Jaanus Kolpakovi süüdistuses KarS § 25 lg –te 1, 2 - § 114 p 7; § 405 lg 2; § 415 lg 1; § 414 lg 2 p-de 1, 2; § 418 lg 1; § 22 lg 2§ 320 lg 2; § 320 lg 2; § 183 lg 1 järgi
Kohtuistungi toimumise aeg
9. september 2014
Apelleeritud kohtuotsus
Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 1. aprilli 2014 otsus
Apellatsiooni esitajad
Süüdistatav Jaanus Kolpakov ja tema kaitsja vandeadvokaat Roman Levin
Prokurör
vanemprokurör Kretel Tamm
Süüdistatav
Kaitsja
Jaanus Kolpakov isikukood: 36611062731; elukoht: XXX; töötu; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend: vahistamine kohaldatud 16.04.2013, kahtlustatavana kinni peetud 15.04.2013. vandeadvokaat Roman Levin
RESOLUTSIOON:
1.Tartu Maakohtu 1. aprilli 2014 otsus kriminaalasjas nr 1-13-8657 jätta muutmata.
2.Apellatsioonid jätta rahuldamata.
3.Välja maksta Advokatuurile riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Advocatus kaudu 734,40 eurot, sealhulgas käibemaks 122,40 eurot, vandeadvokaat Roman Levinile tema poolt süüdistatav Jaanus Kolpakovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
4.Eeltoodud menetluskulu 734,40 eurot välja mõista Jaanus Kolpakovilt.
5.Jaanus Kolpakovil tasuda 734,40 eurot 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB a/a EE891010220034796011, Swedbank a/a nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198.
6.Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Jaanus Kolpakov, 1-13-8657, menetluskulud“. Kui rahaline nõue ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu 9. oktoobril 2014 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 10. oktoobrist 2014. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
10.oktoobrist 2014. Süüdistuse kokkuvõte
1.Alljärgnevalt ringkonnakohus käsitleb süüdistusest ainult apellatsioonidega vaidlustatud küsimusi. Jaanus Kolpakov anti kohtu alla süüdistatuna järgnevas käitumises:
1.1.J. Kolpakov paigaldas ajavahemikus 13.04.2013 kell 14.55 kuni 14.04.2013 kell 14.30 Tartu linnas XXX köögis asunud elektripliidi praeahju ca 200 grammist brisantsest lõhkeainest trotüül ja elektridetonaatorist koosneva lõhkeseadeldise ning ühendas elektridetonaatori juhtmed vahetult sama elektripliidi võrgupinge vooluringi selliselt, et elektripliidi ühendamisel vooluvõrku toimuks plahvatus. J. Kolpakov teadis, et lõhkeseadeldise plahvatuse initsieerimiseks peab teine inimene elektripliiti ja sellesse paigutatud lõhkeseadeldist vooluvõrku ühendades plahvatuse toimumise ajal viibima plahvatava lõhkeseadeldisega samas ruumis, s.o. Tartu linnas XXX köögis. Samuti teadis J. Kolpakov, et lõhkeseadeldise plahvatuse ajal XXX köögis viibiv isik võib lõhkeseadeldise plahvatuse tagajärjel laiali paiskuvatest elektripliidi kildudest ja plahvatusega tekkinud lööklainest saada surmavaid vigastusi ja tahtis seda. Samuti teadis J. Kolpakov, et lõhkeseadeldise plahvatuse tagajärjel tekib oht Tartu linnas XXX elumaja elanike ning plahvatuse hetkel maja vahetus läheduses viibivate isikute elule, tervisele ja varale. 14.04.2013 mitte hiljem kui kell 15.00 ühendas A.R. Tartu linnas XXX köögis asunud elektripliidi vooluvõrku, mille tagajärjel toimus J. Kolpakovi poolt sama elektripliidi praeahju paigaldatud lõhkeseadeldise plahvatus. Eeltoodu alusel süüdistatakse J. Kolpakovi: - KarS § 25 lg-te 1, 2 - § 114 p 7 järgi mõrvakatses, sest lõhkeseadeldise plahvatuse hetkel jäi J. Kolpakovi tahtest sõltumata lõhkeseadeldise ja A.R. vahele samas köögis asetsenud külmik, mis kaitses A.R. plahvatuse tagajärjel laiali paiskunud elektripliidi kildude eluohtlikest
tabamustest ja plahvatusega tekkinud lööklainest. Seega jäi A.R. surm saabumata J. Kolpakovi tahtest sõltumata. - KarS § 405 lg 2 järgi selles, et plahvatuse tagajärjel tekitati varalist kahju XXX maja elanikele A.R. le, A.P. , M.K., K.A., T.S., S.V. ja J.P. kokku summas enam kui 11644,91 eurot.
