Kriminaalasi nr 1-09-1959
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja
08. september 2014, Rakvere kohtumaja
koht Kohtuasja number
1-09-1959
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Enjar Malm
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Jüri Kükkit’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
JÜRI KÜKKIT, isikukood 37207192218, Eesti Vabariigi kodanik, rahvuselt venelane, keskeriharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 10.10.2008 ja lõpp 09.10.2015
Jätta JÜRI KÜKKIT vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.08.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jüri Kükkiti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
Jüri Kükkit kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 04.06.2009 otsusega mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 118 järgi ning karistuseks mõisteti 7 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati Jüri Kükkiti karistuse aja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 12.09.2008, s.o 1 päev ja eelvangistuses viibitud aeg alates 10.10.2008. Jüri Kükkitil jääb lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust alates 10.10.2008. Jüri Kükkitit on 8-l korral kriminaalkorras karistatud ning reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, sest varem toimepandud kuriteod on peamiselt varavastased. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetav paikneb alates 18.02.2013 Viru Vangla avavanglaosakonnas. Alates 21.04.2014 töötab kinnipeetav väljaspool vanglat xxxx tootmisüksuses abitöölisena. Varasemalt on isik töötanud majandustöödel köögitöölisena (toidujagaja), väljaspool vanglat xxxx ja xxxx lukksepana. Toimunud on psühholoogi vastuvõtud. Isik on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Kinnipeetaval on võimaldatud käia Töötukassas ja külastada pangakontoreid. Käesolevaks ajaks on kinnipeetaval jäänud talle mõistetud karistust kanda veel 1 aasta 1 kuu. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda oma korterisse aadressil xxxx. Kohtutäitur Andrei Kreki sõnul on nimetatud korter arestitud ning seda on proovitud korduvalt oksjoni kaudu maha müüa, kuid tulutult. Kohtutäituri sõnul võib kinnipeetav antud aadressil elada kuni korteri maha müümiseni või võlgade tasumiseni. Isikul olevat raha olemas, et korter välja osta. Kinnipeetava sõnul omandas ta keskerihariduse xxxx., kus väidetavalt omandas autoremondilukksepa eriala. Kinnipeetaval puudub riigikeele oskus ning ta ei ole ka motiveeritud õppima riigikeelt, sest oma sõnul ei lähe temal seda vaja. Isik omandab tööoskusi ehitusel, autoremondilukksepana, maalrina ja fassaaditöödel. Enne vangistust töötas isik ametlikult ehitajana. Vabanemisjärgselt asub isik tööle xxxx (garantiikiri olemas). Kinnipeetav hindab oma varasemat materiaalset olukorda stabiilseks. Isik omab kindlat legaalset sissetulekut. Kinnipeetavat on varem karistatud kuritegude eest, mis on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. K-Raha andmetel on 18.07.2014 seisuga isikul tasumata võlanõudeid 7372,38 euro ulatuses, vabanemisfondi on hoiustatud 1077 eurot, mis on esialgseks toimetulekuks vabaduses piisav summa. Jüri Kükkiti sõnul temal lähivõrgustik puudub. Kinnipeetava vanemad on surnud. Isiku sõnul on tal õde, kelle elukohta ta ei tea. Suhted lähedastega on katkenud. Isiku elustiil on olnud riskeeriv. Ta on tegutsenud tagajärgedele mõtlemata. Kinnipeetav on kuritegusid toime pannud grupis, mis viitab kriminaalse taustaga isikute olemasolule suhtlusringkonnas. Isik on oma sõnul suhted endiste tuttavatega katkestanud. Toetava suhtlusringkonna puudumine võib olla riskiks uue kuriteo toimepanemisele. Isik tunnistab, et on raske isikuvastase kuriteo toime pannud alkoholijoobes Kinnipeetav tunnistab alkoholi kuritarvitamist. Isikut on kolmel korral väärteokorras karistatud Alkoholiseaduse rikkumise eest. Isik on motiveeritud probleemiga tegelema, teadvustades alkoholi mõju tema tervisele ja