lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-1959/112

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 09.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-09-1959/112
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
09.10.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1212
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-09-1959/37Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja04.06.20091-09-1959/51Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium13.01.20101-09-1959/57Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja21.05.20101-09-1959/65Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja20.10.20101-09-1959/67Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja28.10.20101-09-1959/74Viru Maakohus Rakvere kohtumaja18.07.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

9. oktoober 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-09-1959

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 8. septembri 2014 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Jüri Kükkit, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Viru Maakohtu 8. septembri 2014 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Jüri Kükkit kannab Viru Maakohtu 04.06.2009 otsusega mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 118 järgi ning karistuseks mõisteti 7 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati J. Kükkiti karistuse aja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 12.09.2008, s.o 1 päev ja eelvangistuses viibitud aeg alates 10.10.2008. J. Kükkitil jääb lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust alates 10.10.2008.
1-09-1959/97
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
11.08.2014
1-09-1959/96Viru Maakohus Rakvere kohtumaja11.08.2014
1-09-1959/104Viru Maakohus Rakvere kohtumaja08.09.2014
2.
Viru Maakohtu 08.09.2014 määrusega jäeti ta karistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohtumääruse põhimotiivid olid seejuures järgmised. J. Kükkitit on kriminaalkorras karistatud 8 korral, sh kolm korda vangistusega. Tema kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Käesolevat vangistust kannab ta I astme kuriteo eest, mille eest talle mõisteti karistus sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras. Kuritegu pandi toime alkoholijoobes olles koos teise isikuga. Kohus järeldas, et eelnevad karistused ei omanud kuritegusid ärahoidvat toimet ja uue raskema kuriteo toimepanemist. Alkoholi tarvitamist võib pidada ka uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks, kuna J. Kükkitit on 3 korral karistatud alkoholiseaduse § 70 järgi.

J. Kükkitil on teatud eluasemega seotud risk – nimelt on tema korter võlgade katteks arestitud ja seda on püütud korduvalt oksjonil realiseerida. Kinnipeetava enda sõnul on tal raha, et korter välja osta. Samas on tal seisuga 18.07.2014 tasumata nõudeid 7372,38 eurot. Kinnipeetaval puudub moraalset tuge pakkuv lähisuhtevõrgustik. Toetava suhtlusringkonna puudumine võib vangla iseloomustuse kohaselt olla riskiks uue kuriteo toimepanemisele. J. Kükkiti ennetähtaegne vabastamine riivaks ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunnet, ega vastaks karistuse mõistmise eesmärkidele. J. Kükkitit iseloomustavad positiivselt kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammi läbimine ja töötamine, ent need asjaolud ei kaalu üle teda negatiivselt iseloomustavat.

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSED

3.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes taotleb enda ennetähtaegset vabastamist. Määruskaebuse esitaja väited on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 Arvestatavaks ei saa pidada kohtu argumente lähisuhtevõrgustiku puudumises, kuivõrd määruskaebuse esitaja lähedased on surnud. Seega on ta pandud ebavõrdsesse olukorda nendega, kellel on toetav sotsiaalvõrgustik, s.o kelle lähedased on elus. 3.2 Viru Vangla on esitanud hulgaliselt positiivseid asjaolusid, mida maakohus on ignoreerinud. Kohtu argumendid peaksid aga olema eriliselt veenvad selliste asjaolude arvestamata jätmisel. J. Kükkit on pikaajalise vangistuse jooksul igati püüdnud tõestada, et on mõistnud oma tegude tagajärgi ega soovi edaspidi olla ühiskonnale koormaks. Ta on läbi karistusaja kuulekas olnud, läbinud erinevaid taasühiskonnastavaid programme ning töötanud. Alates 18.02.2013 viibib ta avavanglaosakonnas, mis näitab taas karistussüsteemi usaldust tema vastu. Avavanglasse paigutamine eeldab erinevate julgeolekuriskide (narkootiliste ja alkohoolsete jookide tarvitamine, põgenemisoht, võimalike väärtegude toimepanemine) hindamist ning seda oskab kõige paremini vangistuse käitumise ajal kinnipeetava käitumist hindav vangla juhtkond. Kohus ei tohiks jätta reageerimata positiivsetele muutustele, sest see näitab, et muutused on mõttetud ning inimesi vabastatakse loterii või kvoodi alusel olenemata sellest, kuidas nad ka oma käitumise muutmiseks ei pingutaks. Minevikus toimunut ei tohiks aga üle tähtsustada. 3.3 Aasta ja 1 kuu möödudes vabaneb J. Kükkit karistusaja ärakandmisel ilma kriminaalhoolduse toetuseta. Resotsialiseerimise seisukohast aga oleks toetus väga tähtis. Advokaat Sillarit refereerides nendib J. Kükkit, et tõenäosus uue kuriteo toimepanemiseks pärast karistuse täielikku ärakandmist on tunduvalt suurem tähtaegse vabastamise puhul, kui kriminaalhooldajapoolse aitamise ja järelevalve all olles. 3.4 Vähetähtsaks ei saa pidada sedagi, et vaatamata oma suurtele võlgnevustele on J. Kükkitil kogunenud raha vabanemisfondi, mis tagab esialgse toimetuleku. Hetkel omab J. Kükkit kindlat töökohta, mida talle paratamatult igavesti alles ei hoita. J. Kükkit leiab, et on õppust võtnud oma varasemast ühiskonnas vastuvõetamatust käitumisest ja hakanud lõpuks mõistma kehtivate normide järgimise kasulikkust ning kuidas tuleb seaduskuulekalt käituda. Sellele mõistmisele on igati kaasa aidanud erinevate sotsiaalprogrammide läbimine, pikaajaline viibimine avavanglaosakonnas ilma järelevalveta

