Kohtulahend

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § -dest 309 lg 3, 311, 312, 313, kohus otsustas: Õigeks mõista Jaanus Kolpakov KarS § 183 lg 1 järgi KrMS § 301 alusel seoses prokuröri loobumisega süüdistusest. Õigeks mõista Jaanus Kolpakov KarS § 414 lg 2 p 1, 2 järgi suures koguses brisantse lõhkeaine trotüüli ebaseaduslikus käitlemises, kuna ei ole tuvastatud kuriteosündmus. Süüdi tunnistada Jaanus Kolpakov KarS § 414 lg 2 p 2 järgi 91,45 grammi brisantse lõhkeaine pentriit ebaseaduslikus käitlemises ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Jaanus Kolpakov KarS § 25 lg 1, 2 - § 114 p 7, KarS § 405 lg 2 ja KarS § 415 lg 1 järgi ning mõista KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 16 (kuusteist) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Jaanus Kolpakov KarS § 418 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Jaanus Kolpakov KarS § 22 lg 2 - § 320 lg 2 ja KarS § 320 lg 2 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Jaanus Kolpakovile üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 17 (seitseteist) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg mõistetud karistuse hulka ja lugeda Jaanus Kolpakovi karistuse kandmise algusajaks tema kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev 15. aprill 2013. a. Jaanus Kolpakovile kohaldatud tõkend – vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada Kustav Lainemaa KarS § 320 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Süüdi tunnistada Kustav Lainemaa KarS § 418 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Kustav Lainemaale liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 13.05.2013 -14.05.2013, s.o 2 (kaks) päeva, Kustav Lainemaa poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus Kustav Lainemaa suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdi tunnistada Geit Põldra KarS § 183 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 30 (kolmkümmend) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus Geit Põldra suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas XXXX; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab KarS §-de 73 ja 74 alusel määratud katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tsiviilhagid rahuldada. Välja mõista Jaanus Kolpakovilt A.R. kasuks võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel 689 (kuussada kaheksakümmend üheksa) eurot 23 senti varalise kahju hüvitisena ja võlaõigusseaduse § 134 lg 2, § 1045 lg 1 p 2 alusel 1000 (üks tuhat) eurot mittevaralise kahju hüvitisena. Välja mõista Jaanus Kolpakovilt võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel varalise kahju hüvitisena 536 (viissada kolmkümmend kuus) eurot 40 senti J.P. kasuks. KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeerida Kustav Lainemaalt äravõetud sileraudne kaheraudne püss Hanouet nr 3850 ja Jaanus Kolpakovilt äravõetud 10,67 mm kaliibriga revolvri Smith & Wesson Russian Mark III raam, relvaraud ja trummel, mis asuvad Kaitsepolitseiameti asitõendite laos.

KarS § 831 lg 1 alusel konfiskeerida Kustav Lainemaalt „Makita“ aku-kruvikeeraja ja lõikeketas, mis asuvad Tartu Maakohtu asitõendite hoiuruumis. KarS § 84 alusel välja mõista Geit Põldralt riigi tuludesse süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 20 (kakskümmend) eurot. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde: DVD-plaat 14.04.2013 Tartu linnas XXXX sündmuskoha vaatlusel tehtud fotode ning sündmuskoha 3D mudeli failidega; DVD-plaat J.P. poolt 14.04.2013. a sõiduautost tehtud fotodega; DVD-plaat K-Rauta Tartu kaupluse 14.04.2013 turvakaamerate salvestistega; K-Rauta Tartu kaupluse 14.04.2013 arve nr E306 20130414 03 095204 ja kaks Jaanus Kolpakovi kirja M.K.. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel: Jaanus Kolpakovile kuuluvad lõhkeainejälgedega sinist värvi triiksärk, sinist ja musta värvi tööjope, hallikasbeeži värvi püksid ning spordikott, mis asuvad Tartu Maakohtu asitõendite hoiuruumis; plahvatuse sündmuskohalt leitud lõhkeseadeldise fragmendid, elektripliidi fragmendid ja muud plahvatusjälgedega objektid, mis asuvad Kaitsepolitseiameti asitõendite laos; spordikotist võetud valget värvi kristalse aine proov, mis asub Kaitsepolitseiameti Lõuna osakonna asitõendite laos; üks laskekõlbmatu vintpüssipadrun kaliibriga 7,62x54R, mis asub Kaitsepolitseiameti asitõendite laos. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel sülearvuti kott A.R.. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Jaanus Kolpakovilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 887 (kaheksasada kaheksakümmend seitse) eurot 50 senti, lõhkeaineekspertiiside tasu kokku 3159 (kolm tuhat ükssada viiskümmend üheksa) eurot, lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiiside tasu 860 (kaheksasada kuuskümmend) eurot, tulirelvaekspertiisi tasu 420 (nelisada kakskümmend) eurot, DNA ekspertiiside tasu 3477 (kolm tuhat nelisada seitsekümmend seitse) eurot, riigi õigusabi kulu 4447 (neli tuhat nelisada nelikümmend seitse) eurot ja 20 senti, tunnistajatele hüvitatud menetluskulud 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot ja 6 senti ning toimikust koopia valmistamise kulu 0.45 eurot. Välja mõista Jaanus Kolpakovilt A.R. kasuks esindaja tasu 2610 (kaks tuhat kuussada kümme) eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Kustav Lainemaalt riigituludesse menetluskuludena sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot 50 senti, tulirelvaekspertiisi tasu 420 (nelisada kakskümmend) eurot, riigi õigusabi kulu 1000 (üks tuhat) eurot ja toimikust koopia valmistamise kulu 0.45 eurot. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas 1952 (üks tuhat üheksasada viiskümmend kaks) eurot 95 senti tasumisele ositi 12 (kaksteist) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisest on Kustav Lainemaa esimese 11 kuu jooksul kohustatud tasuma igakuiselt vähemalt 162 (ükssada kuuskümmend kaks) eurot ja viimasel 12-ndal kuul 170 (ükssada seitsekümmend) eurot ja 95 senti kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Geit Põldralt riigituludesse menetluskuludena sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot 50 senti, riigi õigusabi kulu 1072 (üks tuhat seitsekümmend kaks) eurot ja toimikust koopia valmistamise kulu 0.45 eurot. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas 1604 (üks tuhat kuussada neli) eurot 95 senti tasumisele ositi 12 (kaksteist) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisest on Geit Põldra esimese 11 kuu jooksul kohustatud tasuma igakuiselt vähemalt 134 (ükssada kolmkümmend neli) eurot ja viimasel 12-ndal kuul 130 (ükssada kolmkümmend) eurot ja 95 senti kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni. Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel Kustav Lainemaa ja Geit Põldra õigusabikuludest 2000 (kaks tuhat) eurot riigi kanda. Jätta DNA ekspertiiside tasud kokku 1425 (üks tuhat nelisada kakskümmend viis) eurot, sõrmejäljeekspertiisi tasu 663 (kuussada kuuskümmend kolm) eurot ja kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tasu 408 (nelisada kaheksa) eurot riigi kanda. Menetluskulude tasumiseks on aega üks kuu alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Juhul, kui Kustav Lainemaa ja Geit Põldra ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, pööratakse pärast esimese makse tegemata jätmist kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni teate esitamise korral esitatakse apellatsioonkaebus Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis 23. aprillil 2014. a alates kella 14.00-st.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

ASJAOLUD

Jaanus Kolpakovi süüdistatakse selles, et tema ajavahemikus 13.04.2013 kell 14.55 kuni 14.04.2013 kell 14.30 paigaldas Tartu linnas XXX elumaja korteri nr XXX köögis asunud

elektripliidi praeahju ca 200 grammist brisantsest lõhkeainest trotüül ja elektridetonaatorist koosneva lõhkeseadeldise ning ühendas elektridetonaatori juhtmed vahetult sama elektripliidi võrgupinge vooluringi selliselt, et elektripliidi ühendamisel vooluvõrku toimuks plahvatus. Seda tehes teadis Jaanus Kolpakov, et lõhkeseadeldise plahvatuse initsieerimiseks peab teine inimene elektripliiti ja sellesse paigutatud lõhkeseadeldist vooluvõrku ühendades plahvatuse toimumise ajal viibima plahvatava lõhkeseadeldisega samas ruumis, s.o. Tartu linnas XXX elumaja korteri nr XXX köögis. Samuti teadis Jaanus Kolpakov, et lõhkeseadeldise plahvatuse ajal XXXX elumaja korteri nr XXX köögis viibiv isik võib lõhkeseadeldise plahvatuse tagajärjel laiali paiskuvatest elektripliidi kildudest ja plahvatusega tekkinud lööklainest saada surmavaid vigastusi ja tahtis seda. 14.04.2013 mitte hiljem kui kell 15.00 ühendas A.R. Tartu linnas XXXX elumaja korteri nr XXX köögis asunud elektripliidi vooluvõrku, mille tagajärjel toimus Jaanus Kolpakovi poolt sama elektripliidi praeahju paigaldatud lõhkeseadeldise plahvatus. Lõhkeseadeldise plahvatuse hetkel jäi Jaanus Kolpakovi tahtest sõltumata lõhkeseadeldise ja A.R. vahele samas köögis asetsenud külmik, mis kaitses A.R. plahvatuse tagajärjel laiali paiskunud elektripliidi kildude eluohtlikest tabamustest ja plahvatusega tekkinud lööklainest. Seega jäi A.R. surm saabumata Jaanus Kolpakovi tahtest sõltumata. Sellega pani Jaanus Kolpakovi toime KarS § 25 lg 1, 2 ja § 114 p 7 sätestatud kuriteo, s.o. lõhkeseadeldise kasutamisega tapmise katse. Jaanus Kolpakovi süüdistatakse KarS § 405 lg 2 selles, et tema ajavahemikus 13.04.2013 kell 14.55 kuni 14.04.2013 kell 14.30 paigaldas Jaanus Kolpakov Tartu linnas XXXX elumaja korteri XXXX köögis asunud elektripliidi praeahju ca 200 grammist brisantsest lõhkeainest trotüül ja elektridetonaatorist koosneva lõhkeseadeldise ning ühendas elektridetonaatori juhtmed vahetult sama elektripliidi võrgupinge vooluringi selliselt, et elektripliidi ühendamisel vooluvõrku toimuks plahvatus. Seda tehes teadis Jaanus Kolpakov, et lõhkeseadeldise plahvatuse initsieerimiseks peab teine inimene elektripliiti ja sellesse paigutatud lõhkeseadeldist vooluvõrku ühendades plahvatuse toimumise ajal viibima plahvatava lõhkeseadeldisega samas ruumis, s.o. Tartu linnas XXXX elumaja korteri XXXX köögis. Jaanus Kolpakov teadis, et lõhkeseadeldise plahvatuse ajal XXXX elumaja korteri XXXX köögis viibiv isik võib lõhkeseadeldise plahvatuse tagajärjel laiali paiskuvatest elektripliidi kildudest ja plahvatusega tekkinud lööklainest saada surmavaid vigastusi ja tahtis seda. Samuti teadis Jaanus Kolpakov, et lõhkeseadeldise plahvatuse tagajärjel tekib oht Tartu linnas XXXX elumaja elanike ning plahvatuse hetkel XXXX vahetus läheduses viibivate isikute elule, tervisele ja varale. 14.04.2013 mitte hiljem kui kell 15.00 ühendas A.R. Tartu linnas XXXX elumaja korteri XXXX köögis asunud elektripliidi vooluvõrku, mille tagajärjel toimus Jaanus Kolpakovi poolt sama elektripliidi praeahju paigaldatud lõhkeseadeldise plahvatus. Plahvatuse tagajärjel tekkinud lööklaine ning laiali paiskunud elektripliidi killud ja XXXX korter XXX aknaklaaside killud tekitasid ohu Tartu linnas XXXX elumaja elanike ning plahvatuse hetkel XXXX vahetus läheduses viibivate isikute elule, tervisele ja varale. Plahvatuse tagajärjel tekitati varalist kahju XXXX maja elanikele A.R., A.R., M.K., K.A., T.S., S.V. ja J.P. kokku summas enam kui 11644,91 eurot. Jaanus Kolpakovile on esitatud süüdistus KarS § 415 lg 1 järgi selles, et ta soetas seni tuvastamata ajal vähemalt ühe elektridetonaatori, s.o lõhkeseadeldise olulise osa, mille toimetas

Tartu linnas XXXX korterisse XXX. Nimetatud detonaatorit ja brisantset lõhkeainet kasutades valmistas Jaanus Kolpakov lõhkeseadeldise. Ajavahemikus 13.04.2013 kell 14.55 kuni 14.04.2013 kell 14.30 paigaldas Jaanus Kolpakov nimetatud lõhkeseadeldise plahvatuse tekitamiseks Tartu linnas XXXX korter XXX köögis asunud elektripliidi korpusesse ning ühendas selle lõhkeseadeldise elektripliidi toitesüsteemiga. Eelnimetatud lõhkeseadeldise olulise osa soetas ja toimetas edasi ning lõhkeseadeldise valmistas ja paigaldas Jaanus Kolpakov ebaseaduslikult, s.o omamata lõhkematerjaliseaduse § 14 ja § 70 sätestatud lõhkematerjali käitlemise luba ja pädevustunnistust. Jaanus Kolpakovi süüdistatakse KarS § 414 lg 2 p 1, 2 järgi selles, et tema soetas seni tuvastamata ajal ja kohas vähemalt seitse klotsi, s.o. suure koguse brisantset lõhkeainet trotüül, mille tema toimetas 2012. a augusti lõpus või septembris XXXX kinnistul asuvasse lukustatud garaaži. Seni tuvastamata ajal enne 14.04.2013.a. kella 15.00 toimetas Jaanus Kolpakov nimetatud koguse brisantset lõhkeainet trotüül XXXX kinnistul asuvast lukustatud garaažist Jaanus Kolpakovile teadaolevasse kohta, kus hoiab seda käesoleva ajani. Jaanus Kolpakov isikuna, kes varasemalt käitles lõhkeainet, soetas seni tuvastamata ajal ja kohas vähemalt 91,45 grammi brisantset lõhkeainet pentriit sisaldavat plastilist lõhkeainet, mille tema toimetas 2013.a. aprilli alguses enne 10.04.2013 Tartu linnas XXXX korterisse XXX. Nimetatud plastilise lõhkeaine peitis Jaanus Kolpakov enne 10.04.2013 Tartu linnas XXXX korteris XXX A.R. sülearvutikoti põhja voodri vahele ning hoidis seda lõhkeainet kuni 14.04.2013.a. Eelnimetatud lõhkeaineid soetas, toimetas edasi ja hoidis Jaanus Kolpakov ebaseaduslikult, s.o. omamata lõhkematerjaliseaduse § 14 ja § 70 sätestatud lõhkematerjali käitlemise luba ja pädevustunnistust. Veel süüdistatakse Jaanus Kolpakovi KarS § 418 lg 1 selles, et tema soetas seni tuvastamata ajal ja kohas ühe 10,67 mm kaliibrise revolvri Smith & Wesson Russian Mark III raami, relvaraua ja trumli, mida tema hoidis oma elukohas XXXX elumajas kuni 15.04.2013 toimunud läbiotsimiseni. Seejuures kuuluvad relvaraud ja trummel relvaseaduse § 21 lg 1 kohaselt tulirelva oluliste osade hulka, mille käitlemisele kohaldatakse tulirelvade käitlemisele kehtestatud nõudeid. Eelnimetatud tulirelva olulisi osi soetas ja hoidis Jaanus Kolpakov ebaseaduslikult, s.o. omamata relvaseaduse § 32 ja § 34 sätestatud relvasoetamisluba ja relvaluba. Jaanus Kolpakovi süüdistatakse KarS § 183 lg 1 järgi väikeses koguses narkootilise aine ebaseaduslikus omandamises edasiandmise eesmärgil, mis seisnes sellest, et vastavalt varasemale kokkuleppele Geit Põldraga, andis ta 11.02.2013.a. pärast kella 21.47 LääneVirumaal XXX Geit Põldrale 1 grammi amfetamiini omandamiseks sularahas 20 eurot. 11.02.2013.a. pärast kella 23.52 XXXX maja juures andis Geit Põldra nimetatud 1 grammi narkootilist ainet amfetamiin minigrip-kilekotis edasi Jaanus Kolpakovile. Amfetamiini omandas Jaanus Kolpakov eesmärgiga kasutada narkootilist ainet A.R. süüstamiseks narkootikumide omamises. Jaanus Kolpakovi süüdistatakse KarS § 22 lg 2, § 320 lg 2 järgi selles, et tema ajavahemikus 21.12.2007.a. kuni 07.04.2009 Lääne-Virumaal Simunas ning Rakvere linnas veenis korduvalt Kustav Lainemaad andma tunnistajana R.P. süüstavaid, sisult valesid ütlusi. Seejuures veenis Jaanus Kolpakov 2009. a kevadel enne 07.04.2009 kella 10.00 kahel korral Kustav Lainemaad tunnistajana kohtus andma ütlusi selle kohta, kuidas Kustav Lainemaa 21.12.2007. a kella nelja paiku Rakveres Espaki kaupluses nägi, kuidas R.P. lõi parema käe rusikaga 1-2 korda Jaanus Kolpakovile vasakule poole näkku; samuti sellest, kuidas Kustav Lainemaa sai sellest, et R.P.

löögist tekkis Jaanus Kolpakovi näole hematoom, teada paar päeva hiljem Jaanus Kolpakovi kodus külas käies, kui nägi, et Jaanus Kolpakovil on nägu sinine ja paistes. Jaanus Kolpakovi kallutusest ajendatuna andis Kustav Lainemaa tunnistajana ütlusi 11.01.2008 Ida Prefektuuris Rakvere linnas kriminaalasjas nr 08259000010; 14.03.2008 Ida Prefektuuris Rakvere linnas kriminaalasjas nr 08259000010 ja 18.11.2009 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas kohtuasjas nr 1-08-10454. Kustav Lainemaa poolt Jaanus Kolpakovi kallutusel 11.01.2008 ja 14.03.2008 Ida Politseiprefektuuris ning 07.04.2009 ja 18.11.2009 Viru Maakohtus tunnistajana antud ütlused olid sisult valed ja lõid kriminaalasjas kunstliku tõendi. R.P. tegelikult Jaanus Kolpakovi rusikaga näkku löönud ei ole, Kustav Lainemaa 21.12.2007 Rakvere Espaki kaupluses ei viibinud ning nii Kustav Lainemaa kui ka Jaanus Kolpakov teadsid seda. 21.12.2007. a pärast kella 16.00 ja enne kella 20.30 Lääne-Virumaal XXX lõi Jaanus Kolpakov end Kustav Lainemaa peaga ise näkku ja põhjustas enda vasakule näopoolele hematoomi, misjärel sõidutas Kustav Lainemaa enda kasutuses olnud sõiduautoga Jaanus Kolpakovi Rakvere haigla erakorralise meditsiini osakonda Jaanus Kolpakovile tekitatud hematoomi fikseerima. Vastutasuna hematoomi tekitamise ja Rakvere haigla erakorralise meditsiini osakonda toimetamise eest andis Jaanus Kolpakov Kustav Lainemaale 21.12.2007 Simunas tasuta lõikeketta, Makita aku-kruvikeeraja, riidest tööriistakohvri ja pudeli Metaxat. Jaanus Kolpakovi süüdistatakse veel KarS § 320 lg 2 järgi selles, et tema 03.01.2008 Ida Prefektuuris Rakvere linnas kriminaalasjas nr 08259000010 andis kannatanuna ütlusi selle kohta, kuidas 21.12.2007 Rakveres Rägavere tee 42 asuvas ESPAK Rakvere AS-i kaupluses raamatupidaja kabinetis lõi R.P. teda kahel korral keskmisest tugevama jõuga rusikaga näo piirkonda. Samuti andis Jaanus Kolpakov ütlusi selle kohta, et nende löökide tagajärjel oli tema vasaku silma ja kulmu ümbert paistes. Samuti andis Jaanus Kolpakov ütlusi selle kohta, et löömist nägi pealt Kustav Lainemaa. Jaanus Kolpakov andis kannatanuna ütlusi 11.04.2008 Ida Prefektuuris Rakvere linnas kriminaalasjas nr 08259000010 vastastamisel; 07.04.2009 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas kriminaalmenetluses kohtuasjas nr 1-08-10454 ja 16.03.2010 Tartu Ringkonnakohtus kriminaalmenetluses kohtuasjas nr 1-08-10454. Jaanus Kolpakovi poolt 03.01.2008, 11.04.2008 Ida Politseiprefektuuris, 07.04.2009.a. Viru Maakohtus ning 16.03.2010 Tartu Ringkonnakohtus kannatanuna antud ütlused olid sisult valed ja lõid kriminaalasjas kunstliku tõendi. R.P. tegelikult Jaanus Kolpakovi rusikaga näkku löönud ei ole, Kustav Lainemaa 21.12.2007 Rakvere Espaki kaupluses ei viibinud ning Jaanus Kolpakov teadis seda. 21.12.2007.a. pärast kella 16.00 ja enne kella 20.30 XXX lõi Jaanus Kolpakov end Kustav Lainemaa peaga ise näkku ja põhjustas enda vasakule näopoolele hematoomi, misjärel sõidutas Kustav Lainemaa enda kasutuses olnud sõiduautoga Jaanus Kolpakovi Rakvere haigla erakorralise meditsiini osakonda Jaanus Kolpakovile tekitatud hematoomi fikseerima. Jaanus Kolpakovi kannatanuna antud sisult valede ütluste ning Jaanus Kolpakovi kihutusel Kustav Lainemaa poolt tunnistajana antud sisult valede ütluste alusel mõisteti R.P. Tartu Ringkonnakohtu 16.04.2010 otsusega süüdi KarS § 121 sätestatud kuriteo toimepanemises, s.o. Jaanus Kolpakovi löömises. R.P. suhtes süüdimõistev kohtuotsus jõustus Riigikohtu 16.06.2010 määruse alusel. Kustav Lainemaad süüdistatakse KarS § 320 järgi selles, et tema 11.01.2008 Ida Prefektuuris Rakvere linnas kriminaalasjas nr 08259000010 andis Jaanus Kolpakovi kihutusel tunnistajana ütlusi selle kohta, kuidas tema 21.12.2007 kella 16.00 paiku Rakvere Espaki kaupluses käies

