lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-3560/59

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 08.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number
1-12-3560/59
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
08.10.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2119
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-3560/5Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval17.04.20121-12-3560/17Tartu Ringkonnakohus11.02.20131-12-3560/24Tartu Maakohus Tartu kohtumaja30.09.20131-12-3560/31Tartu Ringkonnakohus30.10.2013

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-12-38647/5Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval07.02.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr 1-12-3560

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

8. oktoober 2014. a Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-12-3560

Kohtukoosseis

Kohtunik Raina Pärn

Kohtuistungi sekretär

Jana Kaaver

Prokurör

Liane Peets

Kriminaalasi

Süüdimõistetu U.R suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine

Süüdimõistetu

U.R isikukood:

XXX ;

elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Kohtuistungi toimumise aeg

02.10.2014. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON

1.Kohaldada U.R (isikukood XXX) suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli.
2.KarS § 871 lg 3 alusel määrata karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks 1 (üks) aasta.
3.KarS § 871 lg 1 ja § 75 lg 1 alusel kohustada U.R järgima karistusjärgse käitumiskontrolli perioodil KarS § 75 lg -s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas- xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

4.KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata U.R karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.
5.Määrus U.R suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonnale.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Pärnu Maakohtu 13. 04.2012. a otsusega tunnistati U.R süüdi KarS § 13 lg 1 - § 117 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust; KarS § 13 lg 1 - § 119 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust; KarS § 13 lg 1 - § 205 ja mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust ja § 266 lg 2 p 1 järgi ning mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõistes liitkaristuseks 3 aastat vangistust, mille hulka arvati KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistus. Kohtuotsus jõustus 09.05.2012.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 10.11.2011. a ja lõppeb 10.11.2014. a. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid U.R suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu U.R kohaldamata.

palus kohtul jätta tema suhtes karistusjärgne käitumiskontroll

Prokurör leiab, et vangla taotlus U.R suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on põhjendatud. U.R esineb käitumisprobleeme ka kinnipidamisasutuses ning võib arvata, et ilma järelevalveta vabaduses võivad tal ka probleemid tekkida. Prokurör viitab, et U.R on vabanemise korral olemas ema poolt kindlustatud elukoht, seega on kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Prokurör leiab, et kuna U.R on tunnistatud 70% töövõimetuks, tuleks talle määrata kohustus võtta ennast tööturuametis arvele kahe nädala jooksul pärast vabanemist. Veel peab prokurör vajalikuks määrata U.R-ile kohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, kuna U.R on väga mõjutatav. Samuti leiab prokurör, et U.R tuleks keelata viibimine alkoholi müüvates asutustes, restoranides ja baarides ei tohiks ta viibida, välja arvatud siis, kui tal on tarvis toiduaineid poest osta. Nendest kohustustest kinnipidamist võiks prokuröri hinnangul kontrollida kriminaalhooldaja 2 aasta jooksul.

KOHTU SEISUKOHT

1.Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ga ning kuulanud ära U.R ja prokuröri, leiab, et U .R suhtes on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud.
2.Kohus on seisukohal, et esinevad formaalsed alused U.R käitumiskontrolli kohaldamiseks.

suhtes karistusjärgse

KarS § 871 lg 1 p 1, 2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS § -s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 2 -aastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ning teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1aastase vangistusega. KarS § 871 lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. Pärnu Maakohtu 13. 04.2012. a otsusega tunnistati U.R süüdi KarS § 13 lg 1 - § 117 lg 1, § 13 lg 1 - § 119 lg 1, § 13 lg 1 - § 205 ja § 266 lg 2 p 1 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust. Seega kannab U.R käesoleval ajal rohkem kui 2 aasta pikkust vangistust ja teda on karistatud muuhulgas tahtlike kuritegude toimepanemise eest, mis on kirjeldatud KarS 9. peatüki 1. ja 2. jaos. Lisaks on U.R varasemalt, s.o Pärnu Maakohtu 10.12.2009. a otsusega karistatud tahtlike kuritegude eest rohkem kui 1-aastase vangistusega. Sellest tulenevalt on U .R suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

