Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
04.03.2014, Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
1-12-6210
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kaitsja
Sergei Politšev
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Aleksander Rostovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla
Süüdimõistetu
isikukood 38402010331, määratlemata kodakondsusega, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 18.01.2012 ja lõpp 18.11.2015
Jätta ALEKSANDER ROSTOVSKI vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 18.12.2013 saabusid Viru Maakohtule Viru Vangla materjalid Aleksander Rostovski tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Iseloomustuse kohaselt on isikut kriminaalkorras karistatud kümnel korral, reaalset vangistust kannab viiendat korda. Käesolevat karistust kannab narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, s.o Harju Maakohtu 04.07.2012 kohtuotsusega nr 1-12-6210 mõisteti Aleksander Rostovski’le KarS § 184 lg 2 p 1 järgi karistuseks 3 aastat 10 kuud vangistust. Karistusaja hulka arvestati
vangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti 18.01.2012. Iseloomustuse kohaselt on kuriteod muutunud ühiskonnale ohtlikumaks. Kuriteod on toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil. Isik on vangistuses viibides läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi. Kinnipeetaval on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, sh keelatud esemete valdamise ja omamise ning ametniku kohustuste täitmise takistamise eest. Isikul on vabanemisel olemas elukoht, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on isikule vabaduses garanteeritud töökoht. Isik on varasemalt tarvitanud erinevaid narkootilisi aineid. NPALS-i järgi on isikut karistatud 9-l korral. Isik on pannud narkojoobes olles toime vägivallakuriteo. Tegemist on isikuga, kes on varem rikkunud kriminaalhooldusnõudeid. Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, hinnates uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosust 70%-le ning vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosust 35%-le. Prokuratuuri seisukoht Prokurör on kohtule saadetud seisukohas märkinud, et ei soovi osa võtta kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör märgib, et Viru Vangla ei toeta Aleksander Rostovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega seoses kõrge riskiprotsendiga uue kuriteo toimepanemise osas. Aleksander Rostovskit on kriminaalkorras karistatud kümnel korral, reaalset vangistust kannab viiendat korda. Käesoleval ajal kannab karistust esimese astme kuriteo eest. A. Rostovskit on karistuse kandmise ajal karistatud korduvalt distsiplinaarkorras vanglas kehtivate nõuete eiramise eest, mis seab tugevalt kahtluse alla tema suutlikkuse alluda käitumiskontrolli nõuetele vabaduses. Prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 21.02.2014 toimunud maakohtu istungil lubas süüdimõistetu edaspidi seadust mitte rikkuda. Ta tunnistas, et on elus palju vigu teinud ning et ei käitunud kriminaalhoolduse all olles adekvaatselt. Vanglas olles on kinnipeetav enda sõnul teinud kõik, et veenda kohut selles, et võib normaalset elu elada. Kinnipeetav palus võimalust ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja seisukoht Kinnipeetava kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev esitas kohtuistungil kirjaliku seisukoha. Kaitsja märgib, et kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal on olnud hea, kuna ta on läbinud vangistuses viibides sotsiaalprogrammi ja omandanud eriala. Kehtivad distsiplinaarkaristused ei ole seotud raskete süütegudega. Vabaduses on isikul toetav sotsiaalvõrgustik ja kindel elukoht, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Isikul on vabanedes olemas töökoht ning soovib asuda tööle, et rahuldada rahalisi nõudeid. Kaitsja hinnangul ei saa tugineda vangla poolt arvestatud uute kuritegude toimepanemise riskile, kuna pole arusaadav, kuidas protsenti arvestatud on. Kaitsja palus kinnipeetav ennetähtaegselt ühes elektroonilise valve kohaldamisega vabastada. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema
elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, samuti kaitsja ja prokuröri seisukohtadega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele elektroonilise valve alla. Kohus märgib, et kuigi kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht, mis on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks, ning töökoht, kaaluvad tema vabastamist mitte toetavad asjaolud üles vabastamist toetavad asjaolud. Isikut on kriminaalkorras karistatud kümnel korral, vangistuses viibib viiendat korda. Vangistatul on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Varasemad karistused ei ole isikule positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas, kuivõrd tegemist on isikuga, kes on kriminaalhooldusnõudeid varasemalt rikkunud. Seetõttu oleks isiku vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kinnipeetava vabastamist ei toeta ka prokuratuur ega vangla. Kohus leiab, et kriminaalhooldusega seotud piirangud ega elektroonilise valve kohaldamine ei ole piisavad vahendid kinnipeetava suunamiseks seaduskuulekale teele. Uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 70%. Tegemist on kõrge riskiprotsendiga, mis välistab kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus võimalikuks kinnipeetavat tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastada. Kohus leiab, et Aleksander Rostovski puhul selliseid asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetule Aleksander Rostovski’le Harju Maakohtu otsusega mõistetud vangistuse kandmisest vabastamisega enne tähtaega ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Maakohus juhindus Karistusseadustiku § 76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.