nägi umbes 8-10 meetri kauguselt, kuidas hüüdnime „Pikk“ kandev mees lõi Jaanus Kolpakovile kahel korral rusikaga vasakule näo piirkonda. Kustav Lainemaa Jaanus Kolpakovi kihutusel tunnistajana ütlusi 14.03.2008 Ida Prefektuuris Rakvere linnas kriminaalasjas nr 08259000010 ja esitas ülekuulamisprotokollile lisamiseks skeemi enda, Jaanus Kolpakovi ja „Pika“ paiknemisest Espak Rakvere kaupluses; 07.04.2009 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas kohtuasjas nr 1-08-10454 ja 18.11.2009 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas kohtuasjas nr 1-08-10454. Kustav Lainemaa poolt Jaanus Kolpakovi kihutusel 11.01.2008 ja 14.03.2008 Ida Politseiprefektuuris ning 07.04.2009 ja 18.11.2009 Viru Maakohtus tunnistajana antud ütlused olid sisult valed ja lõid kriminaalasjas kunstliku tõendi. R.P. tegelikult Jaanus Kolpakovi rusikaga näkku löönud ei ole, Kustav Lainemaa 21.12.2007 Rakvere Espaki kaupluses ei viibinud ning nii Kustav Lainemaa kui ka Jaanus Kolpakov teadsid seda. 21.12.2007 pärast kella 16.00 ja enne kella 20.30 XXXX lõi Jaanus Kolpakov end Kustav Lainemaa peaga ise näkku ja põhjustas enda vasakule näopoolele hematoomi, misjärel sõidutas Kustav Lainemaa enda kasutuses olnud sõiduautoga Jaanus Kolpakovi Rakvere haigla erakorralise meditsiini osakonda Jaanus Kolpakovile tekitatud hematoomi fikseerima. Kustav Lainemaad süüdistatakse veel KarS § 418 lg 1 järgi selles, et tema ostis 2005 või 2006.aastal Lääne-Virumaal Simunas ühe kaheraudse sileraudse tulirelva ning toimetas selle oma elukohta XXXX elumajja, kus hoidis seda kuni 13.05.2013 toimunud läbiotsimiseni. Eelnimetatud tulirelva ja tulirelva laskemoona soetas, toimetas edasi ja hoidis Kustav Lainemaa ebaseaduslikult, s.o. omamata relvaseaduse § 32 ja § 34 sätestatud relvasoetamisluba ja relvaluba. Geit Põldrat süüdistatakse KarS § 183 lg 1 järgi narkootilise aine väikeses koguses omandamises edasiandmise eesmärgil ja edasiandmises, mis seisnes selles, et tema vastavalt varasemale kokkuleppele Jaanus Kolpakoviga sai Jaanus Kolpakovilt 11.02.2013. a pärast kella 21.47 Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Simuna alevikus 1 grammi amfetamiini omandamiseks sularahas 20 eurot. 11.02.2013.a. pärast kella 21.47, kuid enne kella 23.52 omandas Geit Põldra seni tuvastamata kohas ja isikult väikese koguse, s.o. vähemalt 1 grammi narkootilist ainet amfetamiin eesmärgiga anda see edasi Jaanus Kolpakovile. 11.02.2013.a. pärast kella 23.52 XXXX maja juures andis Geit Põldra nimetatud 1 grammi narkootilist ainet amfetamiin minigrip-kilekotis edasi Jaanus Kolpakovile.

KOHTU SEISUKOHT SÜÜDISTUSE OSAS

Kannatanu M.K. ütlused tõendavad, et temale kuulub Tartus XXX, mis on korteriga XXX kokku ehitatud ja asub teisel korrusel A.R. korteri kõrval. 14.04.2013. a oli ta tänava peal, kui käis plahvatus, kõva pauk. Ta jooksis hoovi ja nägi, et XX-nda korteri köögiaken oli peaaegu eest ära, klaasikillud olid igal pool laiali. Korterist XX tulid välja üürnikud, kellel ta käskis päästeameti kutsuda ning ise läks majja sisse, kus seisis J.P., (M.K.). Üleval trepi ääre peal seisis A.R., kes oli tolmune, prahti täis, parema käe peal olid täkked. Ta palus A.R. alla tulla, mille peale A.R. ütles, et ta ei kuule midagi. Siis läks ta üles ja tõi A.R. sealt alla, rahustas teda ning seejärel läks üles oma korterisse jopesid tooma. Pärast plahvatust tuli Jaanus Kolpakov hoovi pealt kruvid käes ning soovis üles korterisse minna, kuid tema ei lubanud, mille järel läksid kõik majast välja. Jaanus Kolpakovil olid seljas sinised tunked ja jope. Ta ei näinud Jaanus Kolpakovi korterisse minemas, kuid nägi kui ta oli juba majast välja tulnud spordikotiga. Saabus päästeamet ning A.R. kutsuti kiirabi. Jaanus Kolpakov oli kiirabiauto juures, kui A.R. pandi kiirabiautosse. Tunnistaja küsis Jaanus Kolpakovi käest, kas kõik on korras. Ta tundus šokis olevat, viskas mõõdulindi, mis ta hoovi pealt leidis, vastu maad. Plahvatuse päeval, ka eelmisel päeval ja pikemat aega enne seda tegi J. Kolpakov A.R. korteris remonti, oli kosta remondihääli. Pärast esimest põlengut A.R. korteris andis A.R. oma korteri võtmed M.K. kätte, et ta jälgiks korterit, kuna ta ise mingi aeg seal ei elanud. Jaanus Kolpakov küsis millalgi võtmeid, et köögikappe sinna viia ja andis võtmed tagasi. Kannatanu J.P. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta elab XXXX-XX esimesel korrusel. Kui majas toimus plahvatus, oli ta oma korteris. Käis üks suur kõmakas, mille järel nägi ta üle tee klaasikilde ning ülevalt korruselt tuli naisterahva kisa. Ta läks vaatama ja nägi, et trepist tuli alla naisterahvas, kellel olid paremalt poolt juuksed põlenud ja käte peal verised triibud. Naine kisas, et ta ei kuule midagi. Nad tulid koos kõrvalkorteris elava M. emaga. Seejärel sisenes koridori M., kes koos emaga aitasid seda naisterahvast. Trepi peal, koridoris, jooksis Jaanus Kolpakov neile vastu ning soovis minna korterisse vaatama, kuid nemad ei lasknud teda ja Kolpakov korterisse ei pääsenud. Korteri akna all, kus käis plahvatus, seisis tema sõiduauto BMW. Autole olid klaasikillud peale lennanud ja tekkinud kriimustused. Jaanus Kolpakov küsis mingil hetkel, et kuidas tema mõõdulint, mis oli üleval aknalaua peal, sai auto kõrvale maha. Sellest järeldas ta, et tema auto pagasiruumi peal olev lohk oli tekkinud mõõdulindi lendamisest plahvatuse tagajärjel. Kuna kannatanu oli trepil öelnud, et jälle tahab teda ära tappa, siis jäi mulje nagu Jaanus Kolpakov oleks süüdi, mille järel ta uuris, kas Jaanus Kolpakov on nõus kahju hüvitama. Jaanus Kolpakov ei olnud vastu otseselt, kuid oli nõus seda hiljem tegema. J. Kolpakovi nägi ta hiljem veel, kui tal oli külg märg. Ta kuulis, et Jaanus Kolpakov oli kokku kukkunud. 14.04.2013. a kiirabikaardi nr 25/3/1658 (kd 2, tl 43) kohaselt on Tartus XXXX patsiendina üle vaadatud Jaanus Kolpakov, kelle kaebuseks oli, et ta emotsionaalselt elas üle elukaaslase korteris toimunud plahvatust ja korra hetkeks kollabeerus. Ta pandi pikali, seejärel tundis end paremini. Diagnoositud on muu ärevushäire. Päästeameti sündmuse kokkuvõtte (kd 2, tl 38-39) kohaselt toimus 14.04.2013. a XXXX Tartu linnas plahvatus maja teisel korrusel korteris XXXX, kus lennanud eest aknad ja uks. Plahvatuses sai viga korteris viibinud A.R., kes üle antud kiirabile. Maja tehti inimestest tühjaks. Politsei sai korralduse sulgeda Võru tänava liiklus, sündmuskohale kutsuti demineerimisgrupp, kes võttis juhtimise üle. Ehitusmees Jaanus Kolpakovil hakkas halb ja kiirabi vaatas mehe üle kohapeal. Päästetoimingud kestsid kell 15.00 – 17.50. Lõuna-Eesti Pommigrupi väljasõiduaruandest nr 18 nähtuvalt (kd 2, tl 41-42) on toimunud XXXX Tartu linnas 14.04.2013. a plahvatus, kus vigastada sai korteriüürnik A.R.. Exprei-ga

võeti proovid oletatavast epitsentrist, milleks oli elektripliit ahjuga, kuid lõhkeaine põlemisjälgi ei nähtunud. J.P., Lõuna-Eesti Päästekeskuse Tartu komando meeskonnavanem, andis tunnistajana ütlusi selle kohta, et 2013. a aprillis sõitis ta oma meeskonnaga sündmuskohale XXXX, kus oli toimunud plahvatus. Maja tehti inimestest tühjaks, majja kutsuti ainult vajadusel mõni inimene. Sündmuskohal korteris kõrvalisi isikuid ei olnud. Kohtualune soovis sisse minna, kuid teda ei lubatud. Sündmuskohta pildistati. Tunnistaja M.R. ütluste kohaselt läks tema 2013. a aprillis vanempäästjana sündmuskohale. Minnes XXXX maja sisehoovi trepikoja juurde, nägi ta seal vanemapoolset üleni tolmust ja verist naisterahvast, kellel oli vasak käsi killutäppe täis ja kes ütles, et keeras pliidi sisse ja toimus plahvatus, mille tagajärjel ta ei kuule. Ta saatis proua kiirabiauto juurde. Koos J.P. kontrolliti gaasiplahvatust, kuid midagi sellele viitavat ei leitud. Seejärel tekkis kahtlus, et võib olla tegemist isetehtud lõhkekehaga. Korteris XXXX kedagi peale päästjate, s.o tema, J.P. ja P.O. ei olnud, maja tehti inimestest tühjaks. Peale naisterahva viidi kiirabisse veel üks mees, kellel oli heledam särk ja rohekamad tumedad püksid, mis olid natuke märjad. Tunnistaja U.P., kes töötas sellel ajal Lõuna prefektuuri patrullteenistuses, läks XXXX sündmuskohale välijuhilt saadud korraldusel. Tema ütluste kohaselt oli esmaseks ülesandeks maja elanike küsitlemine, nendest nimekirja koostamine. Majja ei lubatud kedagi. Korteris, kus oli toimunud plahvatus, käis ta kahel korral. Teisel korral läks ta sinna koos meesterahvaga, kes ütles, et tegi seal remonditöid ning soovib riideid vahetada või võtta. Meesterahvas oli 170 cm pikk, riideid ei mäleta ja kott võis käes olla. Meesterahvas kõndis ees, kuid ta oli kogu aeg silmapiiril. Korterisse ronisid nad läbi purukslennanud välisukse, läksid läbi köögi teise tuppa, kus mees võttis oma riided ja vahetas ära. Seljast võetud riided pani ta kotti ja eeldatavalt võttis koti ka kaasa. Ta soovis veel võtta kaasa naisterahvale kuuluvat mobiiltelefoni ja sülearvutit, kuid neid võtta ei lubanud. Pärast seda väljusid nad sama teed pidi. Korteris olles meesterahvas asju ei puutunud, esemeid ei tõstnud, köögis olnud esemetest kõnniti üle. Milline oli A.R. korter ja selle ümbrus Tartu linnas XXXX toimunud plahvatuse tagajärjel, nähtub 14.04.2013. a sündmuskoha vaatlusprotokollist (kd 1, tl 174-182), sellele lisatud skeemidelt (kd 1, tl 183-192) ning fotodelt (kd 1, tl 193-219). XXXX, mis on kahekorruseline puitmaja, Võru tänava poolsel küljel teisel korrusel asuva korteril XXXX on kahe akna klaasid purunenud, kardinad akendest väljas (foto 1), purunenud akende raamid koos klaasikildudega tänaval (foto 2). Maja hoovipoolsel küljel, mis on ehitatud kokku XXX majaga, teisel korrusel korteri XXXX aken purunenud klaaside ja deformeerunud raamidega ning hallil varikatusel ukse kohal on tahmatükid ja klaasikillud (fotod 3, 4, 15-18). Korteri XXXX välisukse raamid on väljapoole deformeerunud, uks on pragunenud ning ukse alumises pooles olev liist on osaliselt puudu ja alumine pool eraldunud ülemisest, seestpoolt piitadest nihkunud väljapoole, uksel tahma-, värvi- ja killukahjustused (fotod 7 – 14). Trepikojas korteri XXXX ukse kõrval olevas seinas kahjustused (fotod 8, 9). Välisukse kõrval paremal pesumasin, mille välisukse poole jääv osa on purunenud, esiosal mõningad tahmakahjustused ja tolmusadestus (fotod 12, 14). Välisuksest vasakul on kraanikauss, mille aluseks olev valge kapp purunenud, kraanikausi kohal olev kapp purunenud, seinal vaid tagumine plaat (foto 41). Köögis akna all asuvad plahvatuses purunenud tahma- ja killukahjustustega valgete köögikappide fragmendid (foto 19). Aknast vasakul pool seina ääres on valge sügavkülmaosaga külmik kõrgusega 1,45 m (fotod 15, 19, skeem 6), mille parempoolsel plekist seinal tugevad killukahjustused – süvendis metallitükid ja tahmasadestus (fotod 20-22). Külmiku tagasein on purunenud, äär deformeerunud sissepoole, paljastunud kollast värvi isolatsioonikiht (fotod 21-23) ning külmiku tagaseinas paiknenud radiaator paiskunud külmikust eemale ja deformeerunud (fotod

24, 25, 28, 29, 32). Külmiku taga olevas köögi paremas külgseinas tugevad tahma-, killu- ja plahvatuskahjustused, plekkfragmendid osaliselt läbistanud puitseina (fotod 25-33). Põrandast 72 cm kõrgusel on plahvatuse epitsenter läbimõõduga 16 cm (skeem 1, 2, 7, 9) mille piirkonnas hulgaliselt seinale kinnitunud plekkfragmente (fotod 33, 35). Epitsentri all põrandal kolm suuremat tumedast plekist väga tugevalt deformeerunud fragmenti, mis arvatavasti kuulusid purunenud elektripliidile (fotod 34, 35). Epitsentri all linoleumiga kaetud põrandal plahvatusest põhjustatud lohk läbimõõduga 38 cm (foto 36) ning epitsentrist üleval asuv kahjustatud köögikapi tagaosa (fotod 37, 39). Kappide küljeosad ja kapiuksed purunenud, paiskunud toa keskossa, seina külge jäänud tagaseintel tugevad tahma- ja killukahjustused (fotod 37-40). Köögi vasakus tagumises pooles asuv uks elutuppa hingedelt osaliselt maas ja kaldu köögi keskosa poole, omab tahma- ja killukahjustusi (fotod 38, 40). Puupliidi peale paiskunud purunenud esemeid, pliidil olevaid kummikuid ja kahte toidupotti katab tahmakiht, soemüüri ülaosas killutäkked ja tahmakahjustused (fotod 42, 43). Köögi keskosas segipaiskunud esemed, mille peal deformeerunud valge köögilaud (foto 44). Köögi keskosas on veel purunenud jalatsiriiul jalatsitega (foto 45), purunenud köögitarbed ja –nõud, kappide osad (foto 46). Samuti hulgaliselt tumedast plekist fragmente, mis olid kuulunud arvatavasti elektripliidile (foto 47, 48). Valgest penoplastist lael tugevad tahma-, plahvatus- ja killukahjustused, epitsentri kohal kaks suuremat plahvatuse käigus eemale paiskunud plekkfragmentide põhjustatud auku (2,08 m ja 2,02 m kaugusel, foto 52, skeem 5), lael plekkfragmendid, lambil tahma- ja killukahjustused ning pirn eemaldunud ja purunenud (fotod 49-53). Korteri elutoas plahvatuse tagajärjel purunenud aknaklaasid suunaga Võru tn poole, elutuppa paiskunud üks tumedast plekist fragment (foto 54), mis kuulub arvatavale elektripliidile. Sündmuskohalt võeti kaasa metallifragmente ja metallobjekte, 2 roheka isolatsiooniga ühesoonelist vaskjuhet ning lõhkeaineproove külmkapilt, epitsentris asuvalt seinalt purustuste ümbrusest ning epitsentri kohal laest. Päästjate poolt tehti sündmuskohal XXXX samuti fotosid, mis J.P. andis menetlejale üle (kd 2, tl 15-27). Fotodelt nähtub samasugune plahvatusejärgne olukord nagu on kirjeldatud sündmuskoha vaatlusprotokollis. Lisaks on fotolt nr 19 näha XXXX korteri elutoas soojamüüri ääres olev heleroheline särk ja sinist värvi teksapüksid. Fotod 21-23 kajastavad XXXX köögiga külgneva korteri kahjustusi. Ekspert H.P. on ekspertiisiaktis nr 13E-PL0010 ja 13E-PL0011 (kd 2, tl 78-86) andnud arvamuse, et ekspertiisiks esitatud objektide kahjustused on tekkinud lõhkeaine detonatsioonilise plahvatuse tagajärjel. Metallfragmendid, milledest enamuse puhul on tegemist plekitükkidega, pärinevad tõenäoliselt ahjuga elektripliidist, mille osade kategooriline eristamine ei olnud võrdlusmaterjali puudumise tõttu võimalik. Mittepärinevateks rauamaterjalist fragmentideks on tõenäoliselt algselt osuti ja ringikujulise skaalaga termomeetri jäänused ja ühesoonelised rohelise isolatsiooniga juhtmed. Plahvatuse põhjustas lõhkeseadeldis, milles kasutati elektrilist initsieerimist. Epitsenter asetses toa põranda suhtes skeemil (kd 2, tl 81) kujutatud kohas ning elektripliidi suhtes asetses plahvatuskese selle ahju parempoolse külgseina piirkonnas, lae ja vaheresti vahel. Lõhkeseadeldise juurde kuulusid roheka isolatsiooniga ühesoonelised juhtmelõigud. Lõhkeseadeldis koosnes lõhkeaine laengust, elektridetonaatorist ja viimase juhtmetest, mis olid tõenäoliselt vahetult ühendatud elektriseadme võrgupinge vooluringi ning ilmselt kulgesid tavakasutaja jaoks varjatult. Viitemehhanismi ei olnud. Tinglikult võib lõhkeseadeldise kestaks lugeda elektripliiti. Plahvatanud lõhkeaine kogus oli tõenäoliselt vahemikus 200+-100 grammi.

