Kriminaalasi nr. 1-14-7065
Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht
Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja 09.10.2014.a. Tallinnas
Kohtunik Sekretär Prokurör Kaitsja Tõlk
Aime Ivanson Maire Viksi Eve Soostar Peeter Malve Marianna Sidorok
Süüdistatav
P.L, isikukood XXX, Varem kriminaalkorras karistatud 18.05.2012.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 121 ja § 266 lg 1 järgi vangistusega 6 kuud tingimisi KarS § 73 alusel katseajaga 3 aastat, elukoht XXX töökoht XXX OÜ, taksojuht
Süüdistus Kriminaalasja nr. Menetluse liik
KarS § 121 järgi 14230105260 lühimenetlus
Süüdi mõista P.L KarS 121 järgi ja karistada rahalise karistusega 240 päevamäära (päevamäära suurus 3.20 eurot), s.o. 768 eurot. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 12 kuu jooksul võrdsetes osades, igas kuus tasuda 64 eurot. KrMS §159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontode ja viitenumbriga) rahalise karistuse tasumiseks edastatakse P.L-ile täiendavalt eraldi dokumendina. Esimene rahalise karistuse osamakse tasuda ühe kuu jooksul otsuse jõustumisest alates. KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 18.05.2012.a. otsusega mõistetud karistusega ja mõista liitkaristuseks rahaline karistus 768 eurot ja vangistus 6 kuud, millest kandmata 5 kuud ja 28 päeva mitte pöörata KarS § 73 lg 1 alusel täitmisele, kui P.L ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada alates 18.05.2012.a. Rahaline karistus kuulub iseseisvale täitmisele.
Tõkend-elukohast lahkumise keeld- jätta P.L-i suhtes muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Kriminaalmenetluse kulud Välja mõista P.L-ilt riigituludesse KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha – 532.50 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata P.L kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. Esimesel 11.kuul tasuda igas kuus 44.38 eurot ja 12. kuul 44.32 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontode ja viitenumbriga) menetluskulude tasumiseks edastatakse P.L-ile täiendavalt eraldi dokumendina. Asitõendid Üks CD- plaat helisalvestusega (asub kriminaaltoimiku materjalide juures)- jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku materjalide juurde. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantselei kaudu kättesaadav. Süüdistus P.L-i süüdistatakse selles, et tema 10.05.2014 kella 3:40 paiku Aia 20 Tallinnas, osutades taksojuhina teenust XXX, keeldus vaatamata viimase palvele tööle panemast taksomeetrit ning avaldamast enda ja taksofirma nime ning kui XXX püüdis vaadata tema töötõendit, haaras temal juustest ning sakutas, põhjustades kannatanule füüsilist valu. Samuti püüdis P.L XXX taksost välja toimetada, rebides teda riietest ja püüdes enda kätte haarata mobiiltelefoni, millelt politseisse helistades kannatanu endale abi kutsus. Eelkirjeldatud tegevuse tulemusena põhjustas P.L kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused- labakätel marrastused ja hematoomid, samuti esinesid kannatanul vägivalla tulemusena pealae naha punetus ning palpatoorne valulikkus vasaku reie tagumise lihasgrupi piirkonnas Seega oma tahtliku tegevusega pani P.L toime teise isiku tervise kahjustamise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, so KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo Kohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul arutamisel leidis tuvastamist, et 10.05.2014.a. öösel umbes kella 03.30 paiku seisis ööklubi „Venus“ juures süüdistatava P.L-i takso ja tema poolt juhitavasse taksosse istus kannatanu XXX. Hetkest kui XXX istus P.L-i poolt juhitavasse taksosse on süüdistatava ja kannatanu ütlused sündmuste edasise käigu osas erinevad. Kannatanu XXX ütlustest nähtub, et takso oli vaba ja ta avaldas taksojuhile soovi sõita ööklubi „Vabank“ juurde. Taksojuht vastu ei vaielnud, kuid soovis saada sõidu eest 5 eurot. Kannatanu keeldus ja palus tööle panna taksomeeter. Taksojuht soovis jätkuvalt sõidu eest 5 euro tasumist. Kannatanu teistkordsele nõudmisele taksomeeter tööle panna, hakkas süüdistatav hoopis sõitma, kuid mitte selles suunas, kus asub ööklubi „Vabank“. Kannatanu küsis korduvalt, kuhu ta sõidab, taksojuhi ja -firma nime. Süüdistatav seda ei öelnud, vaid keeras auto armatuurlaual oleva taksojuhi teenindajakaardi teistpidi. Kannatanu hakkas muretsema ja püüdis kahe istme vahelt seda kaarti, kus peal taksojuhi nimi, õigetpidi keerata. See ei õnnestunud, kuna süüdistatav
haaras tal juustest ja tiris nii, et ta tundis meeletut valu. Taksojuht peatas auto Kalev SPA taga pimedas pargis pärast seda, kui kannatanu helistas häirekeskusele. Süüdistatav avas auto tagumise ukse, istus tagaistmele ja hakkas teda taksost välja lükkama, riietest sikutama. XXX tundis riiete sikutamisest valu, sest juuksed jäid ka vahele. Nende vahel toimus tagaistmel rüselus. Süüdistatav P.L andis kohtuistungil kannatanu ütlustele vastupidiseid ütlusi. Süüdistatava ütlustest nähtub, et tema poolt juhitav takso ei olnud vaba, ta ootas klubi „Venus“ ees klienti ja seetõttu palus XXX autost lahkuda, mida viimane ei teinud, vaid üritas auto tagaistmelt auto esipaneeli pealt haarata taksojuhi teenindajakaarti. Sellise tegevuse käigus tõmbas kannatanu kogemata maha ka taksomeetri. Süüdistatav ärritus selle peale, palus veelkord naisel autost lahkuda, mida viimane ei teinud. Süüdistatav otsustas sõita politseipatrulli otsima. Ta sõitis kõigepealt Viru tänavale, sealt Aia tänavale, kuid ühtegi patrulli ei kohanud ja otsustas sõita Kolde tänaval asuvasse politseijaoskonda. Kui Kalev SPA hotelli taga üritas kannatanu järjekordselt teenindajakaarti haarata, peatas ta auto ja palus uuesti naisel autost väljuda. Seda naine ei teinud. Ta sõitis veel 200 meetrit edasi ning peatas auto. Väljunud autost palus ta ka kannatanul autost väljuda, kuid naine hakkas huligaanitsema - ei lasknud avada tagumist ust, hoidis kahe käega ukse nupust kinni ja karjus. Palvele autost väljuda, viskus tagaistmele pikali ja vehkis jalgadega. Kui süüdistatav üritas naiseni jõuda, sai kingakontsaga vastu kõhtu. Süüdistatav helistas politseisse, samal ajal helistas ka kannatanu. P.L eitas süüdistuses kirjeldatud tegevust, mis seisnes juustest ja riietest tirimises ja telefoni enda kätte haaramises, milliste tegevuste tulemusena kannatanu tundis valu ja sai tervisekahjustused. KrMS § 61 lõiked 1 ja 2 sätestavad tõendite vaba hindamise põhimõtte, mille kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See tähendab, et kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. KrMS § 62 p 1 kohaselt tähendab see eelkõige veendumuse kujundamist küsimuses, kuidas sündmus aset leidis ja kas teo pani toime just süüdistatav. Enne tõendite hindamist võtab kohus seisukoha kohtuistungil ilmnenud ebatäpsuse kohta asitõendi vaatlusprotokollis. Kohtuistungil kuulati kahte kannatanu ja ühte süüdistatava kõnet telefoninumbrile 110. Süüdistatava kõne ajal on taustaks kuulda ka kannatanu häält, kui ta helistab hädaabinumbrile. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on 10.05.2014.a. kell 03:48:35 numbrile 110 helistatud telefoninumbrilt XXX (kannatanu XXX telefoninumber). Salvestuse pikkus on 1 minut 38 sekundit. Teine kannatanu kõne samalt telefoninumbrilt on tehtud 03:53:38 ja kestvusega 25 sekundit. Kolmas kõne on asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt kell 03:55:22 numbrile 110 telefoninumbrilt XXX (kahtlustatava P.L-i telefoninumber), salvestuse kestvus 1 minut 11 sekundit. Asitõendi vaatlusprotokollist tulenevalt kõned ei tohiks kattuda. Kohus leiab, et kolmanda kõnefaili kellaaja märkimise puhul on tegemist trükiveaga, sest kõnesalvestiste päringus (tl lk 21 pöördel) on märgitud P.L-i kõne alguseks 03:53:22. Viimane ühtib ajaliselt kannatanu teise kõnega. Seega võib teha järelduse, millal need telefonikõned aset leidsid: esimene kannatanu kõne 03:48:35, süüdistatava kõne 03:53:22 ja sama kõne ajal kannatanu teine kõne 03:53:38. Kohus loeb asitõendi vaatlusprotokolli, vaatamata seal esinevale trükiveale, usaldusväärseks tõendiks. Lähtudes isikulistest tõenditest on käesoleval juhul tegemist sõna-sõna vastu olukorraga. Riigikohus on sellistel olukordade puhul rõhutanud, et taolistel juhtudel on oluline hinnata menetlusosaliste ütluste usaldusväärsust ja põhjendada, miks on alust ütluste usaldusväärsuse hindamisel eelistada ühe menetlusosalise ütlusi teise omadele (lahendid 3-1-1-94-04 p. 10, 3-1-1-48-11 p. 15, 3-1-1-26-13 p. 12). Kohus leiab, et kannatanu ütlused 10.05.2014.a. toimunud sündmuste osas on usaldusväärsemad. Seda kinnitavad alljärgnevad asjaolud:
Kannatanu helistas juba sõidu ajal häirekeskusele. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt helistati telefoninumbrilt XXX, mis kuulub XXX, kell 03:48:35 numbrile 110. Kõnesalvestusest nähtub, et kannatanu vajab abi, taksojuht sõidab teadmata suunas. Kui ta soovis töötõendit näha, sikutas taksojuht juustest. Häirekeskuse töötaja küsimusele: „Kas ta ei peata, kui Te tahate või?“ Vastas kannatanu, et „Nüüd ta peatas, nüüd ta tuleb mu ust lõhkuma.“ Vaevalt, et kannatanu koheselt sündmuskohal mõtles taksojuhti süüstava tegevuse välja. Kannatanu kohtus antud ütlused ja häirekeskusele öeldu on kooskõlas. Mõlemal juhul on kannatanu rääkinud, et taksojuht nõudis mingit rahasummat, ei pannud taksomeetrit tööle, sõitis teadmata suunas, kui soovis tuvastada taksojuhi isikut, haaras taksojuht hoopis tema juustest ning sikutas tugevasti, takso peatati Kalev SPA juures pargis ning taksojuht, tulles auto tagaistmele, sikutas teda riietest. Kannatanu ütluste usaldusväärsust suurendab ka asjaolu, et kohus hoiatas kannatanut enne ütluste andmist valeütluste andmise eest. Kaitsja heitis kannatanule ette taksojuhi käest tema ja taksofirma nime küsimist samas kui taksojuhi teenindajakaart oli armatuurlauale kinnitatud ning sealt oli XXX võimalik vajalikku infot lugeda. Kohus ei näe selles midagi taunitavat, kui klient küsib taksojuhilt suuliselt tema ja taksofirma nime. Firma nimi on üldjuhul kirjas ka taksouksel, kuid inimene ei pruugi seda taksosse istudes alati