Kohtulahend

aasta ja 3 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 ja lg 3 alusel asendati liitkaristuseks mõistetud vangistus 910 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määrati 1 aasta ja 8 kuud. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati isikut üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 2 ja p 7 alusel kohustati isikut käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning keelati isikul igasugune suhtlemine xxxxxxxxxxxxxx viibimine xxxxxxxxxxx töö- ja elukohas ning lähenemine xxxxxxxxxxxxx lähemale kui 50 meetrit. Käitumiskontrolli teostamiseks määrati Z.R üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti isikul lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks ja 6 kuuks. Kohtuotsus jõustus 12.04.2013.a. 28.10.2013.a esitas kriminaalhooldusametnik Aivi Aljo kohtule erakorralise ettekande Z.R-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna isik hoiab kõrvale üldkasuliku töö tegemisest tulenevalt oma tervislikust seisundist. 18.11.2013.a kohtuistungil selgitas Z.R , et tal on psüühika- ja südameprobleemid. Üldkasulikku tööd ei ole teinud, kuna ei jõua teha, tunneb end halvasti. On võimeline tegema tööd, mis ei ole füüsiline. Kohus 19.11.2013.a määras Z.R-i tervisliku seisundi kindlakstegemiseks kohtupsühhiaatriaekspertiisi. xx5.01.2014.a kohtuistungil sai Z.R aru, et peab üldkasulikku tööd tegema ning on selleks valmis, mõistab, et vastasel juhul tuleb vangistust kandma minna. Kriminaalhooldaja leidis, et tuleb anda isikule veelkord võimalus üldkasulikku tööd teha. 15.01.2014.a Tartu Maakohtu määrusega otsustas kohus võtta erakorraline ettekanne teadmiseks ja jätkata kriminaalhooldust. 22.09.2014.a esitas kriminaalhooldusametnik uue erakorralise ettekande Z.R-i kohta, kuna Z.R jätkuvalt hoidub kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest. Z.R on kriminaalhooldajale selgitanud, et pole üldkasulikku tööd sooritanud tervislikel põhjustel. Kriminaalhooldajale ei ole Z.R esitanud dokumente arsti juures käimise või tervisliku seisundi kohta. 19.08.2014.a kriminaalhooldusametniku vastuvõtul käies esitas hooldusalune kriminaalhooldajale Tartu Ülikooli Kliinikumi vastuvõtule registreerimise teatise, mille kohaselt pidi hooldusalune pöörduma xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Ettekande kohaselt siirdus Z.R pärast viimase erakorralise ettekande arutelu mõneks ajaks üldkasulikule tööle. Alates 23.04.2014.a ei ole Z.R üldkasuliku töö tunde sooritanud, tuues põhjuseks halva tervise. Käesolevaks ajaks on Z.R sooritanud 272 tundi ja sooritamata on 638 tundi. Kriminaalhooldaja kontrollis ka Z.R-i arsti juures käimist 12.09.2014.a ja selgus, et arsti soovitus lisaks ravile oli jätkata üldkasuliku töö sooritamist ja leida palgaline töö. Kriminaalhooldusametniku hinnangul hoidub Z.R tahtlikult eemale üldkasuliku töö sooritamisest, tema tervislik seisund ei ole põhjuseks tööst hoidumiseks. Kriminaalhooldaja taotleb pöörata karistus täitmisele. Kohus pidas asjas 13.10.2014.a istungi. Z.R avaldas, et ei ole tööd teinud, kuna tunneb ennast halvasti ja on valmis vangi minema. Kriminaalhooldaja avaldas, et tänase seisuga on tehtud 272 tundi, tegemata 638 tundi. Katseaeg algas 12.04.2013.a, sellest ajast möödas 1 aasta 6 kuud ja tehtud on väga vähe tunde. Katseaja lõpuni on 2 kuud ja kriminaalhooldaja on veendunud, et Z.R ei hakka tööd tegema ja vangistus tuleks täitmisele pöörata. Kriminaalhooldaja märkis, et ta helistas Z.R-i arstile, kelle sõnul Z.R-i tervislik seisund ei taksita töö tegemist. Z.R-i perearsti Milvi Silla sõnul on Z.R-i puudeaste katkenud, perearsti poole Z.R ei ole pöördunud. Teisi kontrollnõudeid on Z.R täitnud.