Kriminaalasi nr 1-13-2941
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
15. jaanuar 2014.a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-13-2941
Kohtunik Istungisekretär
Liivi Loide
Taotluse esitaja
Viivi Kalme kriminaalhooldusametnik Aivi Aljo
Taotlus
erakorraline ettekanne G.L kohta
Süüdimõistetu
G.L isikukood XXX; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
elukoht:
Võtta erakorraline ettekanne teadmiseks ja jätkata kriminaalhooldust. Edasikaebamise kord Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule
G.L on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 28.03.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-2941 KarS § 424 järgi ja karistuseks on mõistetud 1 aasta vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-11-7309 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuud vangistust, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 1 aasta ja 3 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 ja lg 3 alusel asendati liitkaristuseks mõistetud. vangistus 910 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määrati 1 aasta ja 8 kuud. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati isikut üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus osakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui
päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2
p 2 ja p 7 alusel kohustati isikut käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning keelata isikul igasugune suhtlemine xxxxxxxxxxxxx, viibimine xxxxxxxxxxi töö - ja elukohas ning lähenemine xxxxxxxxxxxxe lähemale kui 50 meetrit. Käitumiskontrolli teostamiseks määrati G.L üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti isikul lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks ja 6 kuuks. Kohtuotsus jõustus 12.04.2013.a. 28.10.2013.a esitas kriminaalhooldusametnik Aivi Aljo kohtule erakorralise ettekande G.L-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna isik hoiab kõrvale üldkasuliku töö tegemisest tulenevalt oma tervislikust seisundist. Erakorralise ettekande kohaselt on isik käinud üldkasulikku tööd tegemas vaid ühel päeval ning juhendaja sõnul ei olevat isik aru saanud, miks ta peab seda tegema ja seal viibima. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx. Kriminaalhooldajal puudus seisukoht andmete puudumise tõttu edasise osas. 18.11.2013.a kohtuistungil selgitas G.L , et tal on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Üldkasulikku tööd ei ole teinud, kuna ei jõua teha, tunneb end halvasti. On võimeline tegema tööd, mis ei ole füüsiline. Midagi teha jõuab, aga tal on jõuetus. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kriminaalhooldaja sõnul on isikul hetkel 8 tundi tehtud, tegemata on 902 tundi üldkasulikku tööd. Kui isiku tervis võimaldab, peaks tegema edaspidi 75 tundi ühes kuus. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxud. Varasemalt oli isik asjalik ja suhtleja, kuid praeguseks on olukord muutunud – ta on kaalus alla võtnud, istub kodus, on kinnine. Prokurör tutvus kohtuistungi käigus kriminaalhooldaja esitatud materjalidega ning leidis, et esitatud materjalide põhjal ei ole võimalik otsustada, kas isik on võimeline üldkasulikku tööd tegema. Prokurör leidis, et on vajalik eksperdiarvamust, kas isik on võimeline tegema üldkasulikku tööd, mistõttu taotles kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimist. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 15.01.2014.a kohtuistungil avaldas G.L, et seoses kehva enesetundega ei ole ta asunud üldkasulikku tööd tegema. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Süüdimõistetu sai aru, et peab üldkasulikku tööd tegema ning on selleks valmis, mõistab, et vastasel juhul tuleb vangistust kandma minna. Kriminaalhooldaja sõnul on tegemata 902 tundi, seega vähemalt 90 tundi tuleks kuus teha. Vahepeal ei ole isik asunud üldkasulikku tööd tegema. Kriminaalhooldaja leidis, et tuleb anda isikule veelkord võimalus üldkasulikku tööd teha. Registreerimisel isik käib ja karistusregistrisse ei ole uusi karistusi lisandunud. Prokurör kriminaalhooldaja taotlusele vastu ei vaielnud. Leidis, et pool aega on veel võimalus teha üldkasulikku tööd ja kui isik seda ei tee, siis tuleb võtta seisukoht karistuse täitmisele pööramise osas. Töö tegemata jätmine on olnud tingitud ka süüdimõistetu tervislikust seisundist – tal on diagnoositud depressiooni. Käesoleval ajal on ekspert hinnanud tema tervisliku seisundi selliseks, et G.L saab kanda karistust, s.h sooritada üldkasulikku tööd.
Kohus leiab, et esitatud taotlus G.L-i kriminaalhoolduse ja üldkasuliku töö tegemise jätkamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele. Kuigi G.L ei ole eelnevalt näidanud üles tahet üldkasuliku töö tegemiseks ning sealjuures suhtunud ükskõikselt temale antud võimalusse kanda karistust vabaduses, on siiski käesolevalt põhjendatud anda isikule võimalus üldkasuliku töö tegemise jätkamist. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Ka G.L on ise jätkuvalt avaldanud soovi üldkasuliku töö tegemiseks ja lisanud, et ei soovi minna vangistust kandma. Ta on aru saanud üldkasuliku töö tegemisele ilmumata jätmise tagajärgedest. Kohtuotsusega määratud kontrollnõudeid ja lisakohustusi on ta täitnud nõuetekohaselt. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevalt on põhjendatud kriminaalhooldaja loobumine karistuse täitmisele pööramisest ning kriminaalhoolduse ja üldkasuliku töö tegemise jätkamine. Kohus lähtub määrust tehes KrMS § 432, KarS § 69. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.