Kohtuistungil selgitas ekspert H.P., et pistiku sisestamine seinakontakti initsieeris plahvatuse. Lõhkeaine paiknemine pliidi sees vähendas lööklaine jõudu, kuid suurendas killukahjustusi, nende arvu ja lendamise energiat. Lõhkeaineekspertiisi (ekspertiisiakt nr 13E-AL0010 28.05.2013. a, kd 2, tl 44-45) käigus andis ekspert K.T. arvamuse, et eksperdile esitatud metallobjektidelt ja kahelt juhtmelt (objektid 132) võetud proovides leiti objektidel 7, 10-14, 24 ja 27 trotüüli (TNT) jälgi. Objektilt 12 (s.o rohelise isolatsiooniga vaskjuhtmed) leiti veel heksogeeni (RDX) jälgi. Trotüül ja heksogeen on brisantsed lõhkeained. 03.06.2013. a lõhkeaineekspertiisis (ekspertiisiakt nr 13E-AL0017 kd 2, tl 47) antud eksperdi arvamuse kohaselt on mustjaspruuni värvusega metalltraadil ja kolmel rohelise värvusega isolatsioonikihiga vasktraadil brisantse lõhkeaine heksogeen (RDX) jälgi. Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi ning lõhkeaineekspertiisides antud eksperdi arvamustega on tõendatud, et plahvatuse A.R. korteris põhjustas elektripliidis olnud lõhkeseadeldis, milles kasutati lõhkeaineid koguses 200+-100 grammi, heksogeeni ja trotüüli, ning mille initsieeris elektripliidi seinakontakti asetamine. Kannatanu A.R. ütlustega on tõendatud, et plahvatus toimus kui ta elektripliidi seinakontakti lülitas. KarS § 415 lg 1 järgi on karistatav lõhkeseadeldise või selle olulise osa, välja arvatud lõhkeaine, ebaseaduslik valmistamine, omandamine, hoidmine, edasitoimetamine, võõrandamine, üleandmine või muu ebaseaduslik käitlemine. Lõhkeseadeldis on KarS § 413 kohaselt lõhkeainet ning plahvatust esile kutsuvat mehhanismi sisaldav seadeldis. Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi käigus antud arvamuse kohaselt koosnes lõhkeseadeldis lõhkeaine laengust, elektridetonaatorist ja viimase juhtmetest. Need olid ühendatud selliselt, et elektripliidi vooluvõrku ühendamine kutsub esile plahvatuse. Seega vastab plahvatuse tekitamiseks kasutatud lõhkeseadeldis KarS § 413 tunnustele. Jaanus Kolpakovi ütluste kohaselt läks ta A.R. korterisse remonti tegema 14.04.2013. a läks kella 11 paiku. Ta märkas, et tööriistad olid teistpidi, lahustid ja värvid olid teistpidi. 14.04.2014 oli viimane tööpäev, oli vaja liistud ära panna ja paigaldada kaks paneeli. Köögis tõstis ta seina ääres olevad asjad eemale, sh külmkapi, et saaks liiste paigaldada. Mingi aeg said naelad otsa ning ta läks K-Rauta kauplusse naelu ostma, paludes, et A. teeks talle kohvi ja võileibu. Vett keedetakse veekannuga mitte pliidi. Kui ta poest tagasi tuli ja autoga hoovi sõitis, nägi, et inimesed olid väljas ja rääkisid, et plahvatus oli. Ta läks trepikotta sisse, kuid teda takistati. A.R. korteris käis ta kahel korral – esimene kord koos päästeametnikega köögis ning teine kord koos politseiametnikuga riideid vahetamas. A.R. juurde läks ta hommikul tavaliste riietega, seal pani tööriided selga ning naelu käis tööriietes ostmas. Ta tahtis riideid vahetada, kuna kukkus kokku ja riided said märjaks. Korterist lahkudes võttis ta koti tööriietega kaasa. Ta soovis kaasa võtta ka sülearvuti ja mobiili, kuid neid ei lubatud puutuda. Eelmisel päeval oli ta A.R. korteris pliiti nihutanud, ta avastas kusagil kella 5-6 paiku õhtul, et elektripliidil on tagant kate lahti, kruvid väljas toitejuhtme kohalt. See tundus kummaline, kuna remondi tegemise alguses remontis ta kõigepealt elektripliiti ja keeras kruvid kinni. 13.04.2013. a kinnitas ta kruvid, mille järel jäi pliit tavalise koha peale. Ta lahkus kella 8 ajal õhtul ning A. jäi temast koju, kuid tema sai aru, et pärast tema lahkumist läheb ta välja. Korterisse pääses ta siis, kui A.R. oli kodus. Vahepeal oli võti tema käes. Töid tehes pani ta köögiukse kinni ja

tihendas kaltsuga, et tolm tuppa ei läheks. Jaanus Kolpakov avaldas, et tema arvates pani lõhkeaine elektripliidi sisse M.K.. Sama versiooni, et plahvatuse korraldas M.K., on Jaanus Kolpakov ka varem esitanud ning Lõuna Ringkonnaprokuratuur on 31.12.2013. a koostanud teate kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta (kd 4, tl 66-67). Tunnistaja M.K. ütluste kohaselt on ta A.R. korteris käinud ainult ühe korra kui lõpetas kooli Tartus, kutsehariduskeskuse. Seda, et M.K. on tema korteris käinud ainult ühe korra, kinnitas oma ütlustes ka A.R.. Jaanus Kolpakovi ütlused selle kohta, et ta käis pärast plahvatust XXXX korteris kahel korral, sh ühel korral koos päästjatega, on ümber lükatud tunnistajate ütlustega. Tunnistajad päästjad M.R. ja J.P. on öelnud, et maja tehti tühjaks inimestest ning nendega koos ei olnud ühtegi inimest korteris. Vajadusel kutsuti keegi, kui oli midagi vaja teada. J.P. ütluste kohaselt soovis kohtualune sinna minna, kuid teda ei lastud. Tunnistaja U.P. ütlused tõendavad, et tema käis koos Jaanus Kolpakoviga korteris kui viimane soovis riideid vahetada. Ka ülejäänud sündmuskohal viibinud tunnistajad kinnitavad sama, et maja tehti tühjaks ning kedagi sinna ei lubatud. Vaid T.S. nägi, kuidas üks vanem väike mees, kellel võisid seljas olla tööriided, sisenes tumeda spordikotiga koos politseiniku või päästeametnikuga Võru tänava poolt majja. See kattub U.P. ütlustega, et tema käis ühe korra koos Kolpakoviga majas sees. A.R. ütlustega on tõendatud, et kedagi peale tema ja Jaanus Kolpakovi tema korteris ei viibinud ei 13.04.2013. a ega 14.04.2013. a. Viimati tegi ta elektripliidiga süüa 13.04.2013. a lõuna ajal, kui Kolpakov käis poes. Kolpakov tegi sel päeval tööd kusagile kella 8-ni õhtul. 13.04.2013. a vastu 14.04.2013. a veetis ta kodus. Ta pidi küll Rakverre minema, kuid soovis remondi lõppedes kodus olla. Eelmisel päeval aitas ta Jaanus Kolpakovil liiste panna, suhtles Skype vahendusel sõbranna K. ja E.S. toas. Kolpakov pani ukse vahepealt kinni kui köögis remonti tegi ning kaltsu ukse ette, et tuppa tolmu ei tuleks. Pühapäeval, s.o 14.04.2013. a, tuli Jaanus kella 11-ks ja alustas uuesti liistude panekuga, mille tagajärjel tekkis müra ning köögi ja toa vaheline uks oli kinni. Kui tema jättis ukse lahti, siis Kolpakov pani selle kinni. Kella kahe või poole kolme ajal läks Kolpakov poodi naelu tooma, mille järel läks tema süüa tegema ja seejärel toimus plahvatus. A.R. Skype vahendusel suhtlemist 13.04.2013. a ja 14.04.2013. a kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll. 14.04.2013. a Kaitsepolitseiameti poolt teostatud läbiotsimisel Tartu XXXX kortreris ja selle juurde kuuluvas puukuuris (kd 2, tl 49-59) võeti ära musta värvi plastmasskorpusega sülearvuti ASUS (mudel X55A, seerianumber C6N0BC054341239), mis kuulub A.R.. Selle vaatlusprotokollist (kd 2, tl 108-129) nähtub, et A.R. on Skype kaudu vestelnud E.S. ja K.K. 13.04.2013. a 8:29 – 8:48 (kõne), 12:04 – 12:36 (vestlus), 21:06-21:28 (vestlus) ning 14.04.2013. a ajavahemikul 10:06 – 14:21 (vestlus, kõne). Tunnistaja E.S. ütluste kohaselt olid neil A.R. isiklikumat laadi suhted. Plahvatusele eelneval päeval nad kokku ei saanud. Ta teadis, et A.R. korteris tehakse remonti ning A. soovib remondi valmimise ajal ise kodus olla, mille tõttu ei läinud A.R. sellel nädalavahetusel Rakverre. A.R. korteris ta viibinud ei ole, ei tea isegi, kus ta elab. Omavahel suheldi läbi Skype’i. Tunnistaja K.K. on andnud ütlusi selle kohta, et A.R. on ta sõbranna ning suheldi igapäevaselt Skype vahendusel (kasutaja XXXX) või käidi üksteisel külas. Augustis 2012. a oli A. avaldanud, et kohtub kellegagi ja soovib suhte Kolpakoviga lõpetada, kuid ametlikult lõpetas ta selle 2013. a jaanuaris. Pärast tulekahju A. korteris aitas Jaanus Kolpakov tal remonti teha. Plahvatuse päeval, s.o 14.04.2013. a pühapäeval, ja sellele eelneval päeval suhtles ta A. Skype

vahendusel. A.R. oli mõlemal päeval kodus, kuna remont pidi selle nädalavahetusega lõppema. A. külalisi üldjuhul koju ei kutsunud, kuna häbenes seda korterit. Tema, Jaanus Kolpakov ja töökaaslane P. käisid seal, neid ta usaldas. Tunnistajate K.K. ja E.S. ütlused kinnitavad A.R. ütlusi selle kohta, et 13.04.2013. a viibis ta kodus ning väljas ei käinud. Nii A.R. kui ka E.S. on kinnitanud, et kannatanul oli plaan minna Rakverre, kuid seoses remondi lõppemisega ta seda ei teinud. Seega on eeltooduga tõendatud, et 13.04.2013. a ja 14.04.2013. a ei viibinud XXXX korteris peale A.R. ja Jaanus Kolpakovi mitte kedagi. Kui Jaanus Kolpakov lahkus, jäi A.R. koju ning tema teadmata ei saanud keegi kolmas isik seal käia. A.R. oli elektripliiti viimati kasutanud 13.04.2013. a lõunasöögi valmistamiseks, mistõttu ei saanud enne seda sellist lõhkeseadeldist pliidis olla. Vastasel juhul oleks plahvatus toimunud juba 13.04.2013. a. K-Rautakesko vastusest järelpäringule (kd 3, tl 194-199) nähtub, et Jaanus Kolpakov on 14.04.2013. a kell 15:15:42 sooritanud ostu summas 1,32 eurot, mis kinnitab Jaanus Kolpakovi viibimist K-Rauta kaupluses. K-Rautakesko on edastanud Kaitsepolitseiametile ka valvekaamerate salvestised (kd 2, tl 65), millest on 16.07.2013. a koostatud vaatlusprotokoll (kd 2, tl 66-70). Sellest nähtub, et Jaanus Kolpakov on 14.04.2013. a kell 14:32:25 (foto 1) lähenenud Tartu K-Rauta kaupluse välisuksele ning lahkunud sealt kell 14:35:33 (foto 9). Fotodelt 1-9 on näha, et Jaanus Kolpakovil on seljas sinise ja musta värvusega jope ja hallikaspruuni värvusega püksid. Lõhkeaineekspertiisiakti lisana on fototabelid (kd 2, tl 74-77), kust on näha ekspertiisi objektiks olevad riided ja kott, s.h pruunikad püksid ja sinine ja musta kirju jope. Need kattuvad riietega, mida Jaanus Kolpakov kandis 14.04.2013. a tööriietena K- Rautakesko Tartu kauplust külastades. Pükste värvi on kirjeldatud erinevalt. A.R. on öelnud, et Jaanus Kolpakovil olid 14.04.2013. a töö tegemiseks pruunid püksid, M.R. on neid kirjeldanud rohekatena, vaatluses ja ekspert hallikasbeežina. Kohus avas kohtuistungil asitõenditeks olevate riiete pakid. Pükste värv on selline, mida on raske üheselt kirjeldada, pigem on see hallikaspruun või tumedam hallikasbeež. Seetõttu on seda värvi erinevalt tajunud tunnistajad ning pükste värvi kirjeldus erinevates dokumentides on samuti erinev. Tunnistaja P.V. ütluste kohaselt otsisid kaitsepolitsei töötajad 15.04.2013. a läbi kahtlustatava sõiduki, valget värvi Nissani, selle maja hoovis, kus toimus plahvatus. Läbiotsimise juures oli M.K.. Pagasiruumis oli spordikott, milles olid riided, kuid see siis huvi ei pakkunud, kuna otsiti lõhkeaineid. Kott jäi neist autosse. Menetlemise käigus tuli info, et Kolpakovil olid seljas riided, mis olid seal autos, kuna ta oli vahepeal riideid suutnud vahetada. M.K. andis selle koti koos riietega üle. Kas see toimus Simunas või KAPO büroos, tunnistaja ei mäletanud. M.K. on kohtuistungil selgitanud, et tema andis KAPO-le üle spordikoti koos riietega. Talle tuldi Tapale järele, käidi Simunas, otsiti maja läbi ja seejärel viidi ta Tartusse ülekuulamisele, kus andis asjad ära. Täpset järjekorda tunnistaja ei mäletanud, kas ta andis asjad üle Simunas või kaitsepolitsei büroos, kuid kinnitas, et sellekohase allkirja on ta andnud. Kohtuistungil näidati M.K. riideid ja spordikotti, mille ta oli menetlejale üle andnud ja tunnistaja tundis neis ära Jaanus Kolpakovile kuuluvad esemed. Eelnimetatud esemete, s.o Jaanus Kolpakovile kuulunud spordikott ja riided, mille M.K. üle andis, suhtes on teostatud lõhkeaineekspertiis, mille 27.05.2013.a ekspertiisiaktist nr 13EAL0015 (kd 2, tl 71-72) nähtub, et sinise värvusega triiksärgil etiketiga „Jan Stuart“, sinise ja musta värvusega ilma voodrita jopel kirjaga „Sivas“, hallikasbeeži värvusega pükstel on

heksogeeni (RDX), pentriidi (PETN) ja trotüüli (TNT) jäljed ja beeži ja sinise värvusega kandekotil etiketiga „Enrico Benetti“ on pentriidi (PETN) jäljed. Tunnistaja M.R. ütlustega on tõendatud, et mehel, kes viidi kiirabisse, oli seljas heledam särk ja rohekamad, särgist tumedamad püksid, mis olid natuke märjad. See kattub Jaanus Kolpakovi enda ütlustega, kes tunnistas, et ta kukkus ja seetõttu oli vaja riideid vahetada. A.R. sõnul olid Jaanus Kolpakovi tööriieteks 14.04.2013. a pruunid püksid ja sinine särk. Nende ütluste, riietest tehtud fotode ja K-Rautakesko videosalvestiste vaatlusprotokolliga on tõendatud, et Jaanus Kolpakov kandis 14.04.2013. a sinise värvusega triiksärki etiketiga „Jan Stuart“, sinise ja musta värvusega ilma voodrita jopet kirjaga „Sivas“ ja hallikasbeeži värvusega pükse, millised M.K. andis koos spordikotiga „Enrico Benetti“ üle menetlejale. Need esemed jäid Jaanus Kolpakovi autosse 14.04.013. a XXXX plahvatuse sündmuskohal pärast seda kui Kolpakov oli riided ära vahetanud. Just nendelt Jaanus Kolpakovi riietelt leiti lõhkeaineekspertiisil lõhkeainete pentriit, heksogeen ja trotüül jälgi. Samade lõhkeainete heksogeen ja trotüül - jälgi leiti plahvatuse sündmuskohal olnud metallfragmentidelt, sealt võetud proovidest ja neid lõhkeaineid kasutati lõhkeseadeldises. Tunnistaja U.P. ütlustega on tõendatud, et Jaanus Kolpakov läks XXXX korterisse riideid vahetama koos temaga, oli kogu aeg tema vaateväljas. Riiete vahetamiseks mindi läbi köögi teise tuppa. Seljast võetud riided pani Jaanus Kolpakov spordikotti, mis oli tal kaasas, ja pärast seda väljuti sama teed pidi. Korteris olles meesterahvas asju ei puutunud, esemeid ei tõstnud. Sellised ütlused kattuvad ka päästjate poolt sündmuskohal tehtud fotodega - ühel fotol on näha, et XXXX korteri elutoas ahju juures on heleroheline särk ja sinised püksid. Jaanus Kolpakov peeti kahtlustatavana kinni 15.04.2013. a kell 00.45 (protokoll kd 3, tl 127-132). Ka siis oli tal seljas heleroheline pluus, sinist värvi teksapüksid, lisaks veel musta värvi riidest jope ja valget värvi dressipluus „Umbro“. Kohus on seisukohal, et Jaanus Kolpakovi riietel olnud lõhkeainete jäljed ei saanud sattuda sinna pärast plahvatust sündmuskohal käies, kuna Jaanus Kolpakov viibis XXXX Tartu linnas asuvas korteris plahvatuse järgselt vaid ühel korral, sealjuures politseiniku järelevalve all. Selle võimaluse välistab ka asjaolu, et Jaanus Kolpakoviga kaasas olnud spordikotil ei tuvastatud ei heksogeeni ega trotüüli jälgi vaid hoopiski pentriidi jälgi, mis ei ole seotud plahvatanud lõhkeseadeldisega. Kui Jaanus Kolpakov oleks lõhkeainete jäljed saanud riietele sündmuskohal viibimise tõttu, siis oleks pidanud ka tema kotil olema heksogeeni ja trotüüli jälgi. Eeltoodud tõendite kogumiga loeb kohus tõendatuks, et selleks isikuks kes lõhkeseadeldise A.R. pliiti paigaldas ja plahvatuse korraldas, oli Jaanus Kolpakov, kelle riietel leidus lõhkeseadeldises kasutatud lõhkeainete jälgi. Keegi teine peale Jaanus Kolpakovi A.R. korteris ei viibinud ja remondi tegemise käigus oli tal võimalik lõhkeseadeldis kohale asetada. Nii 13.04.2013. a kui ka 14.04.2013. a viibis A.R. valdavalt teises toas kui Jaanus Kolpakov tegi köögis remonti, sulgedes toa ukse ja tihendades seda kaltsuga. See võimaldas tal segamatult lõhkekeha pliiti asetada. Jaanus Kolpakovile oli pliidi ehitus teada -oma sõnul oli ta seda varem remontinud. Kuna tegemist oli KarS § 413 tunnustele vastava lõkeseadeldisega, täitis Jaanus Kolpakov KarS § 415 lg-s 1 ettenähtud kuriteo objektiivse koosseisu. Ta soetas tuvastamata ajal vähemalt ühe elektridetonaatori, toimetas selle A. korterisse ning detonaatorit ja brisantset lõhkeainet kasutades valmistas Jaanus Kolpakov lõhkeseadeldise, paigaldas selle pliidi sisse ning ühendas selle lõhkeseadeldise elektripliidi toitesüsteemiga.

Lõhkeseadeldis koosnes eksperdi arvamuse kohaselt lõhkeaine laengust, elektridetonaatorist ja viimase juhtmetest. Lõhkematerjaliseaduse § 14 kohaselt on lõhkematerjali käitlemiseks vajalik luba (käitlemisluba), mis annab nõuetekohase tehnilise varustatuse ja personali olemasolu korral õiguse lõhkematerjali ja pürotehnilise toote valmistamiseks, hoidmiseks ja kasutamiseks. Sama seaduse § 70 lg 1 nõuab isiku nõuetele vastavuse tõendamiseks päevustunnistuse olemasolu, mis annab õiguse tegutseda pädevustunnistusel märgitud tegevusalal ja pädevuse ulatuses. Tehnilise Järelevalve Ameti 26.07.2013. a vastuse (kd 4, tl 16) kohaselt ei ole Jaanus Kolpakovile Tehnilise Järelevalve Ameti, sh Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni, poolt väljastatud lõhkaja, lõhkemeistri, lõhkematerjali käitlemise korraldaja pädevustunnistust ega lõhkematerjali käitlemisluba. Kutsetunnistuse registris 24.07.2013. a tehtud päringu kohaselt ei ole Jaanus Kolpakovile omistatud ühtegi kutsetunnistust (kd 4, tl 18). Seega puudus Jaanus Kolpakovil õigus käidelda lõhkeainet ja sellega ka lõhkeseadeldist, mistõttu tema tegevus oli ebaseaduslik. KarS § 415 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo on Jaanus Kolpakov toime pannud KarS § 16 lg 2 kohaselt kavatsetult, lõhkeseadeldise valmistamine oli tema eesmärgiks. Selleks hankis ta vajalikud osad, millest lõhkeseadeldist valmistada ning asetas valmis lõhkeseadeldise kohale ootama selle käivitajat. KarS § 405 objektiivse koosseisu täitmiseks on vajalik, et plahvatus tekitaks ohu teise isiku elule, tervisele või varale. Järgnevalt käsitleb kohus varalise kahju tekitamist. Kannatanu A.R. ütlused tõendavad, et ta üüris temale kuuluvat Tartus XXXX asuvat korterit kümmekond aastat A.R.. 2013. a aprillis helistas temale majavanem M.K. ja ütles, et oli toimunud plahvatus. Ülejärgmisel päeval käis ta kohal ning nägi, et aknaklaasid ja uks olid eest ära. Tagumine tuba oli enam-vähem, kuid esimene ruum oli segi paisatud. XXXX-XX korteri müüs ta maha. Endale tekkinud kahju suuruseks hindab kannatanu 2000 eurot. Selle summa võrra oleks ta saanud müüa korteri enne plahvatust kallimalt. Korteris tekitatud purustuste ulatust tõendab sündmuskoha vaatlusprotokoll. A.R. kandis korteri XXXX üürnikuna varalist kahju talle korteris kuuluvate esemete - külmkapp, pesumasin, kohvimasin, pannid 4 tükki, lauanõud ja söögitarvikute hävimise või rikkumise tõttu. Kannatanu K.A. ütluste kohaselt helistas temale eelmise aasta aprillis samuti M.K., kes teavitas teda plahvatusest. Temale kuulub korteriomand Tartus XXXX-XX, korter seisis tühjalt. Kohale minnes ei lastud esialgu neid sisse, kohal oli politsei ja päästeamet. Hiljem vaatas ta toa üle, see oli tolmu täis, krohvitükid olid põrandal, ripplagi oli alla vajunud ning üks seinapalk oli välja langenud. K.A. tekkinud kahju suurus on tõendatud kindlustusjuhtumi dokumentatsiooniga (kd 1, tl 125-130), mille kohaselt oli see 1816,73 eurot, millest kindlustus hüvitas 1359,55 eurot. Kannatanu T.S. kuulub Tartus XXXX-XX korter. Tema ütlused tõendavad, et 14.04.2013. a, pühapäeval, pärast lõunat helistati talle ilmselt politseist ja teavitati plahvatusest ning paluti kohale tulla. Plahvatuse tagajärjel muutus korteri ahi kasutuskõlbmatuks, kõik oli tolmune, mõned asjad olid ümber kukkunud. T.S. tekitati varalist kahju 2089,80 eurot, mida tõendab kindlustusjuhtumi dokumentatsioon (kd 1, tl 131-140).

