Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 26. septembri 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Elmo Mandel, määruskaebus
RESOLUTSIOON
Tartu Maakohtu 26. septembri 2014 määrus jätta muutmata ja süüdimõistetu Elmo Mandeli määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Pärnu Maakohtu 09.11.2011 otsusega mõisteti Elmo Mandel süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 22.06.2007 otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra, s.o 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva, ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 8 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistusaja algus 02.06.2011 ja lõpp 01.03.2016.
2.Tartu Maakohtu 26.09.2014 määrusega jäeti E. Mandel vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.
Maakohus märkis, et E. Mandelit on varasemalt mitmel korral kriminaalkorras karistatud (huligaansus, vargus, tahtliku tapmise, suures koguses narkootilise aine omandamine, valeandmete esitamine, kelmus ja teise isiku dokumendi kuritarvitamine). Samuti on E. Mandel varasemalt reaalset vangistust kandnud.
2.2.Maakohus luges positiivseks, et vangistuse ajal on E. Mandel läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja osalenud majandusabitöödel, samuti on E. Mandel töötanud ilma
järelevalveta väljaspool vanglat Harku ja Murru Vanglas, Tallinna Vangla Maardu üksuses. Maakohus märkis, et ka käesoleval hetkel töötab süüdimõistetu Tartu Vanglas karistust kandes järelevalveta väljaspool vanglat firmas OÜ XXX , mille esindaja on garanteerinud E. Mandlile töökoha ka pärast vabanemist. Maakohus lisas, et isik on käinud kolmel korral väljasõidul peresidemete hoidmise eesmärgil ning osalenud väljaspool vanglat autokoolis ning omandanud juhiload. Kinnipeetav on korduvalt käinud soodustusena järelvalveta väljaspool vanglat tätoveeringute eemaldamise protseduuridel ning osalenud Kaarli kiriku jumalateenistustel. Samuti on kinnipeetaval olemas toetavad vanemad, vend ning abikaasa.
2.3.Maakohus viitas prokuröri arvamusele, mille kohaselt ei ole E. Mandelit vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Maakohus märkis, et käesolevaks ajaks on distsiplinaarkaristused kustunud – karistusi on määratud korduvalt ning nende tõsidust arvestades on karistuseks korduvalt määratud ka kartserit. Samuti märgib maakohus, et peale materjalide esitamist kohtule pani E. Mandel toime uue distsiplinaarrikkumise, mille tõttu karistati teda 17.07.2014 distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega 10 päevaks ning samuti paigutati ta avavangla osakonnast ümber karistuse jätkamiseks Tartu Vangla kinnisesse osakonda.
2.4.Eeltoodule tuginedes märkis maakohus, et kohus saaks asuda seisukohale, et toimunud positiivsed muutused ei ole paljasõnalised, peab kinnipeetav seda enda käitumisega ka vangistuses tõestama. Maakohus nentis, et paraku E. Mandeli käitumine ei kinnita, et ta oleks ka reaalselt valmis kehtestatud reeglitest kinni pidama.
2.5.Maakohus võttis arvesse ka asjaolu, et E. Mandel on varem vangistuse kandmisest kahel korral tingimisi enne tähtaega vabanenud ning mõlema katseaja jooksul pani ta toime uued kuriteod. E. Mandeli suhtes on peetud võimalikuks tingimisi ennetähtaegset vabastamist kohaldada kahel korral, kuid vaatamata sellele, ei ole ta teinud järeldusi ning on jätkanud kuritegude toimepanemist ka määratud katseaegadel. Maakohus leidis, et vaatamata vangistuse kestel toimunud positiivsetele muutustele süüdimõistetu käitumises ning asjaolule, et tal on vabaduses tugev ja toetav tugivõrgustik ning perre on sündimas laps, ei esine E. Mandeli suhtes selliseid erandlikke asjaolusid, mis käesoleval ajal võimaldaksid vabastada teda taaskord enne tähtaega. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
3.Tartu Maakohtu 26.09.2014 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu E. Mandel, kes palub tühistada Tartu Maakohtu 26.09.2014 määruse ja vabastada E. Mandel vangistusest tingimisi enne tähtaega, sh elektroonilise valve alla. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.
