtlik avalikkusele ja risk on olemas. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 61 % ja vägivaldse kuriteo puhul 26%. Kinnipeetava ohtlikkus seisneb ühiskonna tervise kahjustamises narkootiliste ainete levitamise teel. Isiku kuriteod on muutunud ühiskonnale ohtlikumaks. Isikul on tasumata rahalisi nõudeid summas 3 402,08 eurot. Viimane kuritegu on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kuigi isikul on vabanedes kindel töökoht, puudub kohtul veendumus, et isik ei pane toime uusi kuritegusid, et saada kiiresti majanduslikku kasu. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide kuritarvitamisega. Isik on varasemalt pannud toime kuriteo narkojoobes. Isik on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi, et tegeleda oma sõltuvusprobleemidega. Isiku suhtlusringkonda on varasemalt kuulunud kuritegeliku minevikuga isikuid. Kuigi isik väldib hetkel nendega suhtlemist, siis ei ole välistatud, et vabaduses ei või ta sattuda taas valesse seltskonda ning nende isikute mõjutusel hakata taas narkootikume tarvitama. Vangla materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriitika suhtes tundlik, jäikade põhimõtetega. Isik võib endale püstitatud eesmärkide suhtes olla riskialdis, kasutades selleks vajaminevaid vahendeid ja käitumist. Kohus leiab, et isiku poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on liiga kõrge, et isikut vabastada. Kuigi kinnipeetav on motiveeritud vabanema, siis kohus leiab, et antud hetkel ei ole isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine piisavalt põhjendatud.
Isik on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Kohus leiab, et isiku poolt katseajal uue kuriteo toimepanemisest võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasnevat katseaja ning temale pandavaid kohustusi täita nõuetekohaselt. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 29.10.2014 kohtumääruse
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.