Kannatanu S.V. ütluste kohaselt ei olnud ta plahvatuse hetkel kodus ja X.X. oli X.X.. Üks naaber helistas 14.04.2013. a pärast lõunat 2-3 paiku, et on toimunud plahvatus ja tuleb kohale tulla. Tema korter nr XXX asub katuse all kolmandal korrusel ja plahvatuse koht jäi tema magamistoa alla. Korteris olid tekkinud peamiselt siseviimistluslikud kahjud. S.V. sai varalist kahju plahvatuse tõttu 2074,79 eurot, mida tõendab Swedbank P&C Insurance AS-i vastus järelepäringule ja kindlustusjuhtumi dokumentatsioon (kd 1, tl 141-163). Kannatanu M.K. ütluste kohaselt purunesid tema korteris XXXX-XX kõik lauanõud, mis kappidest välja lendasid, boileri kinnitused olid kõverad, kipsplaat katki, uksel väikesed vigastused. Temale tekitatud otsene varaline kahju on 252,99 eurot, kuna tegid remondi ise. Kindlustuse i (kd 1, tl 120-124) kohaselt oleks see olnud 463,98 eurot kui olek tellinud töömehe. J.P. sai kannatada korteri akna alla pargitud sõiduauto BMW. Varalise kahju suurust 536,40 eurot tõendab T-Lab 30.04.2013. a arve (kd 2, tl 131). Eeltoodud tõendid kinnitavad, et plahvatus mitte ainult ei tekitanud ohtu isikute varale vaid selline oht ka realiseerus. Plahvatuse tekitamine 14.04.2013. a Tartus XXXX majas kujutas ohtu ka inimeste elule ja tervisele. Nagu nähtub sündmuskoha vaatlusel tuvastatud purustuste ulatusest, purunenud aknaklaasidest, aknaraamidest, uksepiitadest, naaberkorterites tekkinud purustustest, langenud krohvist jm taolisest, oli olemas reaalne oht, et paiskuvate ja purunevate esemetega võivad inimesed viga saada. Kuna plahvatus toimus korteris XXXX, oli ohus seal viibivate inimeste elu ja tervis. Käesoleval juhul saigi A.R. vigastusi. Tema elu kaitses külmkapp, mille varju ta jäi ja mis kaitses teda laiali paiskuvate metallitükkide eest. A.R. ütluste kohaselt olid plahvatuse tagajärjel tema vasakul käel pindmised põlemised, täkked rinna juures, kõhu peal, vasaku jala peal oli kildudest suurem arm, käed ja sõrmed olid põlenud, kaela peal kildudest verised täkked. Kõrvades undas alguses ja ta ei kuulnud hästi. Suuremad haavad paranesid pool aastat, kuulmine on osaliselt taastunud. A.R. vigastused on tuvastatud ka dokumentaalsete tõenditega. 14.04.2013. a kiirabikaardilt nr 25/3/1657 (kd 2, tl 1) nähtuvalt on tal diagnoositud plahvatuse tagajärjel rindkere, käe ja jala pindmised hulgivigastused ning patsient on kurtnud kuulmise langust. Patsient toimetatud SA Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda (Patsiendi traumakaart, kd 2, tl 3), kust suunati eriarsti juurde. Kõrvakliiniku valvearst tuvastas kõrva barotrauma (Haiguslugu kd 2, tl 2). Perearsti juurde pöördus A.R. 15.05.2013. a ja diagnoositi kõrvavile ehk tinnitus, kahepoolne neurosensoorne kuulmisnõrkus. Kuu aega hiljem -17.06.2013. a korduval visiidil perearsti juurde diagnoositi kahepoolne neurosensoorne kuulmisnõrkus (kd 2, tl 4-6). Seega realiseerus plahvatuse tekitamisega ka oht inimese elule ja tervisele. Kuna plahvatus tekitamine kujutas ohtu nii inimeste elule, tervisele kui ka varale, täitis Jaanus Kolpakovi tegevus KarS § 405 lg-s 1 ettenähtud kuriteo objektiivse koosseisu. Kohus leiab, et plahvatuse tekitas Jaanus Kolpakov KarS § 16 lg 2 kohaselt kavatsetult. Ta tegutses plahvatuse korraldamise eesmärgil - paigaldas lõhkeseadeldise korteris asuvasse elektripliiti, lõi ühenduse vooluvõrguga, et see plahvataks pliidi seinakontakti asetamisel. Seega ta teadis, et kui luuakse ühendus elektrivõrguga, lõhkekeha plahvatab. Plahvatus toimus

ajal, kui Jaanus Kolpakov ise korteris ei viibinud, mis näitab, et tal oli eelnevalt kõik hästi läbi mõeldud. Enne kauplusse minekut palus Jaanus Kolpakov valmistada A.R. võileibu ja kohvi. Ta andis sellega mõista, et soovib tagasi tulles süüa, mistõttu võis A.R. selleks ka pliiti kasutada. Selline Jaanus Kolpakovi tegevus näitab, et ta soovis, et plahvatus tekitaks A.R. varalist kahju ja seaks ohtu tema elu ja tervise. Lõhkeaine on üldohtliku toimega, tekitab alati suuri purustusi ja vigastusi läheduses viibivatele inimestele. Seega pidi Janus Kolpakov pidama võimalikuks, et plahvatus seab ohtu ka teiste lähedal viibivate isikute tervise ja vara. Jaanus Kolpakov kasutas plahvatuse tekitamiseks lõhkeseadeldist, mistõttu tuleb tema tegu kvalifitseerida KarS § 405 lg 2 järgi. Jaanus Kolpakovile on esitatud süüdistus veel A.R. tapmise katses lõhkeseadeldise kasutamisega. Vaidlust ei ole selles, et Jaanus Kolpakov oli A.R. endine elukaaslane ja viimane soovis 2013. a jaanuaris lähemad suhted temaga lõpetada. Selle kohta on ütlusi andnud kannatanu ja tema sõbranna K.K., seda ei ole vaidlustanud ka Jaanus Kolpakov ise. Tunnistaja S.K., kes on Jaanus Kolpakovi õde, andis samuti ütlusi selle kohta, et A.R. oli tema klassiõde ning Jaanus Kolpakovil ja A.R. oli suhe. Pärast seda, kui A.R. algatusel Jaanus Kolpakoviga lähem suhtlus lõppes, toimus A.R. korteris XX väiksemat tulekahju – esimene 06.03.2013, kui põles pliidi tagune sein, mis oli kustutatud enne päästetöötajate saabumist (kd 2, tl 31-34) ja teisel korral 26.03.2013. a kui põles põrandal olev A.R. spordikott, mis oli pakitud selleks, et minna koos E.S. Soome suusareisile (kd 2, tl 35-39). Mõlema tulekahju ajal viibis Jaanus Kolpakov sündmuskohal, mida kinnitavad Lõuna Päästekeskuse materjalid. A.R. ja Jaanus Kolpakovi suhtlemine jätkus ning kannatanu nõustus, et Jaanus Kolpakov teeb tema korteris remonti. See pidi lõppema päeval kui toimus korteris plahvatus, s.o 14.04.2013. a. Tunnistaja L.S., kes on Jaanus Kolpakovi X.X., iseloomustas Jaanus Kolpakovi kui kättemaksuhimulist ja vägivaldset inimest. Tunnistaja sõnul oli ta vägivaldne laste suhtes. L.S. ütlused tõendavad, et pärast nende kooselu lõppemist kui mindi tema initsiatiivil lahku, hävitas Jaanus Kolpakov kõik tema asjad – viis katlamajja ja põletas ära või valas värviga üle. Üks kord aastal 2000 või 2001 tuli Jaanus Kolpakov tema töö juurde ja kui nägi, et ta rääkis meesterahvaga, kellega oli suhtes, siis ähvardas Kolpakov tal kaasas olnud jahipüssiga ta (L.S.) maha lasta. Mees lükkas püssitoru eemale ja Kolpakov lasi raadio puruks. Jaanus Kolpakov eitab X.X. vara hävitamist ja ütleb, et seda tegi X.X.. Kohus selliseid Jaanus Kolpakovi väiteid ei usu. Jaanus Kolpakov on kõiges süüdistanud XXX ühte X.X. tulirelva omamises, teist plahvatuse korraldamises. Nimetatud tegusid ei saanud X.X. toime panna – M.K. ei viibinud A.R. korteris, S.K. seonduvat käsitleb kohus pentriidi käitlemise süüdistust analüüsides. Seega ei ole alust uskuda ka Jaanus Kolpakovi järjekordset X.X. süüdistamist vara hävitamises. Eeltoodud tõendid näitavad, et Jaanus Kolpakov elas suhete purunemist üle selliselt, et muutus kättemaksuhimuliseks. See juhtus nii L.S. kui ka uue elukaaslase A.R.. Jaanus Kolpakovi püüdu A.R. inkrimineerida narkootiliste ainete käitlemises ja lõhkematerjali omamises, kinnitavad politseinikest tunnistajate S., L. ja K. ütlused. Eeltoodu alusel teeb kohus järelduse, et ka plahvatuse korraldamine A.R. korteris oli Jaanus Kolpakovil kantud soovist talle suhte lõpetamise eest kätte maksta.

Kohus leiab, et Jaanus Kolpakov pani A.R. tapmiskatse toime kaudse tahtlusega. Jaanus Kolpakov asetas lõhkeseadeldise väikese elektripliidi sisse ja teadis, et see lõhkeb kui pliit vooluvõrku lülitatakse. Ta teadis ka seda, et kodus on ainult A.R. ja ainult tema saab valmistada sellel pliidil süüa. Eelmisel päeval, 13.04.2013. a oli olnud samasugune situatsioon - Jaanus Kolpakov läks kauplusse ja A.R. valmistas samal ajal pliidil süüa. Selleks, et pliiti vooluvõrku ühendada, peab see isik olema pliidile, milles on lõhkekeha, lähedal. Jaanus Kolpakov tegi köögis remonti ja teadis väga täpselt, kus asuvad pistikud ja millist kasutatakse pliidi jaoks. Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisiaktis on ekspert andnud arvamuse, et lõhkeseadeldisel viitemehhanismi ei olnud. Seega pidi plahvatus toimuma kohe pliidi vooluvõrguga ühendamisel. Sellises olukorras pidi Jaanus Kolpakov vähemalt möönma, et plahvatus võib tappa samas lõhkekeha läheduses viibiva A.R.. KarS § 25 lg 1 tulenevalt on süüteokatse tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele. Süüteokatse algab hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist (KarS § 25 lg 2). Jaanus Kolpakovi tegu jõudis katse staadiumisse hetkest, mil ta asetas plahvatamisvalmis lõhkekeha elektripliiti. Selleks hetkeks oli ta teinud kõik endast oleneva, et plahvatus toimuks. Tal jäi vaid oodata, millal A.R. lõhkeseadeldise initsieerimiseks pliidi pistiku seinakontakti sisestab. Ekspert H.P. kirjeldas kohtus ütlusi andes plahvatuse mõju inimese tervisele, milleks on esmalt lööklaine. Käesoleval juhul võis selle tulemusena olla surve inimese kehale üle 1,2 kg/cm2 kohta. Lööklaine tagajärjel alates 0,35-st kg/cm2 võib tekkida kuulmise kahjustus, 0,7 -1,4 kg/cm2 kõrvakuulmekile perforatsioon, kuulmekile puruneb. 1,2 kg/cm2 ja sealt edasi kesknärvisüsteemi häired ja teadvuse kaotus. Teiseks on killukahjustused. Võttes ühe 50 g killu, on selle algkiirus pliidist väljalendamise hetkel 3050 m/s. Arvestades XXXX köögis võimalikku lühikest distantsi 1,75 m, killu kiirus oluliselt ei vähene. Käesoleval juhtumil külmik moodustas varje. Üks kild oli tunginud suure jõuga külmiku plekki, selline kild on võimeline inimese kehaosi amputeerima. Seega oli plahvatus nii võimas, et elektripliidist laiali lendavad killud oleksid võinud inimese tappa, kuid kannatanu surm jäi saabumata põhjusel, et A.R. ja elektripliidi vahele jäi külmkapp, mis võttis suurema osa plahvatuse võimsusest endale, moodustades varje. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Jaanus Kolpakovi poolt toime pandud tegu on õigesti kvalifitseeritud mõrva katsena lõhkeseadeldise abil, s.o KarS § 25 lg 2 – 114 p 7 järgi. Jaanus Kolpakovi tegude õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole.

Jaanus Kolpakovi suhtes teostatud registripäringute väljavõtte (kd 4, tl 19-24) kohaselt on Jaanus Kolpakovi omandis alates 19.12.2011. a sõiduk Audi 100 Avant, registreerimisnumbriga XXXX, mida ta on kindlustanud perioodil 09.01.2012. a – 30.06.2013. a. See tõend kinnitab vaid, et 2012. a suve lõpul sai Jaanus Kolpakov kasutada Vaimastverre sõiduks oma sõiduautot Audi 100 Avant nii nagu on öelnud ka M.K.. Jaanus Kolpakovi õe S.K. tunnistajana antud ütlused kinnitavad, et Vaimastveres Jõgevamaal asub nende X.X. kuulunud XXXX talu, mille võtmed on temal, vendadel Jaanus Kolpakovil, R.K. ja naabrinaisel E.S.. Jaanus edastab talle elektrinäite, mistõttu käis seal ilmselt kõige sagedamini. Nemad R. käivad harva maja üle vaatamas. Garaaž on luku taga, selle võti aub majas, mis on samuti lukus. 15.04.2013. a toimus XXX kinnistul asukohaga XXXX läbiotsimine (kd 2, tl 136-138), mille käigus lõhkeaineid ei leitud. Süüdistatav Jaanus Kolpakov on eitanud temal lõhkeaine olemasolu ja väitnud, et viimati puutus ta lõhkeainetega kokku sõjaväes. Jaanus Kolpakovi sõnul on ta käinud Vaimastveres kontrollimas maja korrasolekut kuid M.K. poolt kirjeldatud sündmust Vaimastveres seoses trotüülipakkidega ei ole olnud. Jaanus Kolpakovi ütluste kohaselt nägi ta 2008. a augustisseptembris, kuidas XXXX kinnistul korraldas kaks plahvatust M.K., mille jaoks oli toonud sõjaväest kahel korral lõhkeainet. Seega süüdistab Jaanus Kolpakov lõhkeaine käitlemises

M.K..

Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas puuduvad tõendid, mille alusel oleks võimalik tuvastada, et Jaanus Kolpakov on käidelnud brisantset lõhkeaine trotüül süüdistuses kirjeldatud ajaoludel. M.K. ütlused tõendavad vaid seda, et ta nägi Jaanus Kolpakovil kilekotis pakke, mille välimuse alusel järeldas, et tegemist on trotüüli pakkidega. Läbiotsimise käigus ei leitud Vaimastveres XXXX kinnistult midagi, mis oleks viidanud seal lõhkeaine olemasolule. Ainuüksi M.K. ütluste alusel ei ole võimalik öelda, mis aine tegelikult oli nendes pakkides, mida Jaanus Kolpakov tunnistajale näitas. Ei saa välistada, et need pakid ei sisaldanud trotüüli ega üldse mingit lõhkeainet. Kuna ei ole võimalik tuvastada, kas ja millise lõhkeainega oli tegemist, ei ole võimalik hinnata ka selle kogust. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb kõik kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et Jaanus Kolpakov tuleb talle KarS § 414 lg 2 p 1, 2 järgi esitatud süüdistuses osaliselt õigeks mõista, s.o suures koguses brisantse lõhkeaine trotüül omandamises, edasitoimetamises ja hoidmises, kuna ei ole tuvastatud sellist kuriteosündmust. 2.2 Jaanus Kolpakovi süüdistus pentriidi ebaseaduslikus käitlemises Lõuna-Eesti Pommigrupi 14.04.2013. a väljasõiduaruande nr 18 kohaselt (kd 2, tl 41-42) andis plahvatuse sündmuskohal Tartu linnas XXXX remondimees, s.o Jaanus Kolpakov teada, et korteris on ühes kotis voodrivahel lõhkeainet, mis leiti läbiotsimisel ning tuvastati 125 g plastilise lõhkeainena, kasutades selleks expray’d. Lõhkeaine leidmist eelnimetatud kohast ja ajal kinnitab 14.04.2013. a läbiotsimisprotokoll (kd 2, tl 49-59), millest nähtub, et XXXX korteris XX elutoast akna all asuval tugitoolil olevast musta värvi nahast sülearvuti koti põhjast leiti peidik, milles oli kaks kile sisse mähitud kollakat värvi plastiliinitaolise aine pakki.

23.05.2013. a lõhkeaineekspertiisi aktis nr 13E-AL0013 (kd 2, tl 60) antud ekspertarvamuse kohaselt oli pakendites tumebeeži värvusega plastne aine massiga 41,30 g ja 50,15 g, mis sisaldavad pentaerütritool tetranitraati ehk pentriiti (PETN), mis on brisantne lõhkeaine ja tõenäoliselt plastiklõhkeaine-tüüpi lõhkematerjal. Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi tulemina (11.07.2013. a ekspertiisiakti nr 13E- PL0014, kd 2, tl 62-63) andis ekspert arvamuse, et tegemist on kasutuskõlbliku lõhkeainega. Nende tõenditega on tuvastatud, et A.R. kuuluvas sülearvutikotis, mis asus tema koretris Tartus XXXX, oli 14.04.2013. a 91,45 grammi kasutuskõlblikku brisantset lõhkeainet pentriit. Kannatanu A.R. ütluste kohaselt tal lõhkeainetega kokkupuuteid ei ole olnud ja ta ei tea neist midagi. Arvutikoti ostis ta 2012. a augustis koos arvutiga. Arvutikotti kasutas ta siis kui oli kusagil ära. 04.04.2013. a käis ta K.K. juures arvutikotiga. Enne teist tema korteris toimunud põlengut 26.03.2013. a hoidis ta kotti toas tugitooli peal, pärast seda riidekapis. Pärast kahte põlengut oli tekkinud hirm ja ta arvas, et kapis on arvuti kaitstud. Ligipääs arvutikotile oli Jaanus Kolpakovil kui ta korteris remonti tegi. 07.04.2013 pühapäevasel päeval pani ta arvuti arvutikotti ja rahakoti sinna peale. Koju tulles oli rahakott arvutikoti all. Samal päeval käis Jaanus võtit küsimas ning tegi remonti, õhtul tõi võtme tagasi. Suhte algusaastatel mainis Jaanus talle, et tal peaks kusagile olema peidetud lõhkeaineid. Süüdistatava Jaanus Kolpakovi ütluste kohaselt tekkis tal kahtlus A.R. osas kui telefoni kõne ajal viimane vastas kellelegi, et ei ole vaadanud arvutikotti. Kolpakov vaatas arvutikotti ning nägi, et vooder on seest katki. Mõni päev hiljem vaatas ta uuesti arvutikotti ning katsudes koti põhja, tundis, et põhja vahel oli kaks lapikut pakendit, kuid samal päeval ei õnnestunud vaadata, mis need olid. Päev või kaks hiljem kui avanes võimalus, siis tõmbas ta ühe pakikese välja, see oli kusagil 15 cm pikk, 3 cm lai, 1 cm paks toidukiles kollane rasvane aine. Ta katsus sõrmeotstega kileümbrist ja jättis aine kotti. Paari päeva möödudes avaldas ta politseiametnikule, et tegemist võib olla plastilise lõhkeainega, kuna on Vene sõjaväes sellega kokku puutunud. Seejärel pöördus ta kaitsepolitseisse, kes pidi sellega tegelema. Mis aine on pentriit, ta ei tea. Plahvatuse sündmuskohal ei rääkinud ta arvutikotis olevast lõhkeainest esialgu seetõttu, et ei olnud kindel, kas tegemist on lõhkeainega ning KAPO ei lubanud tal sellest rääkida. Kui kaitsepolitseinikud tulid, siis ta näitas, kus see asub. Tunnistajatena on üle kuulatud Lõuna prefektuuri narkokuritegude talituse uurija A.S. ja vanemuurija T.L., kelle ütlused kinnitavad, et Jaanus Kolpakov käis 2013. a aprilli alguses kahel korral politseis, üks kord S. ja teine kord L.juures, et rääkida kahtlustest oma endise elukaaslase (A.R.) seotuses narkootikumidega, kuid lõhkeainetest ta neile ei rääkinud. Tunnistaja G.K., kes töötas samuti Lõuna prefektuuri narkokuritegude talituses, ütlused tõendavad, et aprilli alguses, võis olla 10.04.2013. a kui kolleeg A.S. palus tal minna Jaanus Kolpakoviga rääkima. Kolpakov selgitas, et tegi endise elukaaslase juures Võru tänaval remonti ja oli tema sülearvuti kotist leidnud mingid pulgad. Kolpakav arvas, et tegemist on lõhkeaine plastiidiga kogusega kusagil 150 grammi, kuna on plastiiti sõjaväes näinud ning ei ole loogiline, et ilma lasteta naisel on kodus plastiliini. G.K. selgitas, et lõhkeainetega seotud kuritegusid menetleb kaitsepolitsei ning Kolpakov lubas sinna pöörduda. Läbi viidud DNA ekspertiisi käigus (05.06.2013.a ekspertiisiakt nr 13E-GE0546, kd 2, tl 8896) andis ekspert arvamuse, et sülearvutikoti esimeselt sangalt ja teiselt sangalt, samuti sülearvutikoti voodril asuva lõikeava välimiselt küljelt ja lõikeava sisepinnalt võetud proovides on tuvastatud segaprofiil, kus peamine DNA profiil on kokkulangev A.R. DNA profiiliga. Sülearvutikoti voodril asuva lõikeava välimiselt küljelt võetud proovist saadi DNA analüüsil

täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult (arvamuse p 3). Saadud tulemuse alusel ei saa välistada A.R. pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis ja lisaks ei saa kindlalt välistada selles Jaanus Kolpakovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist. Ülejäänud proovides (pentriidi kile, arvutikoti ülejäänud osad) ei saanud seostada DNA profiile Jaanus Kolpakovi DNA profiilidega või ei olnud võimalik teha selle kohta usaldusväärseid järeldusi. 19.06.2013. a määras mentleja uue DNA ekspertiisi, et määrata eeltoodud ekspertiisis kajastatud proovides Y-kromosoomi haplotüüp, samuti Jaanus Kolpakovi, A.K., A.R., E.S. jt võrdlusproovides ning võrrelda neid ekspertiisiaktis nr 13E-GE0546 toodud proovidega. 26.08.2013. a andis ekspert arvamuse (ekspertiisiakt nr 13E-GE0758, kd 2, tl 98-105), et sülearvutikoti voodril asuva lõikeava välimiselt küljelt võetud proovist saadi Y-kromosoomi analüüsil segahaplotüüp, kus on leitavad kõik nii Jaanus Kolpakovi, A.K. ja E.S. Ykromosoomi haplotüüpides esinevad alleelid. Kuna A.K. ja Jaanus Kolpakov on X.X., on neil XXXXXXXX. Sülearvutikoti teiselt sangalt ja voodril asuva lõikeava sisepinnalt võetud proovidest saadi segahaplotüüp, milles on leitavad kõik E.S. Y-kromosoomi haplotüübis esinevad alleelid. Eeltoodud DNA-ekspertiisidest nähtuvalt on A.R. kuuluva sülearvutikotiga kokku puutunud A.R., tema uus meestuttav E.S. ning Jaanus Kolpakov (ei ole võimalik välistada ka Jaanus Kolpakovi X.X. A.K.). Ermo Sepp on andnud ütlusi selle kohta, et tema ei ole A.R. elukohas käinud ning tema elukoha asukohta ei tea. 2013. a märtsis käisid nad koos A.R. Soomes suusareisil, siis oli tal sülearvuti koos kotiga kaasas, sülearvutit tema ei puutunud. Lõhkeainetega on ta kokku puutunud ainult armees. Mõlemal mehel nii E.S. kui Jaanus Kolpakovil oli ligipääs A.R. sülearvuti kotile, millega on seletatav nende DNA leidumine sellel. Erinevalt Jaanus Kolpakovist, kellega oli A.R. suhte lõpetanud, ei olnud E.S. mingit põhjust A.R. halba soovida. A.R. ütlused tõendavad, et just Jaanus Kolpakovil oli salajane huvi tema arvutikoti vastu, mis on koosõlas ka Jaanus Kolpakovi enda ütlustega. 07.04.2013. a, s.o üks nädal enne korteris toimunud plahvatust avastas A.R., et arvutikotti on keegi puutunud, kuna rahakott, mis enne oli arvutikoti peal, oli hoopiski selle all. Sellel ajal viibis tema korteris ainult Jaanus Kolpakov. Viimane käis paar päeva hiljem, 2013. a 10. aprilli paiku politseis, kus rääkis G.K., et oli leidnud A.R. arvutikotist mingid pulgad, mis võib olla lõhkeaine. Plahvatuse järgselt püüdis Jaanus Kolpakov pääseda A.R. korterisse ning ära tuua sealt tema sülearvutit. Jaanus Kolpakov oli ka selleks isikuks, kes lõpuks avaldas sündmuskohal, et korteris on kotis voodri vahel lõhkeainet, kust see leitigi ja ära võeti. Nendest tõenditest nähtub, et Jaanus Kolpakov oli ainuke inimene, kes teadis väga täpselt, kus pentriit asub. Tal oli võimalus nimetatud lõhkeainet A.R. arvutikotti paigutada, kuna viibis palju tema korteris seal remonti tehes ning selleks oli tal ka motiiv - kättemaks kannatanu algatusel lõppenud kooselule. Jaanus Kolpakov püüdis süüstada A.R. erinevate kuritegude toimepanemises, mida tõendavad A.S., T.L. ja G.K. ütlused. Jaanus Kolpakovi plahvatuse eelset kokkupuudet pentriidiga tõendab lõhkeaineekspertiis, mis on tehtud Jaanus Kolpakovil 14.04.2013. a seljas olnud riietele. K-Rautakesko valvekaamerate salvestise vaatlusprotokolliga (kd 2, tl 66-70) on tõendatud, et Jaanus Kolpakov kandis sel päeval poes käies sinise ja musta värvusega jopet ja hallikat värvi pükse. Ta läks riideid vahetama koos politseiametnik U.P., kelle ütluste kohaselt meesterahvas tema silme alt kordagi

ei lahkunud ning ühtegi asja ei tõstnud. Käes oli tal kott, millega sisenes, arvatavasti spordikott, millega eeldatavalt tuli ka välja sealt. Spordikott koos riietega oli Jaanus Kolpakovi autos, mille viis sündmuskohalt ära M.K.. Viimane andis ülekuulamise käigus spordikoti menetlejale üle. Lõhkeaineeksperdi arvamuse kohaselt (kd 2, tl 71-72) oli sinisel triiksärgil etiketiga „Jan Stuart“, sinise ja musta värvusega ilma voodrita jopel kirjaga „Sivas“, hallikasbeeži värvusega pükstel muuhulgas ka pentriidi (PETN) jälgi, samuti oli pentriidi jälgi beeži ja sinise värvusega kandekotil etiketiga „Enrico Benetti“. Kriminaalasjas kogutud tõendite (lõhkeaineekspertiisid kd 2, tl 44-45, 47) kohaselt pentriidi jälgi plahvatusjärgselt sündmuskohalt ei leitud. Seega ei saanud pentriidiosad sattuda tema riietele ega kaasas olnud spordikotile „Enrico Benetti“ ajal, kui ta tuli pärast plahvatust A.R. korterisse. Need tõendid lükkavad ümber Jaanus Kolpakovi väited selle kohta, et tal puuduvad kokkupuuted lõhkeainega pentriit, mida nägi A.R. sülearvutikotis ja tõendavad kogumis, et just Jaanus Kolpkav oli selleks isikuks, kes pentriidi kannatanu sülearvuti kotti paigutas. Kust Jaanus Kolpakov pentriiti hankis, ei ole kriminaalasjas õnnestunud kindlaks teha. Tehnilise Järelevalve Ameti 26.07.2013. a vastuse (kd 4, tl 16) kohaselt ei ole Jaanus Kolpakovile väljastatud lõhkaja, lõhkemeistri, lõhkematerjali käitlemise korraldaja pädevustunnistust ega lõhkematerjali käitlemisluba. Kutsetunnistuste kohta saab teavet Kutsekoda kodulehel asuvast Kutseregistrist. Kutsetunnistuse registrisse 24.07.2013. a tehtud päringu kohaselt ei ole Jaanus Kolpakovile omistatud ühtegi kutsetunnistust (kd 4, tl 18). Seega puudub Jaanus Kolpakovil lõhkematerjaliseaduse §-s 14 nõutud lõhkematerjali käitlemise luba ja § 70 kohane pädevustunnistus, mistõttu oli tema poolt pentriidi käitlemine ebaseaduslik. KarS § 414 1 näeb ette vastutuse lõhkeaine ebaseadusliku valmistamise, valdamise, soetamise, üleandmise, turustamise või muu ebaseadusliku käitlemise eest. Brisantse lõhkeaine pentriit teadmata ajal ja teadmata kohast ebaseadusliku soetamise ja A.R. korterisse toimetamisega täitis Jaanus Kolpakov KarS § 414 lg-s ettenähtud kuriteo objektiivse koosseisu. Jaanus Kolpakovile on esitatud süüdistus KarS § 414 lg 2 p 1, 2 järgi, s.o lõhkeaine ebaseaduslikus käitlemises suures koguses ja vähemalt teist korda. Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi teostanud ekspert H.P. andis kohtus ütlusi selle kohta, et eksperdid iseloomustavad plahvatusvõimsust trotüüli järgi. On lõhkeaineid, mis jäävad võimsuselt allapoole ja ülespoole. RDX (heksogeen) on suurema võimsusega kui TNT (trotüül). Päästeamet loeb RDX trotüülekvivalendiks 1,2, pommirühm kasutab M46 Rootsi plastiitlõhkeainet, kuid puhta RDX-i trotüülekvivalent on 1,4; 1,5. Varasematest kogemustest autoplahvatusel on teada, et 200 g trotüüli lööb läbi auto põhja, kui see asetseb auto all. Hinnates seda, kas 91,45 grammi pentriidi puhul oli tegemist lõhkeaine suure kogusega, võtab kohus aluseks R.E. faktori (Relative Effectiveness Factor), mis näitab lõhkeaine võimsust suhtes lõhkeainega TNT. 2-Methyl-1,3,5-trinitrobenzene ehk 2-metüül-1,3,5-trinitrobenseeni ehk trotüüli (TNT) R.E. faktor on 1,00 (http://en.wikipedia.org/wiki/Trinitrotoluene) ning pentaerütritool tetranitraadi ehk pentriidi

(PETN)

R.E. faktor on 1,66 Mida kõrgem on R.E. faktor, seda (http://en.wikipedia.org/wiki/Pentaerythritol_tetranitrate). võimsam on lõhkeaine ning selleks, et 1 kg TNT efekt saavutada, vajatakse 0,60 kg PETN-i (http://en.wikipedia.org/wiki/Relative_effectiveness_factor). Heksogeeni (RDX) R.E. faktor

on 1,60 (http://en.wikipedia.org/wiki/Hexogen). Seega on pentriidi näol tegemist võimsama lõhkeainega kui trotüül ja heksogeen. Need andmed on kooskõlas ka eksperdi selgitusega, kuidas hinnatakse lõhkeaine plahvatusvõimsust trotüülekvivalendi järgi. Käesolevas asjas on võimalik hinnata seda, milliseid purustusi oleks võinud tekitada leitud pentriidi kogus, selle järgi, millised olid 14.04.2013. a XXXX korteris toimunud plahvatuse tagajärjed. Eksperdi arvamuse kohaselt oli plahvatanud lõhkeaine kogus 200+-100 grammi. Ekspert selgitas, et juhul kui seal ei olnud puhas trotüül, siis koguselt oleks plahvatanud lõhkeaine hulk võinud väiksem olla. Arvestades seda, et pentriit on oluliselt suurema purustusjõuga kui trotüül (R.E. faktor 1,69), oleks leitud pentriidi kogus 91,45 grammi plahvatamisel tekitanud võrreldavaid purustusi 14.04.2013. a plahvatusega. See plahvatus purustas täielikult kogu köögi sisustuse, purunesid aknaklaasid, aknaraamid, deformeerusid uksed, kahjustusi said ümbritsevad korterid. Arvestades võimalike kahjustuse suurust, mida võib tekitada 91,45 grammi brisantset lõhkeainet pentriit, on selline kogus käsitletav lõhkeaine suure kogusena, mis annab aluse kvalifitseerida Jaanus Kolpakovi tegu KarS § 414 lg 2 p 2 järgi. Kuna kohus leidis, et Jaanus Kolpakov ei ole toime pannud suures koguses trotüüli käitlemist, ei saa tema tegu kvalifitseerida KarS § 414 lg 2 p 1 järgi suure koguse lõhkeaine korduva käitlemisena. Kohus leiab, et Jaanus Kolpakov pani KarS § 414 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime kavatsetult. Tema tegevus on olnud eesmärgipärane, ta on hankinud lõhkeaine, toimetanud selle A.R. korterisse ja seal ära peitnud. Ta teadis, et tegemist on lõhkeainega, kuna käis politseile sellekohaseid vihjeid andmas ning tunnistas ka plahvatuse päeval, et A.R. arvutikotis on lõhkeaine. Jaanus Kolpakov oli teadlik sellest, et vastava loata on lõhkeaine käitlemine ebaseaduslik, mida näitab tema tegevus - ta soovis, et A.R. saaks süüdistuse ebaseaduslikus lõhkeaine omamises. Jaanus Kolpakovi tegevuses teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole.

sihtotstarbeliselt, kuna puudus laskesüsteem ja trummel logises. Ta säilitas seda mälestuseks nooremast pojast. Seega ei ole vaidlust selles, et Jaanus Kolpakov hoidis enda valduses revolvri Smith & Wesson Russian Mark II raami, relvarauda ja trumlit. Jaanus Kolpakovi ütluste kohaselt hukkus S.K. 23.04.2009. a. M.K. on sündinud XXX. a, seega praegu XX aastat vana. S. oli temast noorem. Arvestades Jaanus Kolpakovi ütlusi selles, et revolvri sai S.K. umbes 20 aastat tagasi, oleks ta pidanud olema sellel ajal noorem kui 8 aastat. Kohtu hinnangul ei ole Jaanus Kolpakovi ütlused selle kohta, et keegi andis nii väikesele lapsele kasutuskõlblikud revolvri osad, eluliselt usutavad. Seda kinnitavad ka M.K. ütlused, mille kohaselt kuulus revolver Jaanus Kolpakovile. KarS § 418 lg-s 1 sätestatud süüteokoosseis on blanketne ja tuleb sisustada relvaseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide poolt. Relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 11 lg 2 kohaselt on relva käitlemine muuhulgas selle soetamine, omamine, valdamine ja hoidmine. KarS § 418 lg 1 näeb ette vastutuse nii tulirelva kui ka selle olulise osa ebaseadusliku käitlemise eest. Eksperdi arvamuse kohaselt on tegemist revolvri osadega, mis ei moodusta laskekõlblikku tulirelva. Tulenevalt RelvS § 21 lg-st 1 on relvaraud ja trummel tulirelva olulised osa, mille käitlemisele RelvS § 21 lg 2 kohaselt laieneb sama kord, mis seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. Seega oli Jaanus Kolpakov RelvS § 32 lg 1 ja lg 2 tulenevalt kohustatud omama relvasoetamisluba ning RelvS § 34 lg 1 ja 2 tulenevalt relvaluba ka nimetatud tulirelva oluliste osade kohta. Registripäringute väljavõttest (kd 4, tl 19-24) nähtub, et Jaanus Kolpakovil on relvaluba kahe tsiviilkäibes lubatud tulirelva omamiseks, s.o Toz-34-EP ja Mauser-98. Tulirelva Smith & Wesson Russian Mark II soetamiseks ja omamiseks tal vastavat kehtivat luba ei ole ega ole ka varem olnud. Seega on Jaanus Kolpakov omandanud ja hoidnud enda elukohas 10,67 mm kaliibrilise revolvri Smith & Wesson Russian Mark II relvarauda ja trumlit kui tulirelva olulisi osasid ebaseaduslikult vastavat luba omamata ja täitnud sellega KarS § 418 lg 1 objektiivse koosseisu. Kohus on seisukohal, et Jaanus Kolpakov pani KarS § 418 lg-s 1 sätestatud kuriteo toime KarS § 16 lg 3 kohaselt otsese tahtlusega. Registripäringute väljavõttest nähtuvalt on Jaanus Kolpakovi näol tegemist isikuga, kellel on kaks tulirelva ja nende omamiseks relvaload. A.R. ütlused tõendavad, et nad on koos Jaanus Kolpakoviga jahil käinud. Jaanus Kolpakov tunnistas, et ta on jahimees. Seega oli Jaanus Kolpakov vajalikke teadmisi omava isikuna teadlik sellest, et tegemist on tulirelva osadega, mille omamiseks on vajalik relvaluba, vastasel juhul on tema tegevus ebaseaduslik. Jaanus Kolpakovi tegevuse õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

relvast ühtegi lasku teinud. Kustav Lainemaa möönis, et relvaluba peab loomulikult olema, kuid tema selle peale ei mõelnud. 13.05.2013. a läbiotsimisprotokolli (kd 2, tl 174-189) kohaselt on teostatud Kustav Lainemaa elukohas XXXX läbiotsimine, mille käigus on Kustav Lainemaa üle andnud magamistoas voodi all oleva ühe kaheraudse sileraudse jahirelvale sarnaneva eseme. 31.07.2013. a tulirelvaekspertiisi (ekspertiisiakt nr 13E-TB0081 koos fototabeliga, kd 2, tl 190-192) käigus on ekspert andnud arvamuse, et tegemist on laskekõlbliku 16-kaliibrilise kaheraudse sileraudse lahtimurtava püssi Hanouet nr 3850-ga, mis kuulub tulirelvade hulka ning mille relvaraud, padrunipesa ja lukustuskeha on vaatluse põhjal otsustades kasutuskõlblikud. Seega on eeltoodud tõenditega tuvastatud, et Kustav Lainemaa on ostnud endale kasutuskõlbliku 16-kaliibrilise kaheraudse sileraudse tulirelva Hanouet nr 3850, mida ta on hoidnud alates 2005. või 2006. a oma elukohas kuni selle äravõtmiseni 13.05.2013. a. Eksperdi arvamuse kohaselt on tegemist tulirelvaga. RelvS § 11 p 1 kohaselt on tulirelv selline relv, mis on ette nähtud objekti tabamiseks või kahjustamiseks lendkehaga, mille suunatud väljalaskmiseks kasutatakse püssirohtu. Tulirelvad on tulenevalt RelvS § 19 lg 1 p-st 5 ja lg 2 piiratud tsiviilkäibega relvad, mille võib soetada sama seaduse §-s 32 sätestatud relvasoetamisloa alusel koos järgneva registreerimisega relvaomaniku või -valdaja nimele. Lisaks relvasoetamisloale on tulirelva omamiseks vajalik RelvS §-s 34 ettenähtud relvaluba, mille pärast vastava eksami sooritamist väljastab relvaluba taotlevale isikule Politsei- ja Piirivalveamet. RelvS § 45 lg 1 kohaselt võib relva ja laskemoona hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. 22.08.2013. a Kustav Lainemaa suhtes teostatud registripäringute väljavõtte (kd 4, tl 12-13) kohaselt puudus Kustav Lainemaal seisuga 22.08.2013.a relva- ning relvasoetamisluba. Kustav Lainemaa on ise kinnitanud, et relvaluba ei ole tal olnud. Seega on Kustav Lainemaa soetanud laskekõlbliku 16-kaliibrilise kaheraudse sileraudse püssi Hanouet nr 3850, toimetanud selle oma elukohta ja hoidnud seal ebaseaduslikult, mis täidab KarS § 418 lg-s 1 ettenähtud kuriteo objektiivse koosseisu. Kohus on seisukohal, et Kustav Lainemaa pani KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime kaudse tahtlusega (KarS § 16 lg 4). Kustav Lainemaa ütlustest nähtuvalt sai ta aru, et tegemist on tulirelvaga, mille omamiseks on relvaluba vajalik, kuid ta ei mõelnud selle peale. Seega pidas süüdistatav võimalikuks, et selline tulirelva soetamine on ebaseaduslik. Kustav Lainemaa tegevuses õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole. Eeltoodust tulenevalt on Kustav Lainemaa toime pannud KarS § 418 lg 1 sätestatud kuriteo, s.o tulirelva ebaseadusliku käitlemise. Kustav Lainemaa süüdistuse tekstis on alusetu viide tulirelva laskemoona soetamisele. Teokirjeldusest ei nähtu, et ta oleks lisaks tulirelvale käidelnud ka laskemoona.