vaadata või ka meelde jätta. Lisaks tegi kaitsja oletusi kannatanu nägemise kohta, leides, et XXX ei kandnud prille ja noore inimesena ilmselt kaugele nägemisega tal probleeme ei olnud. Kohus ei saa sellise etteheitega nõustuda, sest kohtuistungil ei ole kannatanu nägemisega seonduvaid probleeme uuritud. Seega ei ole kohtul ega kaitsjal teada XXX nägemisega seonduv. Kui P.L ei tundnud endal mingit süüd milleski olevat, siis jääb arusaamatuks, miks ta püüdis oma nime varjata selle mitteütlemisega ja teenindajakaardi teistpidi keeramisega. Vaatamata sellele, et tunnistajana üle kuulatud politseiametnik Maianžely X vahetult süüdistatava ja kannatanu vahelist konflikti ei näinud, saab tema ütlusi arvestada tõendina KrMS § 66 lg 21 punkt 2 alusel. Nimetatud sätte kohaselt on tõendiks tunnistaja ütlus nende tõendamiseseme asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. XXX ütluste kohaselt anti edasi väljakutse, mille sisuks oli kaklus taksojuhi ja kliendi vahel. Sündmuskohale jõudes rääkis talle kannatanu, et soovis taksoga sõita klubi „Venus“ juurest teise klubisse, taksojuht ei pannud taksomeetrit tööle, vaid soovis teha kokkuleppe hinna, naine oli küsinud taksojuhi ja- firma nime. Taksojuht oli ärritunud, oli hakanud naist taksost välja tirima, lõi ja hakkas juustest tirima, XXXja taksojuhi vahel oli toimunud kähmlus. Kuivõrd löömise kohta ei ole kannatanu ise kohtuistungil ütlusi andnud, siis leidis kaitsja, et ka see on üheks põhjuseks, miks lugeda XXXütlused ebausaldusväärseks. Samuti on kannatanu poolt XXX öeldud P.L-i tegevuse järjekord justkui üks sündmuste loogiline ahel. Kohus ei soostu kaitsja seisukohagaXXX edastas kohtus ülekuulamisel sündmuskohal kannatanult kuuldu. Kas kannatanu rääkis talle P.L-i tegudest samas järjekorras, ei ole kohtule teada. Eluliselt ei olegi usutav, et teiselt isikult kuuldu edastamisel mitmeid kuid hiljem mäletatakse täpselt sõna-sõnalt, mida ja millises järjekorras talle juhtunust räägiti. Kaitsja küsimusele: “Kas kannatanu kaebas valu kuskil?“, vastas tunnistaja XXX:“ Jah, ta ütles, et teda tiriti juustest ja tal oli ka kriimustus.“ XXX ütluste kohaselt rääkis kannatanu talle süüdistatava poolt juustest sakutamisest ja kallale tulemisest siis, kui politsei jõudis sündmuskohale. Seega ei olnud juhtunust kaua aega möödas, kannatanu oli politseinikuga rääkimise ajal veel tajutu mõju all. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt oli kannatanu endast väljas, nuttis, sest teda häiris, et meesterahvas tuli naisterahvale kallale. Tunnistaja hinnangul ei olnud kannatanu purjus, käitus adekvaatselt. Sündmuskohal tuvastati kannatanul küll alkohoolne joove 0,44 mg/l kohta, kuid
tunnistaja lisas, et tema arusaama järgi kannatanu purjus ei olnud. Kannatanu tunnistas, et tarvitas ööklubis kahe tunni jooksul kaks rumm+ cola kokteili. Küll oli aga kaitsja taotlusel tunnistajana üle kuulatud taksojuhi Israelyan Koryuni ütluste kohaselt kannatanu klubi „Venus“ juures joobnud, tema reaktsioon ei olnud korras, karjus, kallutas end, hoidis kuskilt kinni, rääkis midagi iseendaga. Kui uskuda tunnistaja Koryuni ütlusi, siis mingil imelisel moel suutis kannatanu lühikese aja jooksul (umbes 03:40 klubi „Venus juures ja 03:55 paiku Kalev SPA juures) ilmselgelt kaineneda, sest politseiametniku XXX ütlustest ei nähtunud kannatanul koordinatsioonihäireid või