tööl käies, suurte kaubanduskeskuste külastamine sisseostude tegemiseks jm soodustused. Riigikeele omandamisse puutuvalt märgib J. Kükkit, et vabaduses oleks tal palju paremad võimalused keele omandamiseks, sest seal on see vältimatu. Küll aga peab ta diskrimineerimiseks olukorda, kus kohus leiab, et teda sel põhjusel vabastada ei saa, et tal on raske keeli omandada. J. Kükkit märgib, et paremini omandab ta käelisi tegevusi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et praegu ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik J. Kükkiti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea vajalikuks neid korrata, märkides üksnes, et esimese astme kohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis. Kohus on jõudnud õigustatud järeldusele, et arvestades J. Kükkiti varasemat elukäiku, tema isikut, toimepandud kuriteo raskust ning tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi ennetähtaegne vabastamine, oleks kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja vastuolus karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
5.Kahtlemata iseloomustab J. Kükkitit ka väga palju positiivset – eelkõige tema seisukoht, et ta on õppust võtnud oma varasemast ühiskonnas vastuvõetamatust käitumisest ja hakanud lõpuks mõistma kehtivate normide järgimise kasulikkust ning seda, kuidas tuleb seaduskuulekalt käituda. Küll aga ei saa apellatsioonikohus maakohtule ette heita seda, et viimane jättis arvestamata isikut positiivselt iseloomustavad asjaolud. Ehkki J. Kükkit on paigutatud avavanglasse, s.o tema käitumist on igati hinnatud usaldusväärseks ka riskiväljavaadete seisukohast, ei saa siiski mööda vaadata sellest, et kinnipeetava varasem elukäik on olnud väga kriminaalne ning see asjaolu on saanud ka üheks määravamaks kaalukeeleks ennetähtaegse vabastamata jätmise vastu. Nimelt on maakohus välja toonud, et varasemad karistused ei ole avaldanud kinnipeetavale eripreventiivset mõju ega hoidnud ära uue raske tahtliku kuriteo toimepanemist. Kohtupraktikat arvestades on eeldus uute kuritegude toimepanemiseks suurem nende kinnipeetavate puhul, keda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud.
6.J. Kükkit leiab, et resotsialiseerumine kriminaalhooldaja järelevalve all oleks tema puhul tõhusam kui vabanemine tähtaegselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vabastades kinnipeetava, kes on toime pannud raske isikuvastase kuriteo, oleks käesoleval ajal riivatud nii kannatanu lähedaste kui ka ühiskonna õiglustunne ning täitmata jääks karistuse eesmärgid. J. Kükkiti individuaalsest täitmiskavast nähtub, et ta töötab väljaspool vanglat, samuti on talle võimaldatud aktiivse tööotsijana registreerimine Töötukassas ja pangakontorite külastamine arvelduskonto avamiseks. J. Kükkit on määruskaebuses avaldanud, et viibimine väljaspool vangistusasutust, suurte kaubanduskeskuste külastamine ja pideva järelevalveta olemine ning sotsiaalprogrammides osalemine, on aidanud kaasa ühiskonnas kehtivate normide mõistmisele. Ringkonnakohus märgib, et viibimine avavanglas, osavõtt sotsiaalprogrammidest ja väljaspool vanglat oma asjaajamise võimaldamine on juba osa J. Kükkiti resotsialiseerimisprotsessist, mis tõsi küll toimub rangema järelevalve tingimustes kui seda on kriminaalhooldus väljaspool kinnipidamisasutust. Seetõttu ei jaga apellatsioonikohus ka J. Kükkiti seisukohta, et kohus pidanuks erilist tähelepanu pöörama tema muutumisele, sest vastasel juhul on inimese muutumine mõttetu. Vangistuse üks eesmärk – suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele ei ole vaid riigi huvi, vaid toimub teatavasti ka isiku enda tuleviku parimaid eesmärke silmas pidades.
7.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.