3.KarS § 871 lg 1 p 3 järgi võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS § -s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. 3.1 U.R on varasemalt kriminaalkorras korduvalt karistatud. U.R-ile on mõistetud karistuseks eriliigilisi karistusi, sh ka reaalset vangistust. U .R on varasemalt karistatud grupiviisiliste varguste, avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga ja relva kasutades, omavolilise sissetungi ning kehalise väärkohtlemise eest. Käesolevalt kannab U.R karistust ettevaatamatusest surma põhjustamise, raske tervisekahjustuse tekitamise, omavolilise sissetungi ning asja rikkumise ja hävitamise eest. U.R poolt toimepandavad kuriteod on muutunud raskemaks. Kui U.R on varasemalt toime pannud peamiselt varavastaseid kuritegusid, aga ka isikuvastaseid kuritegusid, siis lisaks ebaseaduslikule sissetungimisele on U.R toime pannud juba raskemaid isikuvastaseid kuritegu sid. Lisaks kriminaalkaristustele on U .R korduvalt karistatud ka v äärteokorras. U.R on toime pannud eriliigilisi väärtegusid – KarS §-s 262 ja §-s 218 sätestatud süütegusid, liiklusseaduses , ühistranspordiseaduses ja alkoholiseaduse s sätestatud süütegusid. Väärtegude toimepanemine U.R poolt on olnud järjepidev ja neid süütegusid on U.R toime pannud nii kriminaalhooldusperioodil kui ka vangistuste järgselt. U.R karistusandmetest nähtub, et talle on mõistetud eriliigilisi karistusi- rahatrahve, korduvalt erineva pikkusega areste, vangistus asendatud üldkasuliku tööga (Pärnu Maakohtu 27.08.2008.a otsus kriminaalasjas nr 1-08-11062), tingimisi vangistust (Pärnu Maakohtu

06.11.2008. a otsus kriminaalasjas nr 1-08-14705) ja korduvalt reaalset vangistust. Ükski varasemalt mõistetud karistustest ei ole hoidnud U.R uute kuritegude toimepanemisest. U.R-ile on antud võimalust kanda talle mõistetud karistust vabaduses, kuid U.R ei ole seda võimalust kasutanud ning talle mõistetud karistus on täitmisele pööra tud (Pärnu Maakohtu 21.10.2009. a määrus). Viimati vabanes U.R vangistusest 15.07.2011. a pärast liitkaristuse ärakandmist (Pärnu Maakohtu 10.12.2009. a otsus kriminaalasjas 1-09-17959), kuid pani uued kuriteod , mille eest käesoleval ajal karistust kannab, toime juba 08.10.2011. a-15.10.2011. a. Oluline on seegi, et viimase kuriteo tagajärjel kaotas elu üks U.R tuttav ja teine sai raskeid tervisekahjustusi. Kuritegu seisnes U.R tegevusetuses – olles tunginud ebaseaduslikult võõrasse hoonesse, põhjustas U.R suitsetamise tagajärjel tulekahju, mida tal kustutada ei õnnestunud. U.R lahkus hoonest, jättes sõbrad teisele korrus ele magama ja ei teavitanud tulekahjust politseid, päästeametit ega muid isikuid. Käesolev, 3 -aastane vangistus on pikim, mis U.R-ile on mõistetud, varasemad (2006.a ja 2009.a mõistetud vangistused) on olnud lühemaajalised. Ise näeb U.R kuritegude toimepanemises süüd alkoholil ja selgitab, et kui alkohol ei oleks tema ellu tulnud, ei oleks ta „kinni kukkunud“. U.R iseloomustusest nähtub, et eelnevad kuriteod on toime pandud alkoholijoobes või sellest ajendatult. U.R mõistab probleemi ja soovib vabanemise korral minna ravile. Kui kohus esitas täpsemaid küsimusi alkoholi tarvitamise harjumuste kohta, ärritus U.R ning ei soovinud sel teemal rääkida. Kohus, hinnates U.R varasemat elukäiku ja kuritegude asjaolusid, leiab, et U.R tuleb pidada ohtlikuks korduvkurjategijaks. U.R ohustab teiste isikute varalisi õigushüvesid, aga ka teiste isikute elusid ja tervist. Kohus leiab, et U.R on kergesti ärrituv ja ettearvamatu käitumisega. Seda kinnitab ka U.R käitumine asja arutamiseks määratud kohtuistungil, kus U.R oli järjepidevalt ärritunud, väljendas oma rahulolematust ja ähvardas korduvalt lahkumisega. U.R ei suutnud ennast valitseda ja adekvaatselt küsimustele vastata või vastamisest keelduda. Kohtu hinnangul ohustab aga U.R ettearvamatu, aga järjepidev kuritegelik käitumine mitmeid erinevaid õigushüvesid, mistõttu on temast lähtuv oht ühiskonnale suur. Seda ohtu suurendab kindlasti fakt, et U.R on sagedane alkoholi tarvitaja ja alkohol mõjutab otseselt tema kuritegelikku käitumist. Kuigi U.R selgitas, et ravi võimalusi on väga palju (avaldamata, milliseid tema isiklikult on kaalunud), ei ole kohus veendunud U.R soovis ja tahtes oma alkoholitarvitamise harjumusi tegelikult muuta. U.R on välja kujunenud teatav käitumismuster toime panna samaliigilisi kuritegusid – varavastaseid ja isikuvastaseid kuritegusid. Samas oluline on rõhutada, et kuritegude tagajärjed on läinud järjest raskemaks. Kohtu hinnangul on ohustatud isikute ring küllaltki lai. Kohtu hinnangul on U.R puhul uute kuritegude toimepanemise risk kõrge. 3.2 Lisaks kuritegelikule käitumisele vabaduses on U.R käitumine kinnipidamisasutuses olnud samuti korda eirav. Vangla iseloomustuse kohaselt omab U.R 21 kehtivat distsiplinaarkaristust. Peamiselt on distsipliinirikkumised seotud tubakatoodetega, aga ka vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele allumatuse eest, ebatsensuursete väljendite kasutamise eest vanglaametnike ja sotsiaaltöötaja suhtes ning kaaskinnipeetavate füüsilise ründamise eest. Vangla iseloomustuse kohaselt on U.R kergesti ärrituv ja kaotab kergelt enesevalitsuse, igapäevaselt on ebastabiilse käitumisega. Fakti, et U.R on kergesti ärrituv ja agressiivne olukordades, mis talle ei ole meelepärased, oli tajuda ka asja arutamiseks määratud kohtuistungil, kus U.R esitas korduvalt tingimusi ja oli äärmiselt ärritunud. Alates detsembrist 2012.a osaleb U .R vangla tööhõives majandusabitöödel. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. U.R ütluste kohaselt ei olnud tal esimene kord seda programmi läbida. Kuigi U.R ise programmi tulemuslikkusest ei rääkinud, oli ta vangla iseloomustuse kohaselt motiveeritud maandama kuriteopõhiseid, alkoholi kuritarvitamisest tulenevaid riske. U.R kindel seisukoht on „ei alkoholile“ ning sellel teemal ta rääkida ei