alkoholi liigselt tarvitanud isikule omast käitumist. Tunnistaja XXX ütlusi ei pea kohus usaldusväärseteks ka põhjusel, et tunnistaja on erinevates menetlusetappides andnud diametraalselt erinevaid ütlusi. Tunnistaja XXX kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta tundis kohtuistungil kannatanus ära naisterahva, kes oli 10.05.2014.a. öösel klubi „Venus“ juures ja istus P.L-i taksosse. Ta tundis ära kannatanu tema kuju ja ka külje pealt poole näo järgi. Vastuolude kõrvaldamiseks taotles prokurör KrMS § 289 lg 1 alusel tunnistaja 31.07.2014.a. kohtueelses menetluses antud ütluste ja KrMS § 289 lg 3 alusel äratundmiseks esitamise protokolli koos 6 fotoga avaldamist. Ülekuulamise protokollist nähtub, et tunnistaja XXX ei ole suuteline neiut ära tundma, tema nägu ei oska üldse kirjeldada, ütleb vaid, et oli purjus inimese näoga. Äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et tunnistaja ei tundnud kohtueelses menetluses ära kannatanut värvifotode hulgast. Ei ole eluliselt usutav, et kui kohtueelses menetluses oskas tunnistaja kannatanu kohta öelda vaid seda, et oli joobnud isiku näoga ja ei suutnud teda ära tunda, kuna nägi tütarlast väga lühikest aega, siis mitu kuud hiljem, nähes kohtusaalis kannatanu nägu vaid külje pealt, s.t. poolt nägu, suudab ta kindlalt ära tunda. Pigem on kohus veendunud, et tunnistajal puudus võimalus kohtusaalis kellegi teise peale osutada, sest saalis ei viibinud rohkem tumeda peaga ja pikkade juustega naisterahvaid. Kohus peab usaldusväärsemaks ka kannatanu ütlusi selles, et P.L-i poolt juhitud takso oli vaba. Juhul kui takso oli tellitud, ei tohtinuks P.L „Venuse“ klubi juurest ära sõita. Taksole tellimuse esitanud isikud ei oleks ju ööklubist väljudes leidnud enda tellitud taksot eest. Selline käitumine ei oleks taksofirma mainele kasuks tulnud. Kui ööklubi „Venus“ juures oleks olnud konflikt nii nagu seda kirjeldas P.L, oleks olnud võimalik kutsuda koheselt välja politsei, kes lahendanuks konflikti kohapeal või oleks saanud kutsuda appi sealsamas olnud teised taksojuhid. Seda süüdistatav ei teinud, vaid sõitis koos kannatanuga hoopis minema. Kaitsja viitas kaitsekõnes kuni 30.06.2014.a. kehtinud „Tallinna taksoveo eeskirja“ § 10 lg 1 p-le 1, mille kohaselt on taksojuhil õigus joobetunnustega reisija teenindamisest keelduda ning sama korra § 9 lg-le 5, mille kohaselt sõitja poolt õigusrikkumise toimepanekul (sealhulgas avaliku korra rikkumine, sõidutasu maksmisest keeldumine) on taksojuhil õigus toimetada sõitja lähimasse politseiasutusse sõitja kulul. Juhul kui uskudagi P.L-i ütlusi selles, et soovis XXX politseisse sõidutada, et vabaneda tööd segavast isikust, siis selleks, et XXX oleks sõidu politseiasutusse kinni maksnud, tulnuks P.L taksomeeter tööle panna, et hiljem tõestada sõidu maksumust. Seda ta ilmselgelt ei teinud, sest tunnistaja XXX ütluste kohaselt nägi ka tema, et taksomeeter ei olnud sisse lülitatud ning küsimusele, miks taksomeeter ei käi, vastas taksojuht, et ei ole jõudnud veel hinda teha. Samuti ei maininud P.L sündmuskohal tunnistaja XXX teda ootavatest klientidest, vaid rääkis sellest, et naine oli hakanud kisama pärast seda, kui ta küsis kannatanult raha olemasolu kohta. Seega võib asuda seisukohale, et P.L suhtus XXX, kui sõita soovivasse klienti, keda ta oli nõus sihtkohta viima, miks muidu küsida raha olemasolu kohta.