1.2.Lisaks süüdistatakse J. Kolpakovi KarS § 415 lg 1 järgi selles, et ta soetas seni tuvastamata ajal vähemalt ühe elektridetonaatori, s.o lõhkeseadeldise olulise osa, mille toimetas Tartu linnas XXX korterisse X. Nimetatud detonaatorit ja brisantset lõhkeainet kasutades valmistas J. Kolpakov lõhkeseadeldise. Ajavahemikus 13.04.2013 kell 14.55 kuni 14.04.2013 kell 14.30 paigaldas J. Kolpakov nimetatud lõhkeseadeldise plahvatuse tekitamiseks Tartu linnas XXX korter X köögis asunud elektripliidi korpusesse ning ühendas selle lõhkeseadeldise elektripliidi toitesüsteemiga. Eelnimetatud lõhkeseadeldise olulise osa soetas ja toimetas edasi ning lõhkeseadeldise valmistas ja paigaldas J. Kolpakov ebaseaduslikult, s.o omamata lõhkematerjaliseaduse § 14 ja § 70 sätestatud lõhkematerjali käitlemise luba ja pädevustunnistust. - KarS § 414 lg 2 p 2 järgi selles, et tema soetas seni tuvastamata ajal ja kohas vähemalt 91,45 grammi brisantset lõhkeainet pentriit sisaldavat plastilist lõhkeainet, mille toimetas 2013 aprilli alguses enne 10.04.2013 Tartu linnas XXX korterisse X. Nimetatud plastilise lõhkeaine peitis J. Kolpakov enne 10.04.2013 Tartu linnas XXX korteris X. A.R. sülearvutikoti põhja voodri vahele ning hoidis seda lõhkeainet kuni 14.04.2013. Eelnimetatud lõhkeainet soetas, toimetas edasi ja hoidis J. Kolpakov ebaseaduslikult, s.o omamata lõhkematerjaliseaduse § 14 ja § 70 sätestatud lõhkematerjali käitlemise luba ja pädevustunnistust. - KarS § 418 lg 1 järgi selles, et tema soetas seni tuvastamata ajal ja kohas ühe 10,67 mm kaliibrise revolvri Smith & Wesson Russian Mark III raami, relvaraua ja trumli, mida tema hoidis oma elukohas Lääne Virumaal Väike-Maarja vallas XXX alevikus XXX elumajas kuni 15.04.2013 toimunud läbiotsimiseni. Seejuures kuuluvad relvaraud ja trummel relvaseaduse § 21 lg 1 kohaselt tulirelva oluliste osade hulka, mille käitlemisele kohaldatakse tulirelvade käitlemisele kehtestatud nõudeid. Eelnimetatud tulirelva olulisi osi soetas ja hoidis J. Kolpakov ebaseaduslikult, s.o. omamata relvaseaduse §-des 32 ja 34 sätestatud relvasoetamisluba ja relvaluba. - KarS § 22 lg 2 - § 320 lg 2 järgi selles, et tema ajavahemikus 21.12.2007 kuni 07.04.2009 LääneVirumaal Simunas ning Rakvere linnas veenis korduvalt K.L. andma tunnistajana R.P. süüstavaid, sisult valesid ütlusi. Seejuures veenis J. Kolpakov 2009. aasta kevadel enne 07.04.2009 kella 10.00 kahel korral K. L tunnistajana kohtus andma ütlusi selle kohta, kuidas K. L 21.12.2007 kella nelja paiku Rakveres Espaki kaupluses nägi, kuidas R. P lõi parema käe rusikaga 1-2 korda J. Kolpakovile vasakule poole näkku; samuti sellest, kuidas K. L sai sellest, et R. P löögist tekkis J. Kolpakovi näole hematoom, teada paar päeva hiljem J. Kolpakovi kodus külas käies, kui nägi, et J. Kolpakovil on nägu sinine ja paistes. J. Kolpakovi kallutusest ajendatuna andis K. L tunnistajana valeütlusi 11.01.2008 Ida Prefektuuris Rakvere linnas kriminaalasjas nr 08259000010; 14.03.2008 Ida Prefektuuris Rakvere linnas kriminaalasjas nr 08259000010 ja 18.11.2009 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas kohtuasjas nr 1-08-10454. - KarS § 320 lg 2 järgi selles, et tema 03.01.2008 Ida Prefektuuris Rakvere linnas kriminaalasjas nr 08259000010 andis kannatanuna ütlusi selle kohta, kuidas 21.12.2007 Rakveres Rägavere tee 42 asuvas Espak Rakvere AS-i kaupluses raamatupidaja kabinetis lõi R. P teda kahel korral keskmisest tugevama jõuga rusikaga näo piirkonda. Samuti andis J. Kolpakov ütlusi selle kohta, et nende löökide tagajärjel oli tema vasaku silma ja kulmu ümbert paistes. Lisaks andis J. Kolpakov ütlusi selle kohta, et löömist nägi pealt K. L.
J. Kolpakov andis kannatanuna valeütlusi 11.04.2008 Ida Prefektuuris Rakvere linnas kriminaalasjas nr 08259000010 vastastamisel; 07.04.2009 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas kriminaalmenetluses kohtuasjas nr 1-08-10454 ja 16.03.2010 Tartu Ringkonnakohtus kriminaalmenetluses kohtuasjas nr 1-08-10454. Maakohtu otsus
2.Tartu Maakohtu 01.04.2014 otsusega J. Kolpakov tunnistati süüdi KarS § 414 lg 2 p 2; KarS § 25 lg 1, 2 - § 114 p 7; KarS § 405 lg 2; KarS § 415 lg 1; KarS § 418 lg 1; KarS § 22 lg 2 - § 320 lg 2 ja KarS § 320 lg 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 17 aastat vangistust.
2.1.Kohtuotsusega rahuldati tsiviilhagid ja mõisteti J. Kolpakovilt A.R. kasuks VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel 689 eurot 23 senti varalise kahju hüvitisena ja VÕS § 134 lg 2, § 1045 lg 1 p 2 alusel 1000 eurot mittevaralise kahju hüvitisena. J.P. kasuks mõisteti VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel varalise kahju hüvitisena 536 eurot 40 senti.
3.Maakohtu otsuses toodud põhistused süüdistuse tõendatuse osas olid järgmised:
3.1.J. Kolpakovi süüdistuses KarS § 25 lg-te 1, 2 ja § 114 p 7; § 405 lg 2 ning § 415 lg 1 järgi (otsuse lk 10-21).
3.1.1.Kohtuistungil uuritud tõenditega on leidnud kinnitust, et 13.04.2013 ja 14.04.2013 ei viibinud XXX korteris peale A.R. ja J. Kolpakovi mitte kedagi. Kui J. Kolpakov lahkus, jäi A. R koju ning tema teadmata ei saanud keegi kolmas isik korteris käia. Kannatanu oli elektripliiti viimati kasutanud 13.04.2013 lõunasöögi valmistamiseks, mistõttu ei saanud enne seda sellist lõhkeseadeldist pliidis olla, sest vastasel juhul oleks plahvatus toimunud juba 13.04.2013.
3.1.2.K-Rautakesko vastusest päringule nähtub, et J. Kolpakov sooritas 14.04.2013 kell 15.15.42 nimetatud poest ostu summas 1,32 eurot, mis kinnitab süüdistatava viibimist K-Rauta kaupluses. K-Rautakesko on edastanud Kaitsepolitseiametile ka valvekaamerate salvestised, millest koostati 16.07.2013 vaatlusprotokoll. Protokollist nähtub, et J. Kolpakov on 14.04.2013 kell 14:32:25 lähenenud Tartu K-Rauta kaupluse välisuksele ning lahkunud sealt kell 14:35:33. Salvestiselt on näha ka süüdistatava riietus: sinise ja musta värvusega jope ning hallikaspruuni värvusega püksid.