kuritegelikule käitumisele. Narkootikumide tarvitamist ei ole esinenud. Kinnipeetav tunnistab, et on oma vigadest õppinud ning motiveeritud õiguskuulekusele. Kinnipeetav omab reaalseid tuleviku eesmärke, mis on seotud töötamise, pere loomise ning suhtlusringkonna vahetamisega. Ametnikega on suhted viisakad, vaenulikke hoiakuid ei ole täheldatud. Kriminaalhoolduse nõudeid ei ole isik rikkunud. Kinnipeetava puhul seisneb oht varalise kahju tekitamises ning vägivaldses käitumises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik soovib materiaalset kasu, konflikti tekkides ja alkoholijoobes olles. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 24%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 22%. Lähtuvalt eeltoodust toetab vangla kinnipeetava Jüri Kükkiti ennetähtaegset vabastamist. Viru Vangla
teeb ettepaneku kohaldada Jüri Kükkiti suhtes lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et korteri aadressil xxxx seisukorda ei oska Andrei Krek hinnata, kuna ta ei ole korterisse sisse pääsenud. Telefonivestlusest kinnipeetava võimaliku tööandja esindaja J A selgus, et viimane on nõus võtma Jüri Kükkiti tööle oma firmasse. J A on teadlik kinnipeetava kriminaalsest minevikust. Kui kohus peab otstarbekaks Jüri Kükkiti vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist, siis riskide maandamiseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku panna talle KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud lisakohustused. Jüri Kükkit avaldas kohtuistungil soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetava väitel on varasemad kuriteod 15 aastat tagasi nooruse tõttu toime pandud. Peale viimast kuritegu oli ta 8 aastat vabaduses, tal oli pere, naine ja lapsed. Siis ühel sünnipäeval, kus tarvitati alkoholi, kaitses ta oma naist ja perekonna au. Kinnipeetava väitel on selliseid inimesi, kes ei lase teistel rahulikult elada. Nüüd on ta juba nii kaua vangis olnud ja saab aru oma süüst. Sellist asja enam ei kordu. Jüri Kükkiti sõnul on tal õde ja õepoeg, kuid ta ei tea, kus nad elavad. Tal oli abikaasa ja 2 last ning lapsed (8-aastane ja 12-aastane) elavad koos emaga. Lastega ta varem suhtles, kuid nüüd on viimastel uued telefonid. Kui kohus ta vabaks laseb, siis maksab ta ära korteri võlgnevused ja hakkab seal elama. Kinnipeetav lubab, et vabastamise korral tema nime enam kriminaalasjades ei kohta. Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Jüri Kükkiti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 17.07.2014 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega, arvab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Jüri Kükkit mõisteti süüdi Viru Maakohtu 04.06.2009 kohtuotsusega (kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 13.01.2010 kohtuotsusega) KarS § 118 järgi ja lõplikuks, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 10.10.2008. Vangla toetab kinnipeetava vabanemist tingimisi enne tähtaega, kuna tulenevalt riskihinnangust tõenäosus uue kuriteo toimepanemiseks on üldise korduva kuriteo puhul järgmise 2 aasta jooksul 24 % ja vägivaldse kuriteo puhul 22%. Jüri Kükkit on süüdi mõistetud raske I astme isikuvastase kuriteo toimepanemise eest ning et teda on varem kaheksal korral kriminaalkorras karistatud. Vangistuses viibib ta kolmandat korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Nimetatud asjaolud seavad kahtluse alla isiku võime õiguskuulekalt käituda enam kui ühe aasta pikkuse katseaja jooksul ning selleks ajaks isikule pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Eeltoodust järeldub, et nimetatud seadus seab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel esikohale toime pandud kuriteo asjaolud ja raskuse, kuna need on seaduses toodud loetelus esimesena kirjas. Vabastades kinnipeetava praegu vangistusest tingimisi enne tähtaega, saab kannatanu lähedaste ja ühiskonna õiglustunne tugevalt riivatud. Samuti ei ole käesolevaks ajaks kantud karistus võrdeline toimepandud kuriteo raskusega. Kuna kinnipeetavale on määratud karistus KarS § 118 sanktsiooni veidi üle keskmise määra, ei ole selle ennetähtaegse vabanemisega lühendamine põhjendatud. Süüdlase ennetähtaegse tingimisi vabastamise küsimuse lahendamisel peab arvestama õiguskorra kaitsmise huvidega. Kinnipeetava vabastamisel vangistusest üle ühe aasta ja ühe kuu enne karistusaja lõppu saaks ühiskonna õiglustunne riivata. Prokurör leiab, et toimepandud kuriteo raskust arvestades ei