3.1.Seoses distsiplinaarrikkumisega märgib kinnipeetav, et ta helistas ilma vanglaga kooskõlastamata Justiitsministeeriumisse. Kuna tööpäev kestis 6:30 – 19:00, ei olnud tal võimalik vanglas viibides kõnet teha, sest sel ajal on Justiitsministeerium kinni. Kinnipeetav märgib, et Harju ja Rummu avavanglas viibides ei teinud juhtkond sellest probleemi, kui töökohalt ametlikke kõnesid tehti. Sellega ei osanud E. Mandel aga arvestada, et Maardu avavanglas tekitab selline kõne probleeme.
3.2.Kinnipeetav mõistab, et sellel rumalal eksimusel on talle ja tema perele väga rasked tagajärjed, sest ta paigutati kinnisesse osakonda, mistõttu ei ole tal enam võimalik rahaliselt oma 8. kuud lapseootel abikaasat toetada. Kaebuse esitaja märgib, et see on ka emotsionaalselt raske, kuna tal ei ole võimalik enam väljasõitudel käia peresuhte hoidmise eesmärgil.
3.3.E. Mandel märgib, et tema vabanemist toetavad vangla, prokurör ja kriminaalhooldaja, mistõttu tuleks nende koostatud seisukohti ja iseloomustusi arvestada. Kinnipeetav leiab, et mõlemad asutused olid teadlikud tema varasemast karistatusest ning katseajal toimepandud kuritegudest, kuid siiski toetasid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. -2-
3.4.E. Mandel leiab, et kohus ei ole arvestanud, et talle on peale vabanemist garanteeritud töökoht OÜ-s XXX . Tööandja iseloomustus kinnitab E. Mandeli motiveeritust ja usaldusväärsust ning kohusetundlikust ja korrektsust tööülesannete täitmisel. Kinnipeetav märgib, et töökoha olemasolu vähendab olulisel määral uue kuriteo toimepanemise riske. See annab talle stabiilse sissetuleku ja võimaldab toetada abikaasat ja peagi sündivat last. E. Mandel märgib, et talle meeldib tööd teha, see on vastutusrikas ja täpsust nõudev, mis pakub talle meeldivat väljakutset.
3.5.E. Mandel annab nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks ning märgib, et riik saaks kriminaalhoolduse abil kontrollida ja piirata sellisel viisil tema liikumisi. Samuti märgib kinnipeetav, et elektrooniline valve – kestvusega 1 aasta, kataks peaaegu täies mahus tema allesjäänud karistuse, ent võimaldaks tal naasta ühiskonda range kontrolli all. E. Mandel lisab, et tingimisi enne tähtaega vabastamine annaks talle võimaluse osa saada ka lapse esimesest eluaastast.
3.6.Oma varasema karistatuse osas ning katseajal toime pandud kuritegude kohta märgib kinnipeetav, et oli rumal ning ei osanud hinnata talle antud võimalust. Samuti märgib E. Mandel, et tal on kahju, et oma mõtlematuse tõttu pani ta toime uue kuriteo, millest tulenevalt jäid tal pooleli ka õpingud Tartu Ülikoolis. Kinnipeetav tunnistab, et tal oli raskusi ühiskonda sulandumisel ja ta ei julgenud oma probleemiga kellegi poole pöörduda, kartes näida saamatuna. E. Mandel kinnitab, et nüüdseks on ta aru saanud, et probleemide ennetamiseks tuleb pöörduda abi järele lähedaste poole, kes on nõuga abiks. Kinnipeetav märgib, et ta on ajaga muutunud, tal on nüüd oma pere ning ta saab peagi isaks, mistõttu on oluliselt kasvanud tema alalhoiuinstinkt, sest vastutus oma lähedaste ees on liiga suur, et neid alt vedada.
3.7.E. Mandel leiab, et maakohus ei ole piisavalt arvestanud, et avavanglas viibides käis E. Mandel omal soovil subkultuursete tähendustega tätoveeringuid eemaldamas, sest soovib, et miski ei seoks teda enam kriminaalse minevikuga. Samuti võimaldab see paremini ühiskonda sulanduda. Maakohus ei ole kinnipeetava hinnangul arvestanud ka seda, et ta on terve aja olnud tööga hõivatud ning tasunud kuritegudega tekitatud kahju. Võlgnevused on peaaegu likvideeritud ning vabanemisfondi on kogunenud raha, mis välistab vabanemisel tekkida võivad majanduslikud raskused.