KrMS § 14 lg 2 kohaselt süüdistusest loobumine KrMS §-s 301 sätestatud korras vabastab kohtu menetluse jätkamise kohustusest. Kui süüdistusest loobutakse põhjusel, et süüdistatava tegevus vastab väärteo tunnustele, on süüdistusest loobumine kriminaalmenetluse lõpetamise alus. Muudel juhtudel on süüdistusest loobumine õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise alus. KrMS § 301 sätestab, et kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Arvestades eeltoodut, tuleb Jaanus Kolpakov KrMS § 301 alusel seoses prokuröri loobumisega süüdistusest KarS § 183 lg 1 järgi õigeks mõista. 5.2 Geit Põldra süüdistus KarS § 183 lg 1 järgi. Geit Põldra keeldus kohtuistungil ütlusi andmast ja kinnitas, et ta jääb nende ütluste juurde, mis ta on varem andnud. Kohus võttis KrMS § 294 p 1 alusel tõendina vastu Geit Põldra kohtueelses menetluses 21.05.2013. a kahtlustatavana antud ütlused (kd 3, tl 98-100). Geit Põldra on end temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud. Tema ütlused tõendavad, et 2013. a talvel tuli Jaanus Kolpakov, keda teab kui M.K. X.X, tema juurde koju XXXX ning soovis, et temale hangitakse „komme“, s.o tablette, või kui seda ei saa siis iga nädal 2 grammi amfetamiini. Päev või paar päeva hiljem helistas Jaanus Kolpakov temale sel ajal kasutusel olevale numbrile XXXX ning küsis, kas saab, mille järel ta lubas seda Kolpakovi jaoks uurida. Paar päeva hiljem helistas Jaanus Kolpakov uuesti, kas saab. Pärast esimest või teist Kolpakovi kõnet uuris ta oma tuttavalt amfetamiini saamise võimalusi, ning viimane lubas 1 grammi amfetamiini. Samal päeval kui ta helistas Jaanus Kolpakovile, et saab amfetamiini, sõitis ta oma sõiduauto Audiga Jaanus Kolpakovi maja juurde ja koos sõitsid nad Simuna rahvamaja juurde, kus Kolpakov võttis Swedbank AS pangaautomaadist välja sularaha ja andis talle ühe 20-eurose kupüüri. Seejärel viis ta Kolpakovi koju. Samal ööl sõitis ta Jaanus Kolpakovi maja juurde, helistas, Kolpakov tuli välja ja ta andis talle 1 grammi amfetamiini. See oli valget värvi aine, mis oli pakitud väikesesse minigripp-kilekotti. Jaanus Kolpakov eitab Geit Põldralt amfetamiini ostmist, väites, et 30 eurot andis ta Geit Põldrale selle eest, et ta sõidutas teda. Jaanus Kolpakovi pangakonto nr XXXX väljavõte (kd 4, tl 1-11) perioodi 01.01.2009. a – 03.05.2013. a kohta tõendab, et Jaanus Kolpakov on Simunas Lai 5 11.02.2013. a kell 21:47:11 võtnud välja sularaha 30 eurot. Geit Põldra ütlused selle kohta, et Jaanus Kolpakovil oli huvi soetada narkootilisi aineid, sh tablette või amfetamiini, on kooskõlas M.K. ja K.L. ütlustega. M.K. ütluste kohaselt helistas X.X. talle 2012. a korduvalt ajal kui ta oli komandeeringus Võrumaal, ja küsis temalt, kas tal "kettaid" või "juppe" on, mis kõnekeeles on narkootikumide levinud nimetus. Ta sai kohe aru, mida X.X. mõtles. Samuti on K.L. kohtuistungil tunnistanud, et Jaanus Kolpakov helistas ka talle numbrile XXXX ning küsis, kas ta "rattaid" või asju ei tea, ning koju jõudes hakkas ta mõtlema, et Kolpakov tahtis narkootikume. Kustav Lainemaa kahtlustatavana kinnipidamisel 13.05.2013. a (kd 3, tl 101-102) on ära võetud mobiiltelefon Nokia C2-01 (IMEI kood: 359075/04/343263/1), milles Elisa SIM-kaart nr EE21 1110 1002 7008. Mobiiltelefon on 14.05.2013. a asitõendina vaadeldud (kd 3, tl 103-104) ning sellest nähtub, et telefoniraamatusse on salvestatud kontaktidena Geit Põldra mobiiltelefoninumbriga +XXXX, Jaanus Kolpakov mobiiltelefoninumbriga +XXXX, M.K. mobiiltelefoninumbriga +XXXX ja K.L. mobiiltelefoni numbritega +XXXX ja +XXXX.

14.04.2013. a on A.R. üle andnud Kaitsepolitseile Jaanus Kolpakovile kuuluva mobiiltelefoni Nokia (üleandmise-vastuvõtmise akt kd 3, tl 105), mille vaatlusprotokollist (kd 3, tl 106-125) nähtub, et 11.02.2013. a kell 13:02:19 on Geit Põldra numbrilt +XXXX saatnud talle lühisõnum tekstiga „Hommik kle ma t6mbasin liiga s8siks ennast eile kui huvi siis ma k8sin t2na uuesti aga kumba“. Samal päeval kell 18:52:46 on Jaanus Kolpakov helistanud tagasi numbrile +XXXX ning õhtul kell 23:52:43 on tehtud Geit Põldra numbrilt vastamata kõne. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli (kd 3, tl 170-174) kohaselt on Jaanus Kolpakov ja Geit Põldra omavahel telefoni teel suhelnud ajavahemikult 10.02.2013. a – 20.02.2013. a 9 korral. Eeltoodud kõnede väljavõtted on kooskõlas Geit Põldra ütlustega selle kohta, et Jaanus Kolpakov helistas talle ja uuris amfetamiini kohta, mille järel helistas uuesti. 11.02.2013. a Geit Põldra poolt Jaanus Kolpakovile saadetud sõnumist on aru saada, et Kolpakovil on huvi millegi vastu, mida Põldra lubab talle küsida. Geit Põldra ütlusi selle kohta, et ta läks Jaanus Kolpakovi juurde ja viis ta Simunasse pangaautomaadi juurde kinnitab 11.02.2013. a kell 21:47:11 Jaanus Kolpakovi poolt väljavõetud 30 eurot Simunast pangaautomaadist. Samuti nähtub, et kell 23:52:43 samal päeval on teinud Geit Põldra Jaanus Kolpakovile vastamata kõne, mis kattub tema ütlustega selle kohta, et ta läks öösel Jaanus Kolpakovi juurde, helistas, et üle anda amfetamiin. Sotsiaalministri 18.05.2005. a määrusega nr 73 kehtestatud "Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad" lisa 1 kohaselt kuulub amfetamiin I nimekirja ning selle käitlemine on lubatud vaid narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg-s 1 ettenähtud juhtudel. Geit Põldral ei olnud ühtegi nimetatud põhjust narkootilise aine käitlemiseks ega luba selleks, seega oli amfetamiini omandamine ja edasiandmine ebaseaduslik. Puhta amfetamiini kogust 1 g pulbris ei ole võimalik kindlaks teha. Tegemist on väikese kogusega, mille käitlemine on kriminaalkorras karistatav KarS § 183 järgi juhul kui selle see toimus edasiandmise eesmärgil. Kuna Geit Põldra ütlused kattuvad kõigis detailides teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, ei ole kohtul alust kahelda tema ütlustes, mille kohaselt ta omandas 11.02.2013. a 1 g narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit selle edasiandmise eesmärgil ning mille andis ka samal õhtul üle Jaanus Kolpakovile. Sellega täitis Geit Põldra KarS § 183 lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivse koosseisu. Kuriteo pani Geit Põldra toime kavatsetult - ta hankis väikese koguse amfetamiini Jaanus Kolpakovi tellimusel eesmärgiga see talle edasi anda. Kohus ei tuvastanud narkootilise aine käitlemisel Geit Põldra teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

Viru Maakohtu 21.12.2009. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-10454 mõisteti R.P. KarS § 121 järgi esitatud süüdistuses, Jaanus Kolpakovi löömises, õigeks (kd 3, tl 62, 64-68), mille peale esitas Jaanus Kolpakovi esindaja Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonikaebuse (kd 3, tl 63, 69-74), paludes tunnistada R.P. süüdi KarS § 121 järgi. Tartu Ringkonnakohtu 16.04.2010. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-10454 tühistati Viru Maakohtu 21.12.2009. a kohtuotsus täies ulatuses ja tunnistati R.P. süüdi KarS § 121 järgi. Teda karistati Jaanus Kolpakovi löömise ja kehavigastuse - näo piirkonna hematoomi tekitamise eest rahalise karistusega 30 päevamäära, s.o 16 290 krooni (kd 3, tl 84-94). Riigikohtu 16.06.2010. a kohtumäärustega nr 3-7-1-1-232 ja nr 3-7-1-1-233 jäeti R.P. kaitsjate A.H. ja K.V. kassatsioonid menetlusse võtmata (kd 3, tl 95-96) ning kohtuotsus jõustus. R.P. andis kannatanuna käesolevas kriminaalasjas ütlusi selle kohta, et 2005. a või 2006. a tuli Jaanus Kolpakov nende juurde Rakvere Espak kauplusse tööle müügimehena. 2007. a lõpus, novembrikuus, aastainventuuri käigus ilmnesid puudujäägid veekindlate vineeride osas. Jaanus Kolpakov oli seda kontrollinud, kirjutanud laojäägina suurema koguse vineeri kui oli ja märkinud kontrollijaks teise töötaja. Sama aasta detsembris ilmnes soojustusvilla puudujääk. Jaanus Kolpakov ei osanud selgitada puudujääke ning kontrollimisel eitas ebaõigete andmete esitamist, mille järel ta soovis temaga töölepingu lõpetada. Töölepingu lõpetamisele kirjutasid pooled alla 2007. a detsembri keskpaigas R.P. tööboksis. Töösuhe lõpetati usalduse kuritarvitamise tõttu, allkirjastatud töölepingu viis ta raamatupidaja T. L. kätte lõpparve vormistamiseks. Mõne aja pärast ilmus Jaanus Kolpakov tagasi tema juurde ja soovis töölepingut näha, kuid see oli raamatupidaja käes. Ta läks kõrvalboksi ja küsis raamatupidajalt töölepingut, mille viimane talle ka andis ning läbi tööboksi akna nägi ta, kuidas Kolpakov selle puruks rebis. Tööbokside vahel on ühekordne klaassein, millest on kõike läbi näha ja kuulda. Seejärel üritas R.P. Kolpakovilt töölepingu tükke kätte saada, mis olid viimase peopessa surutud, võttis tal sõrmedest kinni, kuid loobus sellest lõpuks. Jaanus Kolpakov võttis laua pealt oma tööraamatu ning lahkus. Pärast seda millalgi kutsuti teda politseisse tunnistusi andma seoses sellega, et tema väidetavalt olevat Kolpakovi löönud rusikaga näopiirkonda, mille kohta oli ka arstitõend. Tema ei ole kunagi Jaanus Kolpakovi näo piirkonda löönud, mistõttu keeldus ka oportuniteediga kriminaalasja lõpetamise võimalusest. Kohtus olid fabritseeritud tunnistajad. Kustav Lainemaad nägi ta esimest korda alles kohtus. Teise astme kohtus mõisteti ta süüdi. Karistuseks määratud rahatrahvi on ära tasunud. Temale teadaolevalt ei ole Kustav Lainemaa nende kaupluse klient ei olnud. R.P. on kriminaalasjas nr 08259000010 andnud ütlusi kahtlustatavana ülekuulamisel 07.01.2008. a (kd 3, tl 9-11), vastastamisel 11.04.2008. a (kd 3 tl 16-19), kohtuasjas nr 1-08101454 toimunud istungitel 07.04.2009. a maakohtus (kd 3, tl 24-41) ja 16.03.2010. a ringkonnakohtus (kd 3, tl 75-81). Tema ülused on kogu aeg olnud samasusugused - ta on eitanud Jaanus Kolpakovi löömist. Samuti on R.P. keldunud kriminaalmenetluse lõpetamisest oportuniteediga, mille kohta on teinud prokurörile avalduse 28.02.2008, kinnitades, et ei ole kuritegu toime pannud ja kannatanu on esitanud valetunnistaja (kd 3, tl 12). 18.07.2008. a kriminaalmenetluse oportuniteediga lõpetamise määrusele (kd 3, tl 20-22) on ta kirjutanud, et ei ole sellega nõus, kuna pole seda tegu toime pannud. Jaanus Kolpakov ei tunnista end süüdi Kustav Lainemaa kihutamises valeütluste andmisele ning tema enda poolt valeütluste andmises R.P. kriminaalasjas. Jaanus Kolpakov jäi selle juurde, et 21.12.2007. a lõi Pikanõmme teda Rakvere Espaki kaupluses ning Kustav Lainemaa nägi seda pealt. Kustav Lainemaa ütlused praeguses kriminaalasjas ei vasta tõele ning tema ei ole andnud vigastuste tekitamise eest Lainemaale Makita akudrelli, lõikeketast ega brändit.

Jaanus Kolpakov on kriminaalasjas nr 08259000010 nii kannatanuna ülekuulamise protokollis (kd 3, tl 5-6), vastastamisprotokollis (kd 3, tl 16-19), 07.04.2009. a Viru Maakohtu kohtuistungil kohtuasjas nr 1-08-101454 (kd 3, tl 24-41) ja samas kriminaalasjas 16.03.2010. a Tartu Ringkonnakohtu kohtuistungil (kd 3, tl 75-81) andnud ühesuguseid ütlusi selle kohta, et 21.12.2007. a R.P. Rakveres Espak AS-is pärast lahkhelisid töölepingu lõpetamisel, haaras oma kabinetis Jaanus Kolpakovilt mõlema käe randmetest, väänas need väljapoole. Kui ta lahti rabeles ja kabinetist välja sai, tuli R.P. talle järgi väänas teda veel kätest ja lõi raamatupidaja kabinetis teda kaks korda rusikaga näopiirkonda. R.P. tegevus põhjustas talle valu ning vasaku silma ja kulmu ümbruse paistetuse. Ta läks traumapunkti, kus vigastus fikseeriti. Vastastamisel lisas Jaanus Kolpakov veel, et tema pojad M. ja S.K. nägid kodus, et tal on nägu paistes. Maakohtus ütlusi andes lisas Jaanus Kolpakov, et hiljem sai ta teada, et löömist nägi pealt üks tema klient Kustav Lainemaa. Tartu Ringkonnakohtus kannatanuna ütlusi andes kinnitas Jaanus Kolpakov veel, et mitte keegi teine ei löönud teda sel päeval ja ära ta ennast ka ei löönud. Jaanus Kolpakov koostas kohtus ka raamatupidaja kabineti skeemi, kus 16.03.2010. a sündmus toimus ja kus tema käsi väänati ja löödi (kd 3, tl 83). Kustav Lainemaa on kriminaalasjas nr 08259000010 andnud tunnistajana ütlusi politseis ülekuulamisel 11.01.2008. a (kd 3, tl 7-8) ja 14.03.2008. a (kd 3, tl 13-14), kohtuasjas nr 1-08101454 Viru Maakohtu kohtuistungil 07.04.2009. a (kd 3, tl 24-41) ja 18.11.2009. a (kd 3, tl 54-58). Kustav Lainemaa on rääkinud, kuidas 21.12.2007. a kella 16.00 paiku käis ta Rakveres asuvas Espak Rakvere AS-is, et saada Jaanus Kolpakovilt ehitusmaterjalile hinnapakkumist, kui kuulis karjumist ja nägi, seistes riiulite vahekäigus, kui klaasist seintega kontoriruumis Pikaks kutsutud mees karjus Jaanuse peale ning Jaanus tõmbas oma käed Pika kätest lahti, mille järel lõi P. Jaanust kahel korral rusikaga vasakule näopiirkonda. Paar päeva hiljem käis ta Jaanuse juures kodus ja nägi, et Jaanusel oli vasak silm paistes ja sinine ning Jaanus selgitas, et Pikk lõi teda. Peale seda ütles Jaanus politseile, et tema on tunnistaja. 14.03.2008. a ülekuulamisel koostas Kustav Lainemaa skeemi sündmuskohal paiknevate esemete, samuti tema enda, Kolpakovi ja Pika asukoha kohta (kd 3, tl 15). Käesolevas asjas tunnistas Kustav Lainemaa oma süüd valeütluste andmises. Ta tunnistas, et 2006. a või 2007. a andis ta valeütlusi Jaanus Kolpakovi initsiatiivil. Jaanus Kolpakov helistas talle ning avaldas soovi minna Rakverre. Ta läks Jaanus Kolpakovi juurde Simunasse. Kodus olid Jaanus, M. ja S.K.. Jaanus Kolpakov tegi talle ettepaneku, et ta lööks teda silma piirkonda, millest ta keeldus. Ta keeldus ka siis, kui Jaanus Kolpakov pakkus talle Makita kiviketast, akukruvikeerajat ja Metaxa pudelit. Need asjad tõid M. ja Jaanus Kolpakov hiljem tema autosse. Mingi hetk tuli Jaanus Kolpakov temale lähemale, võttis kätega kaelast kinni ja tõmbas peaga endale vastu pead. Ta tundis valu ning paar päeva oli punane laik. Seejärel sõideti kolmekesi Rakverre rohelise Žiguliga 01, mis kuulus tööandja A.H.’le K.H., erakorralise kiirabi vastuvõttu, et fikseerida Jaanus Kolpakovi vigastus. Jaanuse sõnul olid tal töö juures jamad ning oli vaja arsti juurest paberit nagu Pika nimeline mees oleks teda löönud. Pärast tunniajast ootamist tuli Jaanus, paber käes, ning seejärel viis ta Jaanuse koju. Järgmisel päeval kohtas ta M.K., kes ütles, et X.X. on silm sinine ning mitu päeva hiljem helistas Jaanus ja ütles, et on vaja kohtusse tunnistajaks minna. Enne politseisse minekut, samuti enne kohtuistungit, seletas Jaanus Kolpakov talle kõiki sündmuse asjaolusid, sh joonistas Espaki plaani. Nii politseis kui ka kohtus rääkis ta, et läks hinnapakkumise pärast Espaki poodi, kuid Jaanust mitte leides ja välisukse juurde minnes nägi, kuidas Pika nimeline mees lõi teda kas paremale või vasakule kaks korda käega, mille järel Jaanus lahkus. Paar päeva hiljem läks Jaanuse juurde kaklemise kohta küsima ning nägi, et tema silm oli sinine. Kohtus või politseis joonistas ta skeemi selle järgi, mis Jaanus oli talle andnud.

AS Rakvere Haigla patsiendikaardi nr 17934 (kd 3, tl 4) kohaselt on Jaanus Kolpakov pöördunud 21.12.2007. a kell 20.30 Rakvere Haiglasse, kus diagnoositi näo piirkonna hematoom vasemal kulmul. M.K. andis tunnistajana käesolevas kriminaalasjas ütlusi selle kohta, et X.X. töötas AS-is Espak 2006. a, 2007. a või 2008. a. Ta lahkus töölt, kuna tööandjaga tekkis tüli. X.X. tuli koju ja ütles, et leping tõmmati puruks, ülemus tahtis teda lüüa, lõi kogemata mööda, üksteise tõuklemine oli. X.X. vigastusi olnud, kuid soovis, et ta (M.K.) teda lööks, et saaks ülemuselt raha välja nõuda. M.K. ei nõustunud sellega, mille järel helistas X.X. Kustav Lainemaale, kes tuli XXXX. Kustav Lainemaa keeldus samuti X.X. löömast. Seejärel võttis X.X. Lainemaa peast kinni ja tõmbas vastu enda pead, mille tulemusel tekkis Jaanus Kolpakovil paistetus ja silm oli sinine. Seejärel tõi X.X. oma magamistoast Metaxa pudeli, akukruvikeeraja ja midagi veel ja andis need Kustav Lainemaale. Kustav Lainemaaga sõideti haiglasse autoga (roheline Žiguli 01) vigastust registreerima. Kodus pandi plaan paika, mida tuli kohtus tunnistust andes rääkida, et ülemus lõi teda. Kustav Lainemaa tegelikult X.X. töö juures ei olnud, kuna viibis tööl Kurtna farmis. M.K. sõnul teab ta seda seetõttu, et töötas samuti seal. Asjaolu, et M.K. ja Kustav Lainemaa on käesolevas Jaanus Kolpakovi kriminaalasjas andnud tõeseid ütlusi, kinnitavad kaudselt 13.05.2013. a läbiotsimisprotokoll (kd 2, tl 174-176) koos fototabeliga (kd 2, tl 177-189) ja registripäringud (kd 4, tl 12-15) selle kohta, kus töötas Kustav Lainemaa, millise autoga mindi Rakverre ning mida Jaanus Kolpakov andis Kustav Lainemaale. Nimetatud tõendid kattuvad nende ütlustega. 13.05.2013. a läbiotsimisprotokolli (kd 2, tl 174-189) kohaselt teostati Kustav Lainemaa elukohas XXXX läbiotsimine, mille käigus Kustav Lainemaa andis üle küünis paiknenud Jaanus Kolpakovilt saadud ketaslõikuri ketta ning rohelist värvi plastikust kohvri, milles asus Makita aku-kruvikeeraja (Makita 6722D nr 2007 504883, 47 erineva otsikuga). 22.08.2013. a registripäringute väljavõtte (kd 4, tl 12-13) kohaselt on Kustav Lainemaa töötanud A.H. juures alates 01.06.2007. a – 30.05.2011. a. A.H. X.X. K.H. kuulus 2007. a sõiduauto VAZ 2101 (kd 4, tl 14-15). Seda, et Jaanus Kolpakov otsis R.P. vastu valetunnistajaid, tõendavad ka tunnistaja K.L. kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt helistas Jaanus Kolpakov talle ühe korra ja soovis, et ta annaks ütlusi selle kohta, et Espakis oli kaklus. Ta keeldus. Tunnistaja O.S. ütlused tõendavad, et ta oli kinnipidamiskohas koos Jaanus Kolpakoviga eelmise aasta aprillist septembrini ja Jaanus Kolpakov palus tal vanglast kirju välja saata. Ühe kirja andis ta üle kaitsepolitseile. Kirjade sisu ta ei tea, kuid eeldas, et tegemist on hoiatusega, mida rääkida võib ja mida mitte. Jaanus Kolpakovi kirjast (kd 2, tl 135) pealkirjaga „Tere poja!“ nähtub, et Jaanus Kolpakov on selgitanud oma pojale M.K., kuidas ülekuulamisel tuleb Espaki intsidendist rääkida; „Jäta meelde sina ja S. tulite töölt koju, mina olin juba kodus. /.../ Kodus nägite et mull vasaku silma all sinikas, küsisite kust sain, vastasin, et tööandja lõi, siis peale küsimust sain teada, et silm on sinine, läksin peegli ette vaatama ja nägin. /... / Nii palju veel tead, et S. hakkas koos minuga otsima kes viiks mind Rakvere kiirabisse sinikat fikseerima. Kellega ma Rakveres käisin, ei tea ja kõik. /...../ Ütle lihtsalt nagu kirjutasin. “ Veel kirjutab Jaanus Kolpakov: „See et Kusti lõi silma siniseks kodus meil ja käisime Kustiga Rakveres. Sina olid kaasas, mis veel Kusti selle eest sai. Kusti vedas sind ka sisse, et sina tead kõike.“.