ole Jüri Kükkiti ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Toimepandud raske vägivaldse isikuvastase kuriteo tehiolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, saaks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud ei ole piisavad, õigustamaks süüdimõistetu käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (isikut on varasemalt väärteomenetluse korras karistatud alkoholiseaduse rikkumise eest), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ja mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud kinnipeetava puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui esimese astme isikuvastase kuriteo toime pannud isikut selleks formaalse võimaluse (KarS § 76 lg 2 p 2 mõttes) esinemisel vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse tagamiseks, tervise ja elu kaitseks - on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Lähtudes eeltoodust, prokuratuur ei toeta Jüri Kükkiti tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Jüri Kükkit ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Jüri Kükkitit on kriminaalkorras karistatud 8-l korral, vanglas viibib ta kolmandat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, sest varasemad kuriteod olid varavastased, kuid praegune kuritegu on isikuvastane. Jüri Kükkit kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 04.06.2009 kohtuotsusega KarS § 118 järgi mõistetud 7 aastast vangistust, millest jäi alates 10.10.2008 kanda 6 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust. Väärib märkimist, et Jüri Kükkiti poolt toimepandud kuritegu on esimese raskusastme kuritegu, mille eest Jüri Kükkitile mõisteti karistus ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras. Viru Maakohtu 04.06.2009 kohtuotsusest nähtub, et kuritegu on toime pandud alkoholijoobes olles ja koos teise isikuga. Eeltoodu näitab seda, et varasemad karistused ei avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju ega hoidnud ära uue ja seekord raskema tahtliku kuriteo toimepanemist. Alkoholi tarvitamist, arvestades muuhulgas seda, et kinnipeetavat on 3-l korral väärteokorras Alkoholiseaduse § 70 järgi karistatud, võib kinnipeetava puhul pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetavale kuuluv korter aadressil xxxx on kohtutäituri poolt võlgade katteks arestitud ja seda on püütud korduvalt oksjonil maha müüa. Kinnipeetav on öelnud seda, et tal on raha olemas, et korter välja osta. Seega on kohtu hinnangul siiski olemas teatav eluasemega seonduv risk. Jüri Kükkitil on seisuga 18.07.2014 tasumata võlanõudeid 7372,38 euro ulatuses. Kinnipeetaval puudub moraalset toetust pakkuv lähivõrgustik. Viru Vangla iseloomustuses nenditakse, et toetava suhtlusringkonna puudumine võib olla riskiks uue kuriteo toimepanemisele. Arvestades kõike eeltoodut ei ole välistatud, et kinnipeetav jätkab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuritegude toimepanemist. Lisaks sellele riivaks süüdimõistetu Jüri
Kükkiti vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunnet, samuti ei vastaks see karistuse mõistmise eesmärkidele. Kohtu hinnangul ei kaalu Jüri Kükkitit positiivselt iseloomustavad asjaolud (kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammi läbimine ja töötamine) üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid kohus peab kaalukamateks KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolude kogumis. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Jüri Kükkiti suhtes selliseid asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.