Tunnistaja XXX ütlused P.L-i poolt talle öeldu osas on tõendiks KrMS § 66 lg 2 p. 2 alusel. Kaitsja leidis, et kannatanu ütlused ei ole usaldusväärsed ka sel põhjusel, et XXX poolt kirjeldatud juustest haaret ei oleks P.L olnud suuteline tegema, sest kannatanu ei
küünitanud kogu kehaga istmete vahelt ettepoole. XXX ütluste kohaselt küünitas ta käega kuni armatuurlauani. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kannatanu andis ütlusi, et küünitas armatuurlauani, siis ilmselgelt pidi ka tema ülakeha koos peaga kalduma pisut ettepoole. Seega oli P.L täiesti võimalik XXX pikkadest juustest kinni haarata. Patsiendikaardiga on tõendatud, et XXX tuvastati traumapunktis pealae naha kerge punetus, valulikkus, mõlema labakäe peal marrastused ja väiksemad hematoomid, palpatoorne valulikkus reie tagumise lihasgrupi piirkonnas. Isiku läbivaatuse protokoll tõendab, et XXX olid mõlema labakäe seljal marrastused. Kannatanu ütlustest ja patsiendikaardist nähtuvalt oli peavalu põhjuseks juustest tirimine. P.L oletas, et kannatanu võis end ära lüüa autos oleva katuseluugi vastu. Kohus jätab sellise väite tähelepanuta, kuna see ei ole millegagi tõendatud, on üksnes süüdistatava oletus. Marrastused ja väikesed hematoomid kätel ning valulikkus reie piirkonnas tekkisid kannatanu ütluste kohaselt taksojuhiga kähmluse käigus, kui viimane üritas temalt mobiiltelefoni haarata või teda autost välja lükata või tirida. Seega on tuvastatud, et kannatanul esinesid erinevad tervisekahjustused, mis saadi juustest tirimise ja takso tagaistmel toimunud rüseluse tagajärjel. Kannatanu ütluste kohaselt tiris süüdistatav teda ka riietest ja kuna juuksed jäid vahele, siis tundis ta ka sellise tegevuse tulemusena valu. Kohtu veendumust P.L-i poolt XXX ründamisest tugevdab asjaolu, et hädaabinumbrile helistades rääkis kannatanu koheselt esimeses kõnes taksojuhi poolt juustest sikutamisest, auto tagaukse lahti tegemisest, kätest tirimisest ja lõpuks ka tagaistmele ronimisest. Kannatanu hääletoon oli emotsionaalne ja lõpuks lausa karjuv. Kohtuistungil ei ole tuvastatud ühtki põhjust, miks kannatanu pidanuks P.L-i peale valetama ja teda süüstavaid tegevusi välja mõtlema. Kohus ei nõustu süüdistatava hinnanguga, et kannatanu hädaabinumbrile helistamisega püüdis endale alibit kindlustada, pigem oli selline soov süüdistataval, kes samuti pärast kannatanu esimest kõnet helistas politseisse. Kuritegu on kvalifitseeritud õigesti KarS § 121 järgi. Tegemist on teise isiku tervise kahjustamisega ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemisega. Riigikohtu kriminaalkolleegium lahendist nr 3-1-1-50-13 nähtub, et valu tuleb mõista kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut. Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on erinevate inimeste puhul erinev (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. septembri 2010. a otsus asjas nr 31-1-60-10, p 16). Siiski tuleb märkida, et KarS § 121 koosseisu kontekstis ei või piirsituatsioonides eelviidatud tõdemusega piirduda, vaid tuleb täiendavalt küsida ka selle järgi, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt. Kohus asub seisukohale, et juustest haaramine ja sakutamine on ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast valu tekitav. Lisaks on kannatanu XXX kirjeldanud P.L-i poolt juustest sakutamist meeletu valuaistinguna. Seega on tuvastatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmiseks nõutavad teod, tagajärg valu ja kergete vigastuste näol ning ka põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Kui süüdistatav ei oleks XXX autost välja tirima ja lükkama asunud, poleks XXX olnud põhjust vastu hakata, poleks tekkinud kähmlust või rüselust nende vahel ja poleks ka kannatanu kätele tekkinud marrastusi ja väikseid hematoome.