3.1.3.Tunnistajate ütluste, riietest tehtud fotode ja K-Rautakesko videosalvestiste vaatlusprotokolliga on tõendatud, et J. Kolpakov kandis 14.04.2013 sinise värvusega triiksärki etiketiga „Jan Stuart“, sinise ja musta värvusega ilma voodrita jopet kirjaga „Sivas“ ja hallikasbeeži värvusega pükse, millised M. K andis koos spordikotiga „Enrico Benetti“ üle menetlejale. Need esemed jäid J. Kolpakovi autosse 14.04.2013 XXX plahvatuse sündmuskohal pärast seda kui süüdistatav oli riided ära vahetanud. Just nendelt J. Kolpakovi riietelt leiti lõhkeaineekspertiisil lõhkeainete pentriit, heksogeen ja trotüül jälgi. Samade lõhkeainete heksogeen ja trotüül - jälgi leiti plahvatuse sündmuskohal olnud metallfragmentidelt, sealt võetud proovidest ja neid lõhkeaineid kasutati lõhkeseadeldises. Kohus oli seisukohal, et J. Kolpakovi riietel olnud lõhkeainete jäljed ei saanud sattuda sinna pärast plahvatust sündmuskohal käies, kuna süüdistatav viibis XXX asuvas korteris plahvatuse järgselt vaid ühel korral, sealjuures politseiniku järelevalve all. Selle võimaluse välistab ka asjaolu, et J. Kolpakoviga kaasas olnud spordikotil ei tuvastatud ei heksogeeni ega trotüüli jälgi vaid hoopiski pentriidi jälgi, mis ei ole seotud plahvatanud lõhkeseadeldisega. Kui J. Kolpakov oleks lõhkeainete jäljed saanud riietele sündmuskohal viibimise tõttu, siis oleks pidanud ka tema kotil olema heksogeeni ja trotüüli jälgi.
3.1.4.Eeltoodud tõendite kogumiga luges kohus tõendatuks, et selleks isikuks, kes lõhkeseadeldise A.R. pliiti paigaldas ja plahvatuse korraldas, oli J. Kolpakov, kelle riietel leidus lõhkeseadeldises kasutatud lõhkeainete jälgi. Keegi teine peale J. Kolpakovi A.R. korteris ei viibinud ja remondi tegemise käigus oli tal võimalik lõhkeseadeldis kohale asetada. Nii 13.04.2013 kui ka 14.04.2013 viibis A. R valdavalt teises toas kui J. Kolpakov tegi köögis remonti, sulgedes toa ukse ja tihendades seda kaltsuga. See võimaldas süüdistataval segamatult lõhkekeha pliiti asetada.
3.1.5.Maakohus järeldas, et ka plahvatuse korraldamine A.R. korteris oli J. Kolpakovil kantud soovist naisele suhte lõpetamise eest kätte maksta. Kohtus uuritud tõendid näitavad, et J. Kolpakov elas suhete purunemist A.R. ga üle selliselt, et muutus kättemaksuhimuliseks. Mehe selline käitumine oli varasemalt ilmnenud ka tema eelmise elukaaslase L. S. J. Kolpakovi püüdu A.R. inkrimineerida narkootiliste ainete käitlemises ja lõhkematerjali omamises kinnitavad tunnistajate A.S. , T. L ja G. K ütlused.
3.1.6.Kohus leidis, et plahvatuse tekitas J. Kolpakov KarS § 16 lg 2 kohaselt kavatsetult. Ta tegutses plahvatuse korraldamise eesmärgil: paigaldas lõhkeseadeldise korteris asuvasse elektripliiti, lõi ühenduse vooluvõrguga, et see plahvataks pliidi seinakontakti asetamisel. Seega ta teadis, et kui luuakse ühendus elektrivõrguga, lõhkekeha plahvatab.
3.1.7.Kuna tegemist oli KarS § 413 tunnustele vastava lõkeseadeldisega, täitis J. Kolpakov KarS § 415 lg-s 1 ettenähtud kuriteo objektiivse koosseisu.
3.1.8.Plahvatuse tekitamine kujutas ohtu nii inimeste elule, tervisele kui ka varale, mistõttu täitis J. Kolpakovi tegevus KarS § 405 lg-s 1 ettenähtud kuriteo objektiivse koosseisu. Kuna süüdistatav kasutas plahvatuse tekitamiseks lõhkeseadeldist, tuleb tema tegu kvalifitseerida KarS § 405 lg 2 järgi. Tunnistajate ja kannatanute ütlustest ning dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et süüdistatav mitte ainult ei tekitanud ohtu isikute varale ja tervisele, vaid selline oht ka realiseerus.
3.1.9.Kohus leidis, et J. Kolpakov pani KarS § 25 lg-te 1, 2 - § 114 p 7 järgi kvalifitseeritava teo toime kaudse tahtlusega. Süüdistatav asetas lõhkeseadeldise väikese elektripliidi sisse ja teadis, et see lõhkeb, kui pliit vooluvõrku lülitatakse. Ta teadis ka seda, et kodus on ainult A.R. ja ainult tema saab valmistada sellel pliidil süüa. Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisiaktis on ekspert andnud arvamuse, et lõhkeseadeldisel viitemehhanismi ei olnud. Seega pidi plahvatus toimuma kohe pliidi vooluvõrguga ühendamisel. Sellises olukorras pidi J. Kolpakov vähemalt möönma, et plahvatus võib tappa lõhkekeha läheduses viibiva A.R. . Ekspert H. Priimetsa ütluste alusel järeldas maakohus, et toimunud plahvatus oli nii võimas, et elektripliidist laiali lendavad killud oleksid võinud inimese tappa, kuid kannatanu surm jäi saabumata põhjusel, et A.R. ja elektripliidi vahele jäi külmkapp, mis võttis suurema osa plahvatuse võimsusest endale, moodustades varje.
3.2.J. Kolpakovi süüdistus KarS § 414 lg 2 p 2 järgi pentriidi ebaseaduslikus käitlemises (otsuse lk 22-26).
3.2.1.Lõuna-Eesti Pommigrupi 14.04.2013 väljasõiduaruande nr 18 kohaselt andis plahvatuse sündmuskohal Tartu linnas XXX remondimees, s.o J. Kolpakov teada, et korteris on ühes kotis voodrivahel lõhkeainet, mis leiti läbiotsimisel ning tuvastati 125 g plastilise lõhkeainena, kasutades selleks expray’d. Lõhkeaine leidmist eelnimetatud kohast ja ajal kinnitab 14.04.2013 läbiotsimisprotokoll, millest nähtub, et XXX korteris X elutoast akna all asuval tugitoolil olevast musta värvi nahast sülearvuti koti põhjast leiti peidik, milles oli kaks kile sisse mähitud kollakat värvi plastiliinitaolise aine pakki. 23.05.2013 lõhkeaineekspertiisi aktis nr 13E-AL0013 antud ekspertarvamuse kohaselt oli pakendites tumebeeži värvusega plastne aine massiga 41,30 g ja 50,15 g, mis sisaldavad pentaerütritool tetranitraati ehk pentriiti (PETN), mis on brisantne lõhkeaine ja tõenäoliselt
plastiklõhkeaine-tüüpi lõhkematerjal. Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi tulemina (11.07.2013 ekspertiisiakt nr 13E-PL0014) andis ekspert arvamuse, et tegemist on kasutuskõlbliku lõhkeainega.
