Viru Maakohus
Kriminaalasja number
1-13-10145
Määruse tegemise aeg ja koht Kohtunik
Erakorraline ettekanne
Süüdimõistetu
Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik Marit Puusepp esitas kohtule erakorralise ettekande, milles palub pikendada kriminaalhooldusaluse S.J katseaega kuue kuu võrra ja määrata täiendav kohustus – mitte tarvitada alkoholi ning narkootikume. S.J tunnistati Viru Maakohtu 12.11.2013 kohtuotsusega süüdi KarS § 199 lg 2 - § 25 lg 2 järgi ja karistati vangistusega 10 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja lõplikuks karistuseks mõisteti 9 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel otsustati mõistetud karistust mitte täitmisele pöörata katseajaga 18 kuud. Katseaja kestel pidi S.J täitma KarS § 75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid. Kriminaalhoolduse algus 12.11.2013 ja lõpp 11.05.2015. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu rikkus temale KarS § 75 lg 1 p 2 alusel ettenähtud kontrollnõuet ilmuda registreerimisele ja ilmus registreerimisele alkoholijoobes. Rikkumine seisnes selles, et S.J ei ilmunud kriminaalhooldusametniku poolt määratud aegadel registreerimisele 02.01.2014; 09.06.2014; 24.09.2014; 29.09.2014. (tl 107) 22.09.2014 ilmus S.J kriminaalhooldusosakonda alkoholijoobes. Hooldusalusel mõõdeti 1,96 mg/l suurune joove. S.J oli ebaadekvaatne ning ta saadeti koju. Antud kuupäeval registreerimist läbi ei viidud, uueks registreerimiskuupäevaks lepiti kokku 24.09.2014. 06.01.2014 antud seletuses põhjendas S.J 02.01.2014 registreerimisele mitte ilmumist alkoholijoobes olemisega. (tl 121) 12.06.2014 antud seletuses põhjendas S.J 09.06.2014 registreerimisele mitte ilmumist haigestumisega. Enda sõnul arsti juurde ei pöördunud, kuna kodus olid ravimid olemas. (tl
122) 06.10.2014 antud seletuses tunnistab S.J 22.09.2014 kriminaalhooldusosakonda ilmumist joobeseisundis. Samuti seda, et uueks registreerimisajaks lepiti kokku 24.09.2014. (tl 123) 06.10.2014 antud seletuses põhjendab hooldusalune 24.09.2014 ja 29.09.2014 registreerimisele mitte ilmumist xxx viibimisega. (tl 124-125) Esmakohtumine S.J-iga toimus 5.12.2013, mil selgitati kriminaalhooldusaluse õiguseid ja kohustusi. Samuti selgitati S.J-ile rikkumistele järgnevaid tagajärgi ja mõistetud vabadusekaotuslikku tagajärge. S.J kinnitas õigustest ja kohustustest arusaamist enda allkirjaga. (tl 120) Kriminaalhooldusametnik leiab, et katseajal on S.J olnud probleeme seoses registreerimiskohustuse täitmisega. Lisaks sellele, et hooldusalune on rikkunud registreerimist neljal korral on registreerimiskuupäevade meelespidamine hooldusalusele raske. Mitmeid kordi on ametnik registreerimiskuupäeval helistanud S.J-ile ning tuletanud meelde, et toimub registreerimine, kuna hooldusalune ei ole määratud kellajal kriminaalhooldusosakonda ilmunud. 22.09.2014 alkoholijoobes kriminaalhooldusosakonda saabumine ei olnud S.J esimene kord. S.J on ilmunud registreerimisele jääknähtudega, samuti on hooldusalune selgitanud registreerimisele mitteilmumist joobeseisundis olemisega. Eelpool nimetatuga seoses saab järeldada, et S.J on probleem alkoholi tarvitamisega. S.J-iga on viidud läbi vestlusi alkoholi tarvitamise põhjustest, tagajärgedest ning võimalikest vältimise viisidest. See ei ole kutsunud esile soovitud muudatust. S.J leidis katseajal ametliku töökoha xxx-s. Ka töökoha leidmine ei ole senini suutnud S.J alkoholi tarvitamise harjumusi muuta. Juhindudes KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 5 teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pikendada S.J katseaega 6 võrra. KarS 75 lg 2 p 2 alusel määrata S.J-ile lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ning narkootikume. Eelpool nimetatu on oluline, kuna see annab S.J-ile võimaluse elukorralduse ja harjumuste muutmist positiives suunas. S.J on näidanud enda käitumisega, et alkoholi tarvitamine on tema jaoks probleem ning lisakohustuse määramine annab võimaluse aktuaalse probleemidega tegeleda hooldusalusele kasulikul viisil. Vastavalt KarS § 74 lg 4 kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Vastavalt KrMS § 427 lg 1, KarS § 74 lg 4 või § 75 lg 3 alusel süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdimõistetu S.J on rikkunud kontrollnõuet, ilmuda määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Samuti nähtub kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest, et süüdimõistetul on probleeme alkoholi liigtarvitamisega, mis on tinginud registreerimisele mitteilmumise. Nimetatud rikkumiste peale tuleb reageerida. Arvestades seda, et süüdimõistetu senine kriminaalhooldus on kulgenud küll mõnigate mööndustega
ning võttes arvesse ka kriminaalhooldusametniku seisukohta, leiab kohus, et karistuse täitmisele pööramine oleks esialgu ennatlik. Seega on otstarbekohane rakendada kergemat mõjutusvahendit, milleks on katseaja pikendamine ja täiendava kohustuse määramine. Kriminaalhooldusalusele tuleb anda võimalus oma rikkumistest järelduste tegemiseks, seda enam, et kriminaalhoolduse mõte on suunata isik õiguskuulekale käitumisele ja distsiplineerida teda ühiskonnas kehtivatest reeglistest kinni pidama. Kohus on seisukohal, et katseaja pikendamine ja täiendav kohustus aitaks S.J edaspidiselt järgida kainet eluviisi, täita korrektselt katseaja tingimusi ning tõhusamalt saavutada hoolduskava eesmärgid. Seoses sellega peab kohus võimalikuks edaspidiste rikkumiste vältimiseks ning hoolduskavas püstitatud eesmärkide elluviimiseks pikendada S.J katseaega kuue kuu võrra ning määrata S.J-ile täiendav kohustus – mitte tarvitada katseaja jooksul alkoholi ning narkootikume. Juhindudes KrMS § 427, kohtunik M ä ä r a s: Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Marit Puuseppa 07.10.2014 erakorraline ettekanne rahuldada. Pikendada S.J-ile Viru Maakohtu 12.11.2013 kohtuotsusega määratud katseaega kuue kuu võrra, s.o kuni 11.11.2015 Määrata S.J-ile Viru Maakohtu 12.11.2013 kohtuotsusega määratud katseajaks täiendav kohustus – mitte tarvitada katseaja jooksul alkoholi ning narkootikume. Määruse ärakiri saata süüdimõistetule S.J-ile, elukoht xxx xxx ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda. Käesolevale kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.