Seega on Jaanus Kolpakov käesoleva kriminaalmenetluse jooksul püüdnud tunnistajat M.K. kallutada andma temale sobivaid ütlusi, et mitte rääkida sellest, kuidas tegelikult Jaanus Kolpakov endale näo vigastuse sai. Tunnistaja T.L., Espak Rakvare AS raamatupidaja poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt lahkus Jaanus Kolpakov neilt töölt 2007. a lõpus usalduse kaotuse tõttu. Sel päeval olid Kolpakov ja juhataja R.P. viimase kabinetis, kui tema viis töölepingu juhatajale, millele kirjutas Jaanus alla. Seejärel tõi juhataja töölepingu tema kätte. Mingi aja pärast tuli Jaanus tema kabinetti ja soovis lepingut näha, ta andis selle talle. Kolpakov asus seda kägardama ning rebis puruks. R.P. tuli kabinetti, üritas lepingut kätte saada, võttis Kolpakovil küünarnuki juurest kinni. Rohkem füüsilist kontakti tunnistaja ei näinud, löömist ei olnud. Lahkudes Kolpakovil vigastusi ei olnud. Tunnistaja S.L. töötas 2007. a detsembris AS-s Münt Mööblisalong, mis on tema sõnul AS Espak kõrval, ühendatud uksega. Jaanus Kolpakov võis viimati nende majas tööl olla 2007. a lõpus. S.L. ütluste kohaselt tuli Kolpakov nende ruumidesse sisse erutatult ning ütles, et ta lasti lahti. Kolpakov möödus temast kusagil 4 meetri kauguselt nii, et parema näopoolega oli tema poole, kuid praktiliselt nägi ta tervet tema nägu - vigastusi ei näinud. Tunnistaja A.L.a, AS Münt Mööblisalong teine müüja, tunnistas kohtus, et 2006 - 2007. a kui Jaanus Kolpakov töötas nende kõrvalpoes, astus ta ühel reedel nende poest läbi ja ütles, et ta on vallandatud. Tema oli Kolpakovist umbes 20 meetri kaugusel saali peal kliendiga. Kolpakovi nägu oli nähtav ja vigastusi ta ei märganud. Järgmisel päeval tuli Kolpakov poodi ja ütles, et Espaki ülemus oli teda löönud silma piirkonda ja ta oli traumapunktis käinud. Tunnistajate S.L., A.L. ja T.L. varasemad ütlused kriminaalasjas nr 1-08-10454 on olnud samasugused (kd 3, tl 24-41,tl 54-58 ). KarS § 320 lg 2 sätestab vastutuse kannatanu või tunnistaja poolt kriminaal- või väärteomenetluses või tsiviilkohtu- või halduskohtumenetluses teadvalt vale ütluse andmise eest või menetlusosalise poolt vande all teadvalt vale seletuse või vande all teadvalt vale vara nimekirja või sissetulekute või kulude arvestuse andmise eest, kui sellega on kaasnenud tõendite kunstlik loomine. Kustav Lainemaa andis valeütlusi kriminaalasjas tunnistajana ja Jaanus Kolpakov kannatanuna, seega olid nad erilise isikutunnusega isikud KarS § 24 lg 1 tähenduses, kes võivad realiseerida KarS § 320 lg 1 koosseisu. Kohus on seisukohal, et ei ole alust kahelda Kustav Lainemaa ütlustes selle kohta, et ta andis Jaanus Kolpakovi soovile vastu tulles R.P. kriminaalasjas valeütlusi selle kohta, et nägi, kuidas viimane lõi Kolpakovi näkku ja selle tagajärjel oli Kolpakovil koju tulles silm sinine. Tema ütlused on väga detailsed ja kooskõlas M.K. ütlustega. Viimane nägi, kuidas Jaanus Kolpakov tekitas ise endale Kustav Lainemaa peaga näovigastuse, mis fikseeriti Rakvere kiirabis. M.K. kinnitas ka seda, et sellel päeval, kui tema X.X. Espakis tööleping lõpetati, ei saanudki Kustav Lainemaa seal olla, kuna oli tööl Kurtna farmis, nad töötasid koos. Samuti kattuvad need ütlused R.P. ja T.L. ütlustega, kes osalesid vahetult Jaanus Kolpakovi töölepingu lõpetamisel tekkinud intsidendis ja kes on kogu aeg ühtemoodi kinnitanud, et R.P. ei löönud Jaanus Kolpakovi. Viimasel ei näinud vahetult peale nimetatud sündmust näol mingeid vigastusi ka kõrval kaupluses tööl olnud müüjad A.L. ja S.L.. Valeütluste andmine tähendab eelkõige tõendamisel tähtsust omavate asjaolude moonutamist.

Jaanus Kolpakov ja Kustav Lainemaa andsid valeütlusi selle kohta, et R.P. lõi Kolpakovi rusikaga näkku. KarS § 121 näeb muuhulgas ette vastutuse tervise kahjustamise ja löömise eest. Seega on löömine selline tegu, mis on kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu täitmisel olulise tähtsusega. Just sellesisulisi tegelikkusele mittevastavaid ütlusi andsid süüdistuses toodud ajal ja kohas mõlemad süüdistatavad. Kuna sellist sündmust, R.P. poolt Jaanus Kolpakovi rusikaga näkku löömist rakveres Espak kaupluses tegelikkuses aset ei leidnud, mida Jaanus Kolpkov teadis ja Kustav Lainemaa sündmuskohal ei viibinud ega saanudki teada, mis seal tegelikult juhtus, siis, andsid mõlemad teadlikult valeütlusi. Seega täitsid nad KarS § 320 lg-s 1 ettenähtud kuriteo objektiivse koosseisu. Lisaks valeütluste andmisele kihutas Jaanus Kolpakov Kustav Lainemaad valeütlusi andma nii politseis kui kohtus. Kihutaja on KarS § 22 lg 2 kohaselt isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole. Kustav Lainemaa on tunnistanud, et andis valeütlusi nii uurijale kui kohtus selle kohta, et P. (R.P.) lõi Jaanus Kolpakovi seetõttu, et Jaanus Kolpakov andis tema nime politseile tunnistajana, selgitas mida teha ja joonistas skeemi. Kustav Lainemaa tunnistas, et kui Jaanus Kolpakov helistas ja ütles, et on vaja kohtusse tunnistajaks tulla, siis ta vastas, et sellist asja peab mõtlema. Järgmisel päeval kella 10 ajal helistas Kolpakov talle tagasi ja ütles, et ta pani teda tunnistajana kirja. Ta läks kutse peale Rakvere politseisse ütlusi andma. Miks ta ei keeldunud, ei oska Lainemaa selgitada. Kustav Lainemaa ütlused tõendavad veel, et enne politseisse minekut kutsus Jaanus Kolpakov ta enda juurde ja rääkis, mida ta peab rääkima, kus on Espakis P. nimelise kontor ja kus tema pidi seisma, joonistas plaani, kuidas riiulid paiknevad, et ta oskaks politseis joonistada ja rääkida. Enne kohtuistungit said nad Jaanus Kolpakoviga kokku bistroos selleks, et korrata kõik üle, et ta kohtus ei eksiks. Ta oli närvis, kuna kartis ja Kolpakov andis talle ühe tableti, öeldes, et see on kange rahusti. Pärast seda oli ta rahulikum. Eeltoodud Kustav Lainemaa ütlused tõendavad, kuidas Jaanus Kolpakov järjekindlalt kallutas Kustav Lainemaad talle vajalikke valeütlusi andma. Ta palus teda, seejärel asetas ta Kustav Lainemaa olukorda, kus viimasel oli juba raskem keelduda – ta andis ta üles tunnistajana, mille järel kutsuti Lainemaa politseisse ütlusi andma. Jaanus Kolpakov hoolitses selle eest, et Kustav Lainemaa annaks talle sobivaid ütlusi ka kohtus – kordas, mida tuleb rääkida, et tunnistaja ei eksiks. Seda ei oleks vaja olnud kui tunnistaja oleks pidanud rääkima seda, mida ta tegelikult tajus. Ilma Jaanus Kolpakovi ettepaneku, juhiste ja julgustamiseta ei oleks Kustav Lainemaa tunnistajana R.P. kriminaalasjas osalenud ja valeütlusi andnud. Seega tekitas just Jaanus Kolpakov Kustav Lainemaas tahtluse panna toime õigusvastane tegu, s.o KarS § 320 lg 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas. Jaanus Kolpakovile ja Kustav Lainemaale on esitatud süüdistus KarS § 320 lg 2 järgi, s.o valeütluste andmises millega kaasnes tõendite kunstlik loomine. Tõendi kunstlik loomine tähendab eelkõige tõendite fabritseerimist. Valeütluste andmine ei ole iseenesest süütõendi kunstlik loomine KarS § 320 lg 2 mõttes. Vastasel juhul ei oleks võimalik ühtegi sellist tegu kvalifitseerida KarS § 320 lg 1 järgi.

Kohus on seisukohal, et Kustav Lainemaa ja Jaanus Kolpakov, andes ühel juhul tunnistajana ja teisel juhul kannatanuna kohtus valeütlusi, ei loonud sellega kuntslikku süütõendit, vaid nende tegevus selles vastab KarS § 320 lg 1 tunnustele. Kohus leiab, et Kustav Lainemaa ja Jaanus Kolpakov fabritseerisid kunstliku tõendi sellega, et Jaanus Kolpakov lõi endale Kustav Lainemaa peaga näkku, mille tagajärjel tekkisid Kolpakovi näole vigastused. Nad sõitsid koos Rakvere kiirabisse vigastusi fikseerima. Sellise tegevuse tulemusena tekkis uus tõend - AS Rakvere Haigla patsiendikaart nr 17934 (kd 3, tl 4), mis tõendab, et Jaanus Kolpakovil diagnoositi näo piirkonna hematoom vasemal kulmul. Selle tõendi soovis Jaanus Kolpakov saada tegelikest erinevate tõele mittevastavate asjaolude tõendamiseks, et temal on vigastused, mis tekitas R.P.. Tasuks sellise tegevuse eest andis Jaanus Kolpakov Kustav Lainemaale 21.12.2007 Simunas lõikeketta, Makita akukruvikeeraja, tööriistakohvri ja pudeli brändit Metaxa. Kohus on seisukohal, et Jaanus Kolpakov on kihutanud Kustav Lainemaa valeütlusi andma ja on ise valeütlusi andnud koos süütõendi kunstliku loomisega kavatsetult. Tema eesmärgiks oli tegelikkusele mittevastavate tõenditega luua väär ettekujutus tõendamiseseme asjaoludest ja selliste tõendite alusel saavutada isiku süüdimõistmine, kes tegelikult vägivallategu tema suhtes ei olnud toime pannud. Tema eesmärgipärasust näitab ka asjaolu, et vaatamata esimeses kohtuastmes õigeksmõistvale kohtuotsusele, esitas ta apellatsiooniteate ning esindaja kaudu apellatsioonikaebuse, et saavutada seeläbi ikkagi R.P. süüdimõistmine. Kustav Lainemaa andis valeütlusi otsese tahtlusega. Ta teadis, et tema poolt antud ütlused ei vasta tõele, on sisult valed. Samuti teadis Kustav Lainemaa seda, et need ütlused on vajalikud selleks, et Jaanus Kolpakov saaks tõendada oma tööandja süüd teos, mida ta tegelikult ei ole toime pannud. Selle eesmärgi nimel oli ta valmis valeütlusi andma. Süütõendi kunstliku loomise on Kustav Lainemaa toime pannud kaudse tahtlusega. Lastes oma peaga tekitada Jaanus Kolpakovil endale kehavigastuse ja minnes seda kiirabisse fikseerima, pidi Kustav Lainemaa aru saama, et sellega tekib tõend, mida on võimalik kasutada teise isiku süü tõendamiseks ja ta soostus sellega. Jaanus Kolpakovi ja Kustav Lainemaa tegevuses õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ilmnenud. Mõlemad olid teadlikud valetamise keelatusest. Menetlejad on Jaanus Kolpakovile selgitatud tema õigusi kannatanuna, teda on hoiatatud vastutusest valeütluste andmise eest, mida kinnitab tema allkiri ülekuulamise protokollil (kd 3, tl 5). Samuti on teda hoiatatud vastutusest Viru Maakohtus ja Tartu Rinkonnakohtus, mida Jaanus Kolpakov on samuti kinnitanud oma allkirjaga (kd 3, tl 23, 82). Kustav Lainemaad on tunnistajana hoiatatud vastutusest teadvalt vale ütluse andmise eest nii politseis ülekuulamisel kui ka maakohtus (kd 3, tl 8, 13, 23) maakohtu istungil ning ta on andnud selle kohta ka allkirjad. Seega on Kustav Lainemaa toime pannud KarS § 320 lg 2 sätestatud kuriteo, s.o tunnistaja poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise, kui sellega on kaasnenud tõendite kunstlik loomine. Jaanus Kolpakov on toime pannud samuti KarS § 320 lg-s 2 ettenähtud kuriteo ning lisaks kihutanud Kustav Lainemaad valeütlusi andma koos tõendi kunstliku loomisega, milline tegevus vastab KarS § 22 lg 2 - § 320 lg 2 tunnustele.

KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS

KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Samuti arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Jaanus Kolpakovi ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ei ole. Tema karistust kergendavaid asjaolusid ei ole. KarS § 414 lg 2 p 2 (lõhkeaine ebaseaduslik suures koguses käitlemine) näeb karistusena ette kahe- kuni kümneaastase vangistuse. Kohus leiab, et Jaanus Kolpakovi tuleb karistada vangistusega sanktsiooni keskmisest madalamas määras, s.o 3 aastat. Käideldud lõhkeaine kogus ei olnud väga suur - 91,45 grammi pentriiti. Samas näitab Jaanus Kolpakovi tegevus tema suuremat ohtlikkust - nimetatud lõhkeaine pani ta A.R. arvutikotti viimase süüstamiseks narkootilise aine käitlemises. Jaanus Kolpakov on alusetult avaldanud politseile kahtlusi selles osas, et A.R. käitleb ebaseaduslikult lõhkeaineid. KarS § 114 p 7 (tapmine lõhkeseadeldise kasutamisega) näeb karistusena ette kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse, KarS § 405 lg 2 (plahvatuse tekitamine lõhkeseadeldisega) viie- kuni kümneaastase vangistuse ja KarS § 415 lg 1 (lõhkeseadeldise ebaseaduslik kasutamine) rahalise karistuse või kahe- kuni kümneaastase vangistuse. Jaanus Kolpakov on eelnimetatud teod toime pannud ühe teoga, millest tulenevalt tuleb kohaldada karistuse mõistmisel KarS § 63 lg 1 sätteid ja mõista talle üks karistus KarS § 114 p 7 sanktsioonist lähtudes. KarS § 63 lg 1 näeb ette, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohus on seisukohal, et kuigi KarS § 114 p 7 järgi kvalifitseeritav tegu jäi katsestaadiumisse, ei ole alust Jaanus Kolpakovi karistuse kergendamiseks vastavalt KarS § 25 lg 6 ja §-le 60. Jaanus Kolpakov tegi kõik endast oleneva, et panna toime plahvatus oma endise elukaaslase korteris ja seada sellega kindlasse ohtu A.R. elu. Plahvatus toimus elektripliidi vooluvõrku ühendamisel ja teha sai seda vaid A.R. kui pliidi ainuke kasutaja. Kõige raskem tagajärg jäi saavutamata vaid õnneliku juhuse tõttu - A.R. pääses ainult vigastustega kuna plahvatanud lõhkeseadeldise ja tema vahele jäi külmkapp. Lõhkeseadeldise valmistamine, selleks vajalike komponentide hankimine ja plahvatuse esilekutsumiseks vajalike ettevalmistuste tegemine on pikaajalisem protsess, mis näitab Jaanus Kolpakovi eesmärgipärast tegutsemist, keskendumist oma eesmärgi saavutamisele. Selline käitumine näitab isiku suurt ühiskonnaohtlikkust, Jaanus Kolpakovi süü suurust. Plahvatuse korraldamine mitme korteriga vanas puitelumajas on ohtlik ka seetõttu, et oleks võinud põhjustada vigastusi kodus viibivatele naabritele, elamu akende alt mööduvatele juhuslikele inimestele, keda oleks võinud tabada plahvatuse tagajärjel purunenud klaaside killud. Selliseid võimalikke tagajärgi peab ette nägema iga täiskasvanud inimene. Lisaks A.R. tervise kahjustamisele tekitas Jaanus Kolpakov suure varalise kahju, kahjustades mitmete inimeste omandit ja vara.