3.2.2.26.08.2013 ekspertiisiakti nr 13E-GE0758 kohaselt saadi sülearvutikoti voodril asuva lõikeava välimiselt küljelt võetud proovist Y-kromosoomi analüüsil segahaplotüüp, kus on leitavad kõik nii J. Kolpakovi, A.K. ja E. S Y-kromosoomi haplotüüpides esinevad alleelid. Kuna A.K. ja J. Kolpakov on vennad, on neil kokkulangev Y-kromosoomi haplotüüp ning nad ei ole selle uuringu alusel üksteisest eristatavad. DNA-ekspertiisidest nähtuvalt on A.R. le kuuluva sülearvutikotiga kokku puutunud tema uus meestuttav E. S ning J. Kolpakov (ei ole võimalik välistada ka A.K. t).
3.2.3.E. S on andnud ütlusi selle kohta, et tema ei ole A.R. elukohas käinud ning tema elukoha asukohta ei tea. 2013 märtsis käisid nad koos Soomes suusareisil, siis oli naisel sülearvuti koos kotiga kaasas, kuid sülearvutit mees ei puutunud.
3.2.4.A.R. ütluste kohaselt tal lõhkeainetega kokkupuuteid ei ole olnud ja ta ei tea neist midagi. Ligipääs arvutikotile oli J. Kolpakovil. kui ta korteris remonti tegi. A.R. ütlused tõendavad, et J. Kolpakovil oli salajane huvi tema arvutikoti vastu, mis on koosõlas ka süüdistatava enda ütlustega. 07.04.2013, s.o üks nädal enne korteris toimunud plahvatust, avastas A.R. , et arvutikotti on keegi puutunud, kuna rahakott, mis enne oli arvutikoti peal, oli hoopiski selle all. Sellel ajal viibis tema korteris ainult J. Kolpakov. Viimane käis paar päeva hiljem, 10. aprilli 2013 paiku politseis, kus rääkis G. K, et oli leidnud A.R. arvutikotist mingid pulgad, mis võivad olla lõhkeaine. Plahvatuse järgselt püüdis J. Kolpakov pääseda korterisse ning ära tuua sealt sülearvutit. J. Kolpakov ise avaldas lõpuks sündmuskohal, et korteris on kotis voodri vahel lõhkeainet, kust see leitigi ja ära võeti. Nendest tõenditest nähtub, et J. Kolpakov oli ainuke inimene, kes teadis väga täpselt, kus pentriit asub.
3.2.5.Arvestades võimalike kahjustuse suurust, mida võib tekitada 91,45 grammi brisantset lõhkeainet pentriit, on selline kogus käsitletav lõhkeaine suure kogusena, mis annab aluse kvalifitseerida J. Kolpakovi tegu KarS § 414 lg 2 p 2 järgi.
3.3.J. Kolpakovi süüdistus KarS § 418 lg 1 järgi (otsuse lk 26-28).
3.3.1.15.04.2013 toimus läbiotsimine J. Kolpakovi elukohas Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas XXX alevikus XXX, mille käigus leiti väikesest elutoast kapi pealt trumliga revolvrit meenutav ese. Eksperdiarvamuse kohaselt on tegemist 4,2 liini ehk 10,67 mm kaliibrilise revolvri Smith & Wesson Russian Mark II raami, relvaraua ja trumliga, mis on vaatluse põhjal otsustades kasutuskõlblikud, kuid mis ei moodusta laskekõlblikku tulirelva. Revolvri nimetatud põlvkonda hakati tootma aastast 1880 (31.07.2013 tulirelvaekspertiisi akt nr 13E-TB0082).
3.3.2.Registripäringute väljavõttest nähtub, et J. Kolpakovil on relvaluba kahe tsiviilkäibes lubatud tulirelva omamiseks, s.o Toz-34-EP ja Mauser-98. Tulirelva Smith & Wesson Russian Mark II soetamiseks ja omamiseks tal vastavat kehtivat luba ei ole ega ole ka varem olnud. Seega on J. Kolpakov omandanud ja hoidnud enda elukohas 10,67 mm kaliibrilise revolvri Smith & Wesson Russian Mark II relvarauda ja trumlit kui tulirelva olulisi osasid ebaseaduslikult vastavat luba omamata ja täitnud sellega KarS § 418 lg 1 objektiivse koosseisu.
3.4.J. Kolpakovi süüdistus KarS § 22 lg 2 -§ 320 lg 2 ja § 320 lg 2 järgi (otsuse lk 31-37).
3.4.1.Kohus oli seisukohal, et ei ole alust kahelda K. L ütlustes, et ta andis J. Kolpakovi soovile vastu tulles R. P kriminaalasjas valeütlusi selle kohta, et nägi, kuidas viimane lõi J. Kolpakovi näkku ja selle tagajärjel oli J. Kolpakovil koju tulles silm sinine. Tema ütlused on väga detailsed ja kooskõlas M.K. ütlustega. Viimane nägi, kuidas J. Kolpakov tekitas ise endale K. L peaga näovigastuse, mis fikseeriti Rakvere kiirabis. Samuti kattuvad need ütlused R. P ja T. L ütlustega,
kes osalesid vahetult J. Kolpakovi töölepingu lõpetamisel tekkinud intsidendis ja kes on kogu aeg ühtemoodi kinnitanud, et R.P. ei löönud J. Kolpakovi.
3.4.2.Maakohus leidis, et K.L. ja J. Kolpakov fabritseerisid kunstliku tõendi sellega, et J. Kolpakov lõi endale K.L. peaga näkku, mille tagajärjel tekkisid süüdistatava näole vigastused. Nad sõitsid koos Rakvere kiirabisse vigastusi fikseerima. Sellise tegevuse tulemusena tekkis uus tõend - AS Rakvere Haigla patsiendikaart nr 17934. Tasuks sellise tegevuse eest andis J. Kolpakov K.L. 21.12.2007 Simunas lõikeketta, Makita aku-kruvikeeraja, tööriistakohvri ja pudeli brändit Metaxa.
4.Karistuse mõistmisel (otsuse lk 37-39) võttis maakohus arvesse, et J. Kolpakovi ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud. Kohus ei tuvastanud aga ka tema karistust kergendavaid asjaolusid.