soovi. Programmi Õige Hetk läbimiselt U.R kõrvaldati ebasobiva käitumise tõttu, puidupingiõpet samuti ei läbinud. 3.3 Vabanemise korral kavatseb U.R asuda lühiajaliselt elama oma emale kuuluvasse 1toalisesse korterisse aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Esialgu on ema nõus poega majanduslikult toetama. Edaspidi plaanib U.R minna tööle ehitusele Soomes. Väidetavalt on ta sinna saanud tuttava kaudu töökoha, kuid ettevõtte nime ei oska öelda ja tuttava nime ei soovi avaldada. Materjalidest nähtuvalt on U .R 70% ulatuses töövõimetu. U.R ise leidis , et tema tervislik seisund võimaldab kergemat tööd teha, raskemat tööd 3-4 tundi. Kohtul puudus võimalus kontrollida U.R vabanemisjärgseid elutingimusi puutuvalt võimaliku elu - ja töökohaga Soomes, kuna U.R ei soovinud avaldada andmeid, mis kontrollimist võimaldaksid. Kohus ei ole veendunud, et U.R on ise teadlik sellest, kas ja kuhu on tal võimalik Soome elama ja tööle minna. Ehitustööde tegemine Soomes (või üleüldse töö tegemine) on kohtu arvates kaheldav ka U.R tervisliku seisundi tõttu. Samal ajal on U .R puhul endale tegevuse leidmine oluline, kuna see võib võimaldada alkoholi tarvitamist vähendada ja lisaks pingeid, aga ka kuriteoriske maandada. Tähtis on ka fakt, et U.R on suures summas tasumata rahalisi nõudeid. Kuna varasemad kuriteod on suures osas olnud varavastased, on U.R majanduslik kindlustatus või olemasoleva sissetuleku piires hakkamasaamine oluline uute kuritegude toimepanemise vältimiseks. Vabaduses on U.R plaanis uus pere luua. Kuigi U.R ema kinnitas vestluses kriminaalhooldajaga, et Marko teel ei ole lapsi, on vangla iseloomustuse kohaselt tal 3 last ja U.R sõnade kohaselt on lapsed 4 -5 aastased. Päritoluperekonda kuuluvad veel lisaks emale 2 täiskasvanud õde. Oma isa U.R ei tea, ega ole temaga kunagi suhelnud.

4.Kohus, arvestades U .R varasemat elukäiku ja kuritegude toimepanemise asjaolusid, aga ka vabanemisjärgseid elutingimusi ja U.R isikut , on seisukohal, et kuivõrd varasemad karistused ei ole U.R käitumisharjumusi suutnud muuta, puudub igasugune alus arvata, et sellel korral on U.R võimeline oma senist eluviisi muutma ja seadma endale õiguskuulekad eesmärgid. Kuna U.R-ist lähtuv oht uute kuritegude toimepanemiseks on endiselt kõrge, on vajalik tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise eesmärgiks on maksimaalselt maandada U.R-ist lähtuvaid kuriteoriske, teostada tema üle järelevalvet (tagamaks ühiskonnas turvalisust) ja aidata kaasa tema paremale resotsialiseerumisele.
5.Kohus peab põhjendatuks kohaldada U.R suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli KarS § 871 lg 3 alusel tähtajaga 1 aasta. Nimetatud aeg on kohtu hinnangul esialgu piisav selleks, et toetada U.R resotsialiseerumist ja teostada tema üle järelevalvet.
6.Karistusjärgse käitumiskontrolli ajal