3.8.Kinnipeetav leiab, et kohus teeb oma otsuse küll siseveendumuse põhjal, kuid kinnipeetavaid on vangistusest tingimisi enne tähtaega ka kolmandat korda vabastatud. E. Mandel märgib, et ta on teinud karistuse kandmise jooksul mitmeid pingutusi oma elu muutmiseks, mistõttu on karistuse kandmise eesmärk täidetud. Kinnipeetav märgib, et edasine vangistuse kandmine oleks riigile kulukas ning vabaduses olles oleks ta maksumaksja ja pereisa, mis on oluline osa ühiskonnaliikmeks olemisel. Eeltoodule tuginedes mõistab kinnipeetav, et väiksemagi eksimuse korral kaotaks ta kõik: oma lähedaste toetuse, töö, usalduse, ja kõige olulisem – võimaluse olla koos oma perega, peagi sündiva pojaga, keda ta väga ootab. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et E. Mandeli vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine, seda ka elektroonilise järelevalve alla, ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu E. Mandeli määruskaebuses emotsionaalselt esitatud asjaolud ei anna siiski alust maakohtu määruse tühistamiseks ja E. Mandeli enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta E. Mandel enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime
-3-
pandud kuriteo raskusele, iseloomule, mõistetud liitkaristusele ja varasemale elukäigule, on põhjendatud.
6.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et E. Mandel on olnud hõivatud majandustöödega, läbinud programmi „Eluviisitreening“, töötanud järelvalveta väljaspool vanglat, peresidemete hoidmise väljasõidud on möödunud probleemideta, isik on omandanud autojuhiload ning osalenud Kaarli kiriku jumalateenistustel, et tal on vabaduses olemas elukoht ja garanteeritud töökoht ning ta on tasunud suure osa kuriteoga tekitatud kahjust. Ringkonnakohus märgib, et KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolud ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu.
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb E. Mandeli tingimisi enne tähtaega vabastamisel arvestada eelkõige kuriteo iseloomu ning isiku varasemat elukäiku. Ringkonnakohus leiab, et isikut, keda on varasemalt kahel korral tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud ning kes pani mõlema katseaja jooksul toime uue kuriteo, ei saa hinnata tema varasemalt elukäiku arvestamata. Isikut on varasemalt kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, mis aga ei ole oma eesmärki saavutanud ning süüdimõistetu ei ole mõistetud karistustest vastavaid järeldusi teinud ning oma käitumist muutnud. Kokkuvõtlikult – süüdimõistetut on korduvalt püütud mõista ja talle vastu tuldud, aga edutult. Siinkohal tuleb arvesse võtta ka isiku poolt varem toimepandud kuritegusid.
8.Ringkonnakohus leiab, et narkootikumidega seotud süüteo ning varasemalt toimepandud kuriteo eest mõistetud liitkaristusest on kinnipeetav käesolevaks ajaks ära kandnud liiga vähe, et teda, arvestades ka varasemat elukäiku ning karistatust, käesoleval hetkel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Ringkonnakohus märgib, et E. Mandel on vangistuses käitunud korrektselt ning reegleid järgides. Samuti märgib ringkonnakohus, et siiski on E. Mandelil üks kehtiv distsiplinaarrikkumine, mis oma olemuselt ei ole raske ning ei oma määravat kaalu isiku enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmisel. Siiski tuleb isikul edaspidi vangistuses korrektselt käituda, et mitte tuua kaasa uusi distsiplinaarkaristusi, mis võivad väärata järgmise võimaluse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemise menetluse.
9.Vangla ja prokuröri toetus E. Mandeli ennetähtaegsele vabanemisele ei ole kohtule kindlasti kohustuslikult siduv ja kohus on nimetatud küsimuse otsustamisel sõltumatu. Olles mõistetud süüdi raske rahvatervisevastase süüteo toimepanemise eest ja kui kanda on jäänud mõistetud liitkaristusest ca 1 aasta 5 kuud, oleks E. Mandeli ennetähtaegne vabanemine ilmselt vastuolus ka seaduskuulekate ühiskonnaliikmete arusaamaga riigi karistuspoliitikast ja karistuse mõistmise üldpõhimõtetest.
10.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu E. Mandeli määruskaebuse rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Maarika Kuusk
-4-
Mati Kartau
-5-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.