4.1.KarS § 414 lg 2 p 2 näeb karistusena ette kahe- kuni kümneaastase vangistuse. Kohus leidis, et J. Kolpakovi tuleb karistada vangistusega sanktsiooni keskmisest madalamas määras, s.o 3 aastat. Käideldud lõhkeaine kogus ei olnud väga suur. Samas näitas J. Kolpakovi tegevus tema suuremat ohtlikkust - nimetatud lõhkeaine pani ta A.R. arvutikotti viimase süüstamiseks.
4.2.KarS § 114 p 7 näeb karistusena ette kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse, KarS § 405 lg 2 viie- kuni kümneaastase vangistuse ja KarS § 415 lg 1 rahalise karistuse või kahekuni kümneaastase vangistuse. J. Kolpakov pani eelnimetatud teod toime ühe teoga, millest tulenevalt tuleb kohaldada karistuse mõistmisel KarS § 63 lg 1 sätteid ja mõista talle üks karistus KarS § 114 p 7 sanktsioonist lähtudes. Kohus oli seisukohal, et kuigi KarS § 114 p 7 järgi kvalifitseeritav tegu jäi katsestaadiumisse, ei ole alust J. Kolpakovi karistuse kergendamiseks vastavalt KarS § 25 lg 6 ja §-le 60. J. Kolpakov tegi kõik endast oleneva, et panna toime plahvatus oma endise elukaaslase korteris ja seada sellega kindlasse ohtu A.R. elu. Kõige raskem tagajärg jäi saavutamata vaid õnneliku juhuse tõttu – A.R. pääses ainult vigastustega, kuna plahvatanud lõhkeseadeldise ja tema vahele jäi külmkapp. Lõhkeseadeldise valmistamine, selleks vajalike komponentide hankimine ja plahvatuse esilekutsumiseks vajalike ettevalmistuste tegemine on pikaajalisem protsess, mis näitab J. Kolpakovi eesmärgipärast tegutsemist, keskendumist oma eesmärgi saavutamisele. Selline käitumine näitab isiku suurt ühiskonnaohtlikkust. Plahvatuse korraldamine mitme korteriga vanas puitelumajas on ohtlik ka seetõttu, et oleks võinud põhjustada vigastusi kodus viibivatele naabritele, elamu akende alt mööduvatele juhuslikele inimestele, keda oleks võinud tabada plahvatuse tagajärjel purunenud klaaside killud. Selliseid võimalikke tagajärgi peab ette nägema iga täiskasvanud inimene. Lisaks A.R. tervise kahjustamisele tekitas J. Kolpakov suure varalise kahju, kahjustades mitmete inimeste omandit ja vara. Karistust raskendava asjaoluna arvestas kohus vastavalt KarS § 58 p-le 1 A.R. le kättemaksu motiivi. Kohus leidis, et J. Kolpakovi süü eelnimetatud kolme kuriteo toimepanemisel on olnud suur ning teda tuleb karistada sanktsiooni keskmisest kõrgemas määras, s.o vangistusega 16 aastat.
4.3.KarS § 418 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kohus leidis, et J. Kolpakovi ei ole võimalik karistada rahalise karistusega. Isik käitles pika aja jooksul ebaseaduslikult tulirelva olulisi osasid, olles ise kursis keskmisest inimesest rohkem relvaseadusega, kuna oli jahimees ja omas relvaluba kahele teisele tulirelvale. J. Kolpakov ei ilmutanud kahetsust, vaid süüdistas alusetult oma surnud poega. Samas pidas kohus võimalikuks karistada J. Kolpakovi sanktsiooni alammäära lähedase vangistusega - 2 kuud, kuna tegemist oli
tulirelva oluliste osadega, mida ei olnud võimalik eesmärgipäraselt tulistamiseks kasutada, sest need ei moodustanud laskekõlblikku tulirelva.
4.4.KarS § 320 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohtu hinnangul on põhjendatud kohaldada J. Kolpakovi suhtes raskeimat karistusliiki, s.o vangistust, kuna kergeima karistusliigiga ei ole võimalik tagada KarS § 56 lg 1 toodud karistuse eesmärke. Maakohus leidis, et J. Kolpakovi süü eelnimetatud kuriteo toimepanemisel on olnud suur. J. Kolpakov pani toime valeütluste andmise nii ise, kui kihutas sellele teole K.L. d. Eesmärgipärase ja järjekindla kättemaksuhimust kantud tegevusega saavutas J. Kolpakov R.P. süüdimõistmise teos, mida ta ei sooritanud. R.P. on selle eest ära kandnud rahalise karistuse. J. Kolpakovi pidas kohus võimalikuks karistada vangistusega üle sanktsiooni keskmise määra, milleks on 3 aastat.
4.5.Kohus oli seisukohal, et arvestades J. Kolpakovi poolt toime pandud eriliigilisi kuritegusid, tuleb talle mõista KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus nii, et see oleks tuntav ja kergemad karistused ei neelduks täielikult raskeimas. Selliselt üksikkaristustest raskeima suurendamisel mõistis maakohus J. Kolpakovile liitkaristuseks 17 aastat vangistust. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu
5.Tartu Maakohtu 01.04.2014 otsuse peale esitasid apellatsioonid nii J. Kolpakov kui tema kaitsja vandeadvokaat R. Levin.
6.Kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu 1. aprilli 2014 otsus osas, millega kohus mõistis J. Kolpakovi süüdi KarS § 414 lg 2 p 2; KarS § 25 lg-te 1, 2 - § 114 p 7; KarS § 405 lg 2; KarS § 415 lg 1; KarS § 22 lg 2 - § 320 lg 2 ja KarS § 320 lg 2 järgi ning teha uus kohtuotsus ja selles osas mõista õigeks. Alternatiivselt palub kaitsja vähendada J. Kolpakovile mõistetavat karistust proportsionaalselt. Lisaks taotletakse apellatsioonis A.R. ja J. P tsiviilhagide rahuldamata ja menetluskulude riigi kanda jätmist.
6.1.Seoses süüdistusega KarS § 25 lg-te 1, 2 - § 114 p 7; KarS § 405 lg 2 ja KarS § 415 lg 1 järgi märgib kaitsja järgmist.
6.1.1.Kaitsja hinnangul tulnuks maakohtul välja selgitada lõhkeseadeldises kasutatud lõhkeaine koostis, kogus ning omadused. Lisaks ei ole apellatsiooni kohaselt tuvastatud, kuidas sattus lõhkeaine XXX korterisse.