Subjektiivsetelt tunnustelt on kuritegu juustest tirimise osas toime pandud kavatsetult. Selleks, et takistada XXX ümber pööramast auto armatuurlaual olevat taksojuhi teenindajakaarti, haaras P.L XXX juustest ja tiris kõvasti. Kavatsetuse puhul on oluline, et isik tahab toime panna süüteokoosseisus kirjeldatud tegu. Juustest tugevalt sikutamine on eesmärgipärane tegevus. Teised süüdistuses märgitud vigastused: labakäe marrastused, hematoomid ja vasaku reie palpatoorne valulikkus, on saadud rüseluse käigus. Eelnimetatud vigastused on P.L-i poolt tekitatud kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et P.L puudus küll tahtlus neid vigastusi tekitada, kuid ta pidas võimalikuks, et XXX autost välja tirimise ja lükkamise käigus, milline tegevus XXX vastuhakkamise tõttu kasvas üle rüseluseks, võib kannatanu vigastusi saada ja möönas seda. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus Karistamise aluseks on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemist ja õiguskorra kaitsmise huvid. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). KarS § 121 sanktsiooni kohaselt on võimalik süüdlasele karistuseks mõista rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha kohaselt, kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud. (RKKK 3-1-124-07) Prokurör asus seisukohale, et P.L-ile võib mõista karistuseks rahalise karistuse 300 päevamäära ulatuses, s.o 960 eurot, moodustades KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 5 alusel liitkaristuse 18.05.2012.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistusega, milleks oli vangistus 5 kuud 28 päeva tingimisi KarS § 73 alusel katseajaga 3 aastat, määrates rahalise karistuse iseseisvalt täitmisele. Kohus nõustub prokuröriga karistuse liigi osas. Vaatamata asjaolule, et P.L on varem kriminaalkorras karistatud samaliigilise kuriteo eest ja uue kuriteo on ta toime pannud katseajal, siis arvestades kuriteo tehiolusid ja asjaolu, et P.L töötab, omab seega sissetulekut, võib mõista talle kergemaliigilise karistuse, s.o. rahalise karistuse. Rahalise karistuse suuruse määramisel lähtub kohus kohtupraktikas väljakujunenud seisukohast, et lähtepunktiks tuleb võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastada süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Rahalise karistuse piirid on 30 kuni 500 päevamäära, millest keskmine on 265 päevamäära. Süü suuruse kindlakstegemisel arvestab kohus asjaolu, et kannatanu suhtes rakendatud vägivald ei olnud intensiivne ega raske. Tervisekahjustused olid suhteliselt kerged. Patsiendikaardilt nähtub, et mingit erilist arstiabi kannatanu ei vajanud. Järelikult oli tegemist väikese süüga. Kuna karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, on põhjendatud rahalise karistuse mõistmine alla keskmist määra. Kuigi P.L-i puhul on tegemist väikese süüga, ei pea kohus õigeks karistuse määra siiski oluliselt keskmisest allapoole langetada ja seda just eripreventiivsel eesmärgil. Harju Maakohtu
18.05.2012.a. otsuse kohaselt on teda varem karistatud KarS § 121 järgi, mis näitab, et süüdistatava näol on tegemist isikuga, kes lahendab tekkinud konfliktsituatsioone vägivalla abil ja kasutab vägivalda just naisisikute kallal. Kuna P.L pani eelnimetatud teo toime katseajal, siis moodustab kohus KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse, jättes 18.05.2012.a. Harju Maakohtu poolt P.L-ile mõistetud karistuse, vangistus 6 kuud, millest kandmata 5 kuud ja 28 päeva, tingimisi KarS § 73 lg 1 alusel katseajaga 3 aastat, täitmisele pööramata. KarS § 64 lg 2 alusel viiakse rahaline karistus täide iseseisvalt. Arvestades süüdistatava igakuist mittesuurt sissetulekut käib rahalise karistuse kohene tasumine täies mahus talle ilmselt üle jõu. Seetõttu, kohaldades KarS § 66 lg 1, võimaldab kohus tasuda karistust ositi ühe aasta jooksul igas kuus võrdsetes osades. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha 532.50 eurot. Arvestades P.L-i igakuist sissetulekut ja rahalise karistuse suurust, leiab kohus, et ka menetluskulud võib määrata tasumisele ositi ühe aasta jooksul. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teate saabumise korral on motiveeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantselei kaudu kättesaadav alates 03.11.2014.a. kell 13.00.
Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.