Karistust raskendava asjaoluna arvestab kohus vastavalt KarS § 58 p 1 A.R. kättemaksu motiivi. Kohus leiab, et Jaanus Kolpakovi süü on olnud eelnimetatud kolme kuriteo toimepanemisel suur ning teda tuleb karistada sanktsiooni keskmisest kõrgemas määras, s.o vangistusega 16 aastat. KarS § 418 lg 1 (tulirelva ebaseaduslik käitlemine) näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kohus leiab, et Jaanus Kolpakovi ei ole võimalik karistada rahalise karistusega arvestades tema süü suurust. Ta käitles ebaseaduslikult pika aja jooksul tulirelva olulisi osasid, olles ise kursis keskmisest inimesest rohkem relvaseadusega, kuna oli jahimees ja omas relvaluba kahele teisele tulirelvale. Jaanus Kolpakov ei ilmutanud kahetsust vaid süüdistas alusetult oma surnud poega. Samas leiab kohus, et Jaanus Kolpakovi on võimalik karistada sanktsiooni alammäära lähedase vangistusega 2 kuud, kuna tegemist oli tulirelva oluliste osadega, mida ei olnud võimalik eesmärgipäraselt tulistamiseks kasutada, sest need ei moodustanud laskekõlblikku tulirelva. KarS § 320 lg 2 (valeütlus koos süütõendite kunstliku loomisega) näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohtu hinnangul on põhjendatud kohaldada Jaanus Kolpakovi suhtes raskeimat karistusliiki, s.o vangistust, kuna kergeima karistusliigiga ei ole võimalik tagada KarS § 56 lg 1 toodud karistuse eesmärke. Kohus leiab, et Jaanus Kolpakovi süü on olnud eelnimetatud kuriteo toimepanemisel suur. Jaanus Kolpakov on toime pannud valeütluste andmise nii ise kui kihutanud sellele teole ka Kustav Lainemaad. Jaanus Kolpakov tekitas endale Kustav Lainemaa peaga vigastuse, luues sellega kunstlikult süütõendi R.P. süüstamiseks. Eesmärgipärase ja järjekindla kättemaksuhimust kantud tegevusega saavutas Jaanus Kolpakov R.P. süüdimõistmise teos, mida ta ei sooritanud. R.P. on selle eest ära kandnud rahalise karistuse. Ühtegi karistust kergendavat ega ka raskendavat asjaolu ei ole. Kohus on seisukohal, et Jaanus Kolpakovi tuleb eeltoodud arvesse võttes karistada vangistusega üle sanktsiooni keskmise määra, milleks on 3 aastat. KarS § 64 lg 1 kohaselt mõistetakse samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kohus on seisukohal, et arvestades Jaanus Kolpakovi poolt toime pandud eriliigilisi kuritegusid, tuleb talle mõista liitkaristus nii, et see oleks tuntav ja kergemad karistused ei neelduks täielikult raskeimas. Selliselt üksikkaristustest raskeima suurendamise teel tuleb mõista Jaanus Kolpakovile liitkaristuseks 17 aastat vangistust. Kustav Lainemaad ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Tema karistust raskendavaid KarS §-s 58 ettenähtud asjaolusid ei ole. Kohus on seisukohal, et KarS § 320 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo eest tuleb Kustav Lainemaad karistada vangistusega, s.t kohaldada raskemat karistusliiki. Kuigi Kustav

Lainemaad ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, on eelnimetatud teo toimepanemise tagajärg raske – valeütluste alusel on teine inimene süüdi mõistetud. Teatisest keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et Kustav Lainemaa ei ole aastal 2012 sissetulekuid saanud (kd 4, tl 50). Käesoleval hetkel on süüdistatav võetud töötuna arvele (kd 4, tl 63). Seega puuduvad tal ka sissetulekud. Tema ülalpidamisel on kolm alaealist last (kd 4, tl 60-62) ning pere sissetuleku moodustavad peamiselt laste emale makstavad vanemahüvitis, peretoetused ja lapsetoetused (kd 4, tl 64-65). Seega ei avaldaks rahaline karistus eripreventiivset mõju Kustav Lainemaale vaid asetaks raskesse majanduslikku olukorda tema perekonna. Kustav Lainemaad tuleb karistada vangistusega alla sanktsiooni keskmise määra, s.o 1 aasta, kuna ta on puhtsüdamlikult oma tegu kahetsenud ja aidanud süüteo avastamisele kaasa, mis on KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt karistust kergendav asjaolu. Kohus leiab, et KarS § 418 lg 1 järgi tuleb Kustav Lainemaad samuti karistada vangistusega. Ta hoidis laskekõlblikku tulirelva ebaseaduslikult enda valduses pikka aega - alates 2005. a või 2006. a. See oli tal magamistoas voodi all, küll lahtivõetuna, kuid kergelt kättesaadav teistele. Seega tekitas ta olukorra, kus keegi oleks võinud tulirelva kasutada. Karistusmäära valikul arvestab kohus karistust kergendava asjaoluga - Kustav Lainemaa puhtsüdamliku kahetsusega. Karistuse eesmärgid on täidetavad ka sanktsiooni alammäära lähedase karistusega. Arvestades eeltoodut tuleb Kustav Lainemaad karistada vangistusega 3 kuud. Kustav Lainemaad ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Ta on toimepandud tegusid kahetsenud. Seega on teda võimalik mõjutada uute kuritegude toimepanemisest hoiduma ilma reaalset vangistust kohaldamata. Kuriteod ei ole oma iseloomult ega raskuselt sellised, mis välistaksid vangistuse alternatiivid. Kohus leiab eeltoodu alusel, et Kustav Lainemaa suhtes on võimalik määrata karistus kandmisele tingimisi ilma käitumiskontrolli kohaldamata KarS § 73 alusel kolmeaastase katseajaga. KarS § 183 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Geit Põldrat on varasemalt kriminaalkorras karistatud kahel korral - Viru Maakohtu 27.04.2009. a otsusega KarS § 121 järgi 3 kuu vangistusega tingimisi KarS § 74 alusel 2aastase katseajaga, mida pikendati 6 kuu võrra ja Viru Maakohtu 03.03.3011. a otsusega KarS § 121 järgi 5 kuu vangistusega, liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel 8 kuud vangistust, mis asendati 480 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 13 kuud. Kandmata karistus pöörati täitmisele Viru Maakohtu 10.10.2011. a määrusega Kohus on seisukohal, et Geit Põldrat tuleb karistada vangistusega, kuna kergema karistusliigiga ei ole võimalik saavutada KarS §-s 56 ettenähtud karistuse mõistmise eesmärke. Geit Põldrat on varasemalt kriminaalkorras karistatud kahel korral, mõlemal korral vangistusega. Esimesel korral vabastati ta tingimisi vangistuse kandmiselt, kuid katseajal pani toime uue kuriteo, mille järel mõisteti liitkaristus, mis asendati üldkasuliku tööga ja mis hiljem täitmisele pöörati. Seega ei ole varasem vangistus suutnud mõjutada süüdistatavat hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Teatisest keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (kd 4, tl 51) nähtub, et Geit Põldra 2012. a päevasissetulek on olnud 1,14 eurot, s.o 2,06 eurot väiksem kui miinimumpäevamäär.

Praegu Geit Põldra tööl ei käi ja on X.X. ülalpidamisel. Mõistes Geit Põldrale rahalise karistuse, ei oleks ta võimeline nõuetekohaselt seda tasuma või tasuks selle tema eest keegi teine, mistõttu ei saavutaks rahaline karistus oma eesmärke. Samas on kohus seisukohal, et Geit Põldrale tuleb mõista vangistus sanktsiooni alammääras, mis on 30 päeva vangistust. Geit Põldra süü ei ole kuriteo toimepanemisel olnud suur. Tegemist on väga väikese koguse narkootilise ainega. Lisaks esineb tema puhul KarS § 57 lg 1 p-s 3 ettenähtud karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus. Geit Põldra on tunnistanud oma süüd ning avaldanud kuriteo toimepanemise asjaolud. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Geit Põldra puhul on otstarbekas vangistust kohaldada tingimisi KarS § 74 lg 1, 3 alusel ja 18 kuu pikkuse katseajaga, mille jooksul ta allutatakse kriminaalhooldusele.

KOHTU SEISUKOHT ASITÕENDITE OSAS

Kriminaalasjas olevate asitõendie osas tuleb kohaldada järgmisi meetmeid. Jaanus Kolpakovile kuuluvad lõhkeainejälgedega sinist värvi triiksärk, sinist ja musta värvi tööjope, hallikasbeeži värvi püksid ning spordikott, plahvatuse sündmuskohalt leitud lõhkeseadeldise fragmendid, elektripliidi fragmendid ja muud plahvatusjälgedega objektid, spordikotist võetud valget värvi kristalse aine proov ning üks laskekõlbmatu vintpüssipadrun kaliibriga 7,62x54R tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb jätta kriminaalasja juurde DVD-plaat 14.04.2013 Tartu linnas XXXX sündmuskoha vaatlusel tehtud fotode ning sündmuskoha 3D mudeli failidega; DVDplaat J.P. poolt 14.04.2013. a sõiduautost tehtud fotodega; DVD-plaat K-Rauta Tartu kaupluse 14.04.2013 turvakaamerate salvestistega; K-Rauta Tartu kaupluse 14.04.2013 arve nr E306 20130414 03 095204 ja kaks Jaanus Kolpakovi kirja M.K.. Kannatanu A.R. sülearvuti kott kuulub talle tagastamisele vastavalt KrMS § 126 lg 3 p 2. Kustav Lainemaa poolt läbiotsimise käigus üle antud sileraudne kaheraudne püss Hanouet nr 3850 ja Jaanus Kolpakovilt äravõetud 10,67 mm kaliibriga revolvri Smith & Wesson Russian Mark III raam, relvaraud ja trummel tuleb konfiskeerida KarS § 83 lg 4 alusel, kuna neil puudub nende omamiseks vajalik luba. KarS § 831 lg 1 kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Kustav Lainemaa elukohas teostatud läbiotsimise käigus on Kustav Lainemaa üle andnud „Makita“ aku-kruvikeeraja ja lõikeketta, mille oli saanud Jaanus Kolpakovilt seoses valeütluste andmisega. Kuna nimetatud esemed on saadud Kustav Lainemaa poolt KarS § 320 lg-s 2 sätestatud kuriteo tahtliku toimepanemise eest, kuuluvad need KarS § 831 lg 1 alusel konfiskeerimisele.

KOHTU SEISUKOHT TSIVIILHAGI ja KONFISKEERIMISE ASENDAMISE OSAS

VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega (p 2) ja kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (p 5). Kriminaalasjas on esitanud A.R. tsiviilhagi (kd 1, tl 59-61) 689,23 eurot varalise kahju hüvitamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel mõistlikus summas. Kohtuistungil on A.R. hinnanud oma mittevaraliseks kahjuks 1000 eurot, kuid on jäänud selle juurde, et kohus mõistaks selle välja omal äranägemisel. Varalise kahju nõue sisaldab saamata jäänud tulu summas 98,23 eurot. A.R. töötasu alates 01.04.2013. a oli XX eurot (kd 2, tl 7). Aprillikuus viibis A.R. töövõimetuslehel, millelt nähtub, et töövabastuse perioodiks oli 15.04.2013. a – 30.04.2013. a (kd 2, tl 8). Arveldusarve väljavõtetelt (kd 2, tl 9-11) nähtub, et tööandja on tasunud 06.05.2013. a 46,66 eurot (hüvitis), 08.05.2013. a 184,89 eurot (töötasu) ja Eesti Haigekassa on tasunud 86,49 eurot töövõimetushüvitist. Seega on A.R. saanud tulu aprillikuu eest kogusummas 318,04 eurot 416,27 euro asemel. Varalise kahju nõue sisaldab ravikulusid 46 eurot, mille kohta on esitatud OÜ Katriito kviitungid nr SMP47 kuupäevaga 22.04.2013. a ja SMP48 kuupäevaga 29.04.2013. a (kd 2, tl 13). Kviitungitelt nähtub, et mõlemal korral on tehtud teraapiat ning teenuse maksumuseks on olnud 23 eurot. Lisaks sisaldab varalise kahju nõue hüvitist hävinud esemete, s.o külmkapp, pesumasin, kohvimasin, pannid 4 tükki, lauanõud ja söögitarvikud eest summas 545 eurot, millest külmkapi ja pesumasina kohta esitatud tõendid (kd 2, tl 12, 14). A.R. kontoväljavõttest on näha, et 21.02.2008. a on arvelt maha võetud Expert Estonia kasuks 5500 krooni ehk 351,51 eurot, mis oli külmkapi maksumuseks. PlussMiinus Elektroonika arvelt nr T0807450 kuupäevaga 13.02.2008. a on näha, et on soetatud pesumasin Electrolux hinnaga 5539 krooni ehk 354 eurot. Tsiviilhagis on A.R. märkinud külmkapi hinnanguliseks väärtuseks 175 eurot ja pesumasina väärtuseks 180 eurot. A.R. on hinnanud kohvimasina väärtuseks 20 eurot, 4 panni väärtuseks 120 eurot ning lauanõude ja söögitarvikute väärtuseks oli 50 eurot. VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kohtuistungil on A.R. selgitanud, et külmkapp, pesumasin, nõud ja uued pannid – kõik olid kasutuskõlbmatud, puru või deformeerunud. Asjade väärtuse kindlaksmääramisel arvestas ta ka seda, et need olid kasutatud, va Tefal potid, ning nende vanusega. Seega on A.R. nõude esitamisel arvestanud sellega, et kasutatud esemete väärtus oli oluliselt väiksem nende soetamisväärtusest. Kohus on seisukohal, et A.R. tsiviilhagi kuulub varalise kahju nõudes rahuldamisele. A.R. on esitanud saamata jäänud töötasu arvestuse ning kviitungid ravikulude kohta. Samuti on ta esitanud tõendid külmkapi ja pesumasina maksumuse kohta, sealjuures on ta arvestanud VÕS § 132 lg 1 kohaselt asjade väärtuse vähenemise maha asjade soetamisväärtusest. Arvestades asjade kulumist ja väärtuse vähenemist ajas ning nende praegust soetamismaksumust, leiab kohus, et tegemist on eelnimetatud esemete tavapärase väärtusega, mis kuulub A.R.le hüvitamisele.

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et XXXX Tartu linnas tekitatud plahvatuses on süüdi Jaanus Kolpakov, mille tagajärjel on A.R. saanud vigastusi, tal on tekkinud psüühilised probleemid, hirm. Jaanus Kolpakovi poolt tekitatud kahju oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 2 mõttes. Süülise käitumise, kuriteoga tekitas ta A.R. kannatusi ja kehavigastusi, mille tagajärjel ei saanud A.R. tööl käia, viibis haiguslehel ning kaotas töötasus. Samuti pidi ta psüühilise seisundi tõttu pöörduma psühhoteraapiasse, millega kaasnesid ravikulud. Jaanus Kolpakovi poolt kahju tekitamine oli õigusvastane ka VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes - plahvatuse tagajärjel said kahjustada A.R. kuuluv vara (pesumasin, külmkapp, nõud, pannid). Seega kuulub tsiviilhagi rahuldamisele ning Jaanus Kolpakov peab kahju hüvitama, kuna ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kohus on seisukohal, et hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks on põhjendatud, arvestades A.R. suhtes toimepandud tegu, s.o mõrvakatset lõhkeseadeldise kasutamisega, temale põhjustatud tagajärgi, s.o kuulmise langus, kehavigastused, mis on tõendatud eelpool käsitletud meditsiinidokumentidega. A.R. on kohtuistungil avaldanud, et kuulmine on taastunud mingil määral, kuid kui sosistatakse, siis peab üle küsima ning kui on liiga suur lärm ja klient tuleb selja tagant, siis võib ehmuda. Ta on pöördunud kahel korral psühhoterapeudi poole, et üle saada hirmudest. Samuti ei saanud hageja temale tekitatud vigastuste tõttu tööl käia. Ka tunnistaja E.S. on kinnitanud, et plahvatuse järel oli A.R. saanud kannatada nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt. Probleeme oli tal kuulmisega ning pidevalt oli hirmutunne. Kõik eelnev näitab, et Tartus XXXX toimunud plahvatuse tagajärjel sai A.R. nii füüsilisi kui ka psüühilisi kahjustusi, millel on osaliselt mõju (kuulmise langus) praeguseni. VÕS § 134 lg 5 näeb ette, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kohtupraktika on seisukohal, et kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamisest, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Küll aga oleneb mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu. Hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. A.R. plahvatuse tagajärjel tekitatud kehavigastused, s.o haavad, on paranenud, kuid kuulmine päriselt taastunud ei ole. Nii kuulmislangus kui ka hirmutunne, samuti pimedusekartus, on vähendanud tema elukvaliteeti. A.R. on avaldanud, et ta ei julgenud panna elektriseadmeid pistikusse. Kuna plahvatuse initsieeris juhtme seinakontakti panemine, on selline hirm seotud Jaanus Kolpakovi tegevusega plahvatuse korraldamisel.

Siinkohal tuleb arvestada ka asjaoluga, et Jaanus Kolpakovi näol oli tegemist inimesega, keda A.R. usaldas, andis talle oma korterivõtme, lubades seal remonti teha, kuid Jaanus Kolpakov kuritarvitas tema usaldust ja seadis ohtu isegi A.R. elu. Kohus leiab, et arvestades A.R. füüsilisi ja hingelisi kannatusi, sealjuures plahvatuse tagajärjel tekkinud ja usalduse kuritarvitamisest tingitud šokki, samuti temal püsivaid vigastusi (kuulmislangus), on põhjendatud määrata mittevaralise kahju hüvitiseks 1000 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb Jaanus Kolpakovilt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista varalise kahju hüvitisena A.R. kasuks 689,23 eurot ning VÕS § 134 lg 2, § 1045 lg 1 p 2 alusel välja mõista mittevaralise kahju hüvitisena A.R. kasuks 1000 eurot. Kriminaalasjas on esitatud tsiviilhagi (kd 1, tl 63-64) J.P. poolt varalise kahju hüvitamiseks 536,40 eurot. Varalise kahju suurust tõendab T-Lab 30.04.2013. a arve (kd 2, tl 131). Jaanus Kolpakovi poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning ta on kahju tekitamises ka süüdi. Ta korraldas plahvatuse, mille tagajärjel sai kahjustada J.P. auto. Eeltoodust tulenevalt tuleb Jaanus Kolpakovilt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista varalise kahju hüvitisena J.P. kasuks 536,40 eurot. KarS § 84 kohaselt võib kohus välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele kui süüteoga saadud vara on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas. Käesolevas asjas sai Geit Põldra Jaanus Kolpakovilt 20 eurot selle eest, et ta hankis talle 1 grammi amfetamiini sisaldavat ainet. Selleks, et vältida Geit Põldra rikastumist kuriteo toimepanemise tulemusel, tuleb KarS § 84 alusel Geit Põldralt konfiskeerimise asendamiseks välja mõista riigi tuludesse 20 eurot.

KOHTU SEISUKOHT MENETLUSKULUDE OSAS

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks on lõhkeaineekspertiiside tasud kokku 3159 eurot: lõhkeaineekspertiis maksumusega 2592 eurot (õiend maksumuse kohta kd 4, tl 46), lõhkeaineekspertiis maksumusega 81 eurot (kd 4, tl 48), lõhkeaineekspertiis maksumusega 162 eurot (kd 4, tl 61) ja lõhkeaineekspertiis (riided) maksumusega 324 eurot (kd 4, tl 73). Läbi on viidud veel kaks lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi maksumusega a ́ 430 eurot (kd 4 tl 64, 87), kokku 860 eurot; DNA ekspertiisid maksumusega 2394 eurot ja 1083 eurot (kd 4, tl 97, 106) ning tulirelvaekspertiis (Smith & Wesson) maksumusega 420 eurot (kd 2, tl 168). Kõik eelnimetatud ekspertiisid on teostatud seoses Jaanus Kolpakovile esitatud süüdistustega ning need kulud tuleb temalt välja mõista. Jaanus Kolpakovi menetluskuludeks, mis tuleb tal hüvitada, on veel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 511.20 eurot (kd 4, tl 35-42), kohtus 3936 eurot, kokku 4447.20 eurot; kriminaaltoimikust koopia valmistamise kulu ning tunnistajatel seoses kohtus käiguga

tekkinud kulutused kokku 153.06 eurot. Viimati nimetatud summa koosneb U.P. sõidukulude hüvitisest 26.38 eurot (kd 4, tl 184-185), A.L. saamata jäänud töötasu hüvitisest 24.38 eurot (kd 4, tl 186-187), S.L. saamata jäänud töötasu hüvitisest 24.38 eurot (kd 4, tl 188-189), K.L. sõidukulude hüvitisest 26.80 eurot (kd 4, tl 190-191), T.L. saamata jäänud töötasu hüvitisest 30.62 eurot (kd 4, tl 192-193) ja L.S. sõidukulude hüvitisest 20.60 eurot. Samuti tuleb Jaanus Kolpakovilt välja mõista süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, s.o 887.50 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Lisaks eelnimetatule tuleb Jaanus Kolpakovilt välja mõista kannatanu A.R. kasuks tema esindaja tasu 2610 eurot. Kustav Lainemaa menetluskuludeks on tulirelvaekspertiisi maksumus 420 eurot, mis on teostatud tema elukohast leitud sileraudse tulirelva kohta (kd 2, tl 193); riigi õigusabi kulud kohtueelses menetluses 72 eurot (kd 4, tl 43-44) ja kohtus 2928 eurot, kokku 3000 eurot; toimikust koopia valmistamise kulu 0.45 eurot, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532.50 eurot. Geit Põldra menetluskuludeks on riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses 144 (kd 4, tl 4546) eurot ja kohtus 2928 eurot, kokku 3072 eurot; toimikust koopia valmistamise kulu 0.45 eurot ning sundraha 532.50 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kohus on seisukohal, et Kustav Lainemaalt ja Geit Põldralt väljamõistetavaid menetluskulusid tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel vähendada ning jätta mõlema õigusabikuludest 2000 eurot riigi kanda. Arvestades menetluskulude suurust, käib nende kõigi hüvitamine mõlemale süüdistatavale ilmselgelt üle. Geit Põldral puudub kindel sissetulek. Ta elab koos X.X. ja on viimase ülalpidamisel. Kustav Lainemaa on töötu, tema ülalpidamisel on X.X. (kd 4, tl 60-63), X.X. on kodune, pere sissetulekuks on vanemahüvitis XX eurot ja laste toetused (kd 4, tl 6465). Seega tuleb Geit Põldralt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 532.50 eurot riigi õigusabi kulu 1072 eurot ja toimikust koopia valmistamise kulu 0.45 eurot ning Kustav Lainemaalt sundraha 532.50 eurot tulirelvaekspertiisi tasu 420 eurot, riigi õigusabi kulu 1000 eurot ja toimikust koopia valmistamise kulu 0.45 eurot. Arvestades Geit Põldra ja Kustav Lainemaa sissetulekute vähesust, käib ka vähendatud menetluskulude ühe korraga tasumine neile üle jõu, mistõttu kohus määrab need tasumisele ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Prokurör esitas veel õiendid selle kohta, et kriminaalasjas on läbiviidud DNA ekspertiisid maksumusega 912 eurot (kd 4, tl 28) ja maksumusega 513 eurot (kd 4 tl 25); sõrmejäljeekspertiis maksumusega 663 eurot (kd 4, tl 27) ning kohtupsühhiaatriline ekspertiis maksumusega 408 eurot (kd 4, tl 29).

Kohus on seisukohal, et viimati nimetatud ekspertiiside kulud tuleb jätta riigi kanda. Kuna ekspertiisiakte ei ole menetlusosalised kohtule esitanud, ei ole kohtul võimalik hinnata tehtud kulutuste põhjendatust ja seotust süüdistatavatele esitatud süüdistustega.

Ingeri Tamm Kohtunik

Robert Närska Rahvakohtunik

Ilme-Tiiu Tinni Rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.