6.1.2.Analüüsides kohtulikult uuritud tõendeid, ei saa apellandi hinnangul tõsikindlalt väita, et 13.04.2013 ja 14.04.2013 ei viibinud XXX korteris peale A.R. ja J. Kolpakovi mitte kedagi. Kohtus on tuvastatud, et J. Kolpakov lahkus A.R. korterist 13.04.2013 umbes kl 20 ning tuli tagasi 14.04.2013 umbes kl 11. Seega ajavahemik J. Kolpakovi lahkumisest 13.04.2013 ning tulekust 14.04.2013 moodustab ca 15 tundi. Samas puuduvad peale A.R. ütluste muud tõendid, mille alusel saaks asuda seisukohale, et nimetatud ajavahemiku jooksul A.R. korteris keegi ei käinud. Tunnistajate ütluste alusel on võimalik järeldada, et A.R. siiski 13.04.2013 kl 20.00 kuni 14.04.2013 kl 11.00 vahel lahkus oma korterist. Seega ei ole tegelikkuses välistatud, et A.R. äraolekul võis ligipääs korterisse olla ka teistel isikutel, kellel oli võimalik lõhkeseadeldis korterisse panna.
6.1.3.Apellatsiooni kohaselt ei ole kohtulikul uurimisel selgunud, kus oli spordikott koos riietega ajavahemikul 15.04.2013 kuni 08.05.2013, kui eeldada, et Kaitsepolitseiamet sai koti 08.05.2013. Tegelikkuses ei ole tõsikindlalt tuvastatud, kas kott oli sõiduautos Nissan, kuhu see jäi pärast 15.04.2013 läbiotsimist. Samuti ei ole tuvastatud, kus asus see sõiduauto pärast 15.04.2013. Tegemist on olukorraga, kus koti ja riiete osas puudub informatsioon vähemalt 23 päeva kohta –
sealhulgas puudub teave, millises konkreetses asukohas ning kelle valduses kott riietega asus ja millistel isikutel oli neile ligipääs. Eeltoodu alusel tuleb apellandi hinnangul nii kott kui riided tõenditena kõrvale jätta. Tõendina ei tohiks arvestada ka lõhkeaineekspertiisi, mis kinnitas kotilt ja riietelt lõhkeaine jälgede leidmist.
6.1.4.Apellandi hinnangul on kohtu seisukoht, et süüdistatav paigaldas pliidi sisse lõhkeseadeldise, vastuolus J. Kolpakovi tegevusega külmkapi nihutamisel tavapärasest asukohast köögi keskossa. Ütlustest nähtuvalt tõmbas J. Kolpakov remondi käigus külmkapi köögi nurgast diagonaalis toa keskele selliselt, et see faktiliselt jäi elektripliidi ja pistikupessa voolukaablit sisestava inimese vahele. Juhul, kui J. Kolpakov oleks paigaldanud lõhkeseadeldise ning soovinud või vähemalt möönnud võimalikku A.R. surma, poleks ta külmkappi asunud nihutama.
6.1.5.Apellant on lisaks seisukohal, et tõendikogumist tuleb välja jätta L. S ütlused süüdistatava vägivaldsuse kohta. Tegemist on J. Kolpakovi endise abikaasaga, kellega J. Kolpakovil ei ole pärast lahkuminekut olnud head suhted. Sellistest ebausaldusväärsetest ütlustest ei saa teha järeldust, et J. Kolpakov korraldas plahvatuse, et A.R. le suhete lõppemise eest kätte maksta. Isegi kui L. S ütlusi pidada usaldusväärseks, tuleb arvestada, et need puudutavad 13-14 aasta taguseid sündmusi.
6.2.Kaitsja hinnangul ei ole leidnud tõendamist ka J. Kolpakovi süü KarS § 414 lg 2 p 2 järgi.
6.2.1.J. Kolpakov on kohtus usutavalt selgitanud, kuidas võis tema DNA sattuda sülearvutikotile, kuid maakohus ei ole nimetatud selgitust arvestanud.
6.2.2.Kaitsja hinnangul ei ole kohus piisavalt põhjendanud, miks tuleks 91,45 grammi pentriiti kvalifitseerida lõhkeaine suure kogusena.
6.3.Apellatsiooni kohaselt tuleb J. Kolpakov õigeks mõista ka süüdistus KarS § 22 lg 2- § 320 lg 2 ja § 320 lg 2 järgi.
6.3.1.Apellandi hinnangul tuleks ringkonnakohtul kaaluda, kas K.L. nii ennast kui J. Kolpakovi süüstavaid ütlusi saab pidada usaldusväärseteks, st kas K.L. võib olla andnud valeütlusi R.P. protsessis või käesolevas kriminaalasjas.
6.3.2.J. Kolpakovi süüstavaid ütlusi valeütlustele kihutamise süüdistuses on andnud ka M. K. Apellant leiab, et M. K on andnud kriminaalasjas hulgaliselt oma isa süüstavaid ütlusi, mis tekitab kahtluse, et M.K. l on selleks mingi ilmne eesmärk. J. Kolpakov on ise selgitanud, et tal olid pojaga pidevad tülid, sh maja üle, kus nad koos elasid. Kaitsja hinnangul on võimalik, et M.K. eesmärgid ongi seotud Simuna majaga. Eelnevast tulenevalt tuleks M.K. poolt antud ütlused antud süüdistuse osas jätta tõendina arvestamata.
6.4.Alternatiivselt taotletakse apellatsioonis mõista J. Kolpakovile kergem karistus.
7.Süüdistatav J. Kolpakov leiab, et maakohtu otsus ei ole põhistatud ning juhib tähelepanu järgmistele asjaoludele.
7.1.A.R. korteris toimunud tulekahjud ei ole põhjustatud süüdistatava poolt. Tõendamist on leidnud, et nimetatud tulekahjud tekkisid juhtmerikkest. Seega ei ole maakohtu viited sellele, et tulekahjud võis põhjustada süüdistatav, asjakohased.
7.2.L. S väited, nagu oleks süüdistatav tema või laste suhtes kasutanud vägivalda, ei ole õiged. L. S ja M. K on käesolevas menetluses alusetult asunud süüstama J. Kolpakovi, kuna süüdistataval on nimetatud isikutega keerulised suhted.
7.3.A.R. väited, et ta 13.04.2014 ja 14.04.2014 kuskil väljas ei käinud, pole tõesed. Nimelt ei kasutanud A.R. kunagi kodust tualetti, vaid käis linnas avalikes WC-des. Lisaks tegi kannatanu 13.04.2014 süüa puupliidiga, mitte elektripliidiga.
7.4.E. S tunnistuse kohaselt on ta üksnes A.R. arvutikotti kandnud, kuid tema ütlused ei saa olla tõesed, sest kuidas muidu sattus tema DNA arvutikoti sisse.
7.5.Maakohus ei toonud välja ühtegi põhjust, miks pidanuks J. Kolpakov A.R. le halba soovima.
7.6.M. K on teadlik, mis ajast on nende kodus süüdistuse esemeks olev revolver, mistõttu tuleb lugeda süüdistatava ütlused relva päritolu kohta õigeks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
8.Ringkonnakohtu istungil jäid apellandid esitatud apellatsioonide juurde. J. Kolpakov täpsustas, et ta tunnistab ainult KarS § 418 lg 1 järgi revolvri osade hoidmist oma elukohas, ülejäänud süüdistuste osas taotleb ta enda täielikku õigeksmõistmist. Kaitsja täpsustas enda apellatsiooni, selgitades, et tegelikult ta pidas silmas tsiviilhagide läbi vaatamata jätmist tulenevalt õigeksmõistmise taotlusest ning eraldi ta väljamõistetud tsiviilhagisid ei vaidlusta.
8.1.Ringkonnakohus, olles läbi vaadanud kriminaalasja materjalid, uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära süüdistatava ja kaitsja ning prokuröri, leiab, et apellatsioonid rahuldamisele ei kuulu ning maakohtu otsus tuleb jätta muutmata.
8.2.Apellandid taotlevad J. Kolpakovi õigeksmõistmist, leides, et maakohus on uuritud tõendeid valesti hinnanud ning tegelikult J. Kolpakovi süüd kinnitavad tõendid puuduvad. Ringkonnakohus eeltoodud väidetega ei nõustu, sest need lükkab ümber maakohtus uuritud tõendite sisu (kohtuistungi protokoll IV kd lk 68-157), mis üheselt kinnitab süüdistuse tõendatust. Maakohtu järeldused (vt käesoleva otsuse p-d 3.1; 3.2; 3.3; 3.4) on kooskõlas kohtus uuritud tõenditega. Ringkonnakohus ei tuvastanud kõrvaldamata kahtlusi, mida KrMS § 7 lg 3 kohaselt tulnuks tõlgendada J. Kolpakovi kasuks. Asjakohatud on kaitsja etteheited, nagu oleks maakohus rikkunud kohtuotsuse põhjendamiskohustust. Seega ei leidnud kinnitust kaitsja apellatsioonis toodud väited (vt apellatsiooni p-d 7-10).
9.Ringkonnakohus alljärgnevalt käsitleb apellantide väiteid konkreetsete süüdistuste pinnalt.
9.1.Väidetavalt maakohus jättis välja selgitamata lõhkeseadeldises kasutatud lõhkeaine koostise, koguse ja omadused. See väide on ümber lükatud ekspertiisiaktide ja ekspert H. Priimetsa selgitustega kohtuistungil (IV kd lk 113-114) ning maakohtu hinnang tõenditele on toodud otsuse lk 13-14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ja märgib, et kaitsja sai oma küsimused kohtus eksperdile esitada. Seega on alusetud apellatsioonis toodud kaitsja etteheited ekspertiisiaktide väidetavate ebaselguste kohta.
9.2.Väidetavalt ei ole tõendatud, et 13.-14.04.2013 puudus kolmandatel isikutel ligipääs XXX korterile ja seega pole välistatud, et lõhkeseadeldise paigaldas keegi kolmas isik. See väide on ümber lükatud kannatanu A.R. ning tunnistajate E. S ja K. K ütlustega (IV kd lk 91-99, 106 pöördel-108, 110-111 pöördel). Maakohtu hinnang neile tõenditele on toodud otsuse lk 15. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, et A.R. teadmata ei saanud korteris keegi kolmas isik käia ning A.R. kinnitas, et peale tema ja J. Kolpakovi nimetatud ajal teisi isikuid korteris ei viibinud. Maakohtu järeldusi ei lükka ümber ka kaitsja väide, et A.R. võis korterist lahkuda selleks, et linnas WC-s käia. See väide on konkreetsete faktidega kinnitamata ja isegi kui see aset leidis, pole selge, kust pidi oletatav kolmas isik teadma, millal A.R. korterist lahkub ja kui kaua ta ära on. Seega on tegemist paljasõnalise väitega.
9.3.Väidetavalt ei ole tuvastatud, kuidas sattus lõhkeaine korterisse.
See väide on ümber lükatud kannatanu A.R. eeltoodud ütlustega, mille kohaselt keegi teine peale J. Kolpakovi korteris ei käinud. Maakohus on põhjendanud (otsuse lk 16-17), et selleks isikuks, kes lõhkeseadeldise A.R. pliiti paigaldas ja plahvatuse korraldas, oli J. Kolpakov, kelle riietel leidus lõhkeseadeldises kasutatud lõhkeainete jälgi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, sest neid ei lükka ümber kaitsja väide, et on tõendamata, kuidas J. Kolpakov lõhkeaine korterisse toimetas ja lõhkeseadeldise valmistas. Välistamise meetodil on tõendatud, et keegi teine peale J. Kolpakovi ei saanud plahvatust korraldada.
9.4.Väidetavalt tulnuks J. Kolpakovi riided ja spordikott tõenditena kõrvale jätta. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Toimikust nähtub, et J. Kolpakovi riided ja spordikott anti kaitsepolitseile üle M.K. poolt tema ülekuulamise käigus ning need vormistati protokolli lisadena (II kd lk 132-134). Seega on alusetu kaitsja väide, et pole selge, kuidas need asjad kaitsepolitsei kätte sattusid. Kuna asitõendid on KrMS § 63 lg 1 kohaselt üks tõendiliik, siis esitati need lõhkeaineekspertiisiks (II kd lk 71-72). Maakohus on neid tõendeid hinnanud kogumis teiste tõenditega ja leidnud, et need kinnitavad J. Kolpakovi süüd (otsuse lk 16-17). Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, sest tegemist on nõuetekohaselt vormistatud asjassepuutuvate tõenditega.
9.5.Väidetavalt maakohus ei ole veenvalt näidanud J. Kolpakovi motiivi A.R. tapmiseks. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Maakohus on väga põhjalikult käsitlenud J. Kolpakovi tahtlust A.R. suhtes kuriteo toimepanemiseks ja on välja toonud kättemaksu motiivi (otsuse lk 19-21). Seejuures on maakohus toetunud ka tunnistaja L. S ütlustele. Kaitsja leiab, et L. S ütlused on ebausaldusväärsed. Ringkonnakohus kontrollis L. S ütlusi (IV kd lk 128-130) ja leiab, et pole alust nende usaldusväärsuses kahelda. Tunnistaja on kinnitanud, et tal pole J. Kolpakovi vastu vihavaenu. Seda ei nähtu ka küsimustele antud vastustest. Seega maakohtu järeldused vastavad uuritud tõenditele ja ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tegemist oli kättemaksu motiiviga. Ringkonnakohus märgib, et J. Kolpakovi käitumises on täheldatav kättemaksu soov nende suhtes, kes ei allu tema tahtele. Toimikus on J. Kolpakovi vanglast saadetud kirjad oma pojale M.K. le (II kd lk 135), milles ta palub pojal anda J. Kolpakovi suhtes soodsaid ütlusi. Kuna M. K seda soovi ei täitnud, siis hakkas J. Kolpakov oma poega süüdistama A.R. korteris plahvatuse korraldamises. Kättemaksusoov nähtub ka KarS § 320 lg 2 järgi toimepandud kuriteos, sest eelnevalt J. Kolpakov vallandati töölt usalduse kaotuse tõttu.
9.6.Väidetavalt süüdistus pentriidi ebaseaduslikus käitlemises ei ole tõendamist leidnud. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Maakohus on näidanud tõendid, mis kinnitavad J. Kolpakovi süüd pentriidi ebaseaduslikus käitlemises (otsuse lk 22-26). Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, sest need vastavad uuritud tõenditele. Kaitsja leiab, et maakohus pole piisavalt põhjendanud, miks tuleb 91,45 grammi pentriiti kvalifitseerida lõhkeaine suure kogusena. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu, sest maakohus on põhjendanud, miks on tegemist lõhkeaine suure kogusega (otsuse lk 25-26) ja ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega.
9.7.Väidetavalt puuduvad veenvad tõendid J. Kolpakovi süüdimõistmiseks KarS §-de 22 lg 2 ja 320 lg 2 ning 320 lg 2 järgi. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Maakohus on näidanud tõendid, mis kinnitavad J. Kolpakovi süüd nimetatud kuritegude toimepanemises (otsuse lk 31-37). Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, sest need vastavad uuritud tõenditele. Kaitsja seab kahtluse alla kaassüüdistatava K.L. ja tunnistaja M.K.
ütluste usaldusväärsuse. Ringkonnakohus kontrollis nimetatud isikute ütlusi (IV kd lk 120 pöördel-127 ja 132 pöördel-136 pöördel) ja sarnaselt maakohtule leiab, et ei ole alust kahelda nende ütluste usaldusväärsuses(otsuse lk 35). Ringkonnakohus märgib, et J. Kolpakovi ei mõistetud süüdi mitte ainult nende kahe isiku ütluste alusel, vaid terve tõendite kogumi alusel, milleks olid nii kannatanu R.P. ütlused (IV kd lk 82-86) kui ka teised tõendid, mis on toodud otsuse lk 31-34.
9.8.Kaitsja ei vaidlustanud J. Kolpakovi süüditunnistamist KarS § 418 lg 1 järgi, kuid seda vaidlustas osaliselt J. Kolpakov ise, väites, et ta pole süüdi süüdistuses näidatud tulirelva oluliste osade soetamises, küll aga võtab ta omaks nende hoidmise. Ringkonnakohus leiab, et J. Kolpakovi süü KarS § 418 lg 1 järgi on täies mahus tõendatud. Maakohus on näidanud tõendid, mis seda kinnitavad (otsuse lk 26-27). Seejuures on käsitletud J. Kolpakovi väidet, et revolvri osad soetas tema tollal lapseealine poeg S. Maakohus on põhjendanud, miks see väide ei ole eluliselt usutav. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja märgib, et revolvri osade kuulumist J. Kolpakovile on kinnitanud ka tunnistaja M. K (IV kd lk 121 pöördel).
10.Kaitsja on esitanud ka alternatiivse taotluse mõista J. Kolpakovile kergem karistus. Ringkonnakohus selle taotlusega ei nõustu. Maakohus on karistuse mõistmisel põhjendanud, miks nii KarS §-de 25 lg 1, 2-114 p 7; 405 lg 2 ja 415 lg 1 järgi kui ka KarS §-de 22 lg 2-320 lg 2 ja 320 lg 2 järgi tuleb karistus mõista sanktsiooni keskmisest kõrgemas määras, so vastavalt 16 ja 3 aastat vangistust ning KarS § 64 lg 1 alusel lõppkaristusena 17 aastat vangistust (otsuse lk 38-39). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. J. Kolpakovi karistust kergendavaid asjaolusid ei ole, küll aga on üks karistust raskendav asjaolu. Tema süü aste on suur, sest plahvatuse korraldamine mitme korteriga vanas puitelamus on väga ohtlik, sest oleks võinud põhjustada vigastusi nii kodus viibinud isikutele kui elamu akende alt mööduvatele juhuslikele inimestele. Oli vaid õnnelik juhus, et vigastusi sai ainult A.R. . Arvestamata ei saa jätta, et majaelanikele tekitati nii varalist kui moraalset kahju. Tema süü aste on suur ka valeütluste andmises koos süütõendite kunstliku loomisega, sest ta pani selle toime ise ja kihutas sellele teole ka teise isiku. Oma sellise järjekindla kättemaksuhimust kantud tegevusega saavutas ta R.P. süüdimõistmise kuriteos, mida viimane ei ole toime pannud. Ringkonnakohus eeltoodust lähtudes leiab, et karistuse vähendamiseks ei anna alust kaitsja väide, et plahvatus ei põhjustanud pöördumatuid negatiivseid tagajärgi ei inimeste vigastuste ega vara kahjustamise osas. Samuti ei anna selleks alust asjaolu, et KarS § 320 lg 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod pandi toime 2007 detsembris.
11.Menetluskulud. Kaitsja adv R. Levin on taotlenud õigusabikulude väljamõistmist apellatsiooni koostamise ja ringkonnakohtu istungil osalemise eest kokku 734,40 euro ulatuses (sh käibemaks 122,40 eurot) seoses süüdistatav J. Kolpakovile riigi õigusabi osutamisega. Ringkonnakohus leiab, et see taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning nimetatud summa väljamaksmisele. KrMS § 185 lg 2 kohaselt juhul, kui apellatsioonimenetluses jäetakse esimese astme kohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Sellest lähtudes peab J. Kolpakov hüvitama apellatsioonimenetluses tekkinud kaitsjakulud 734,40 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Mati Kartau
Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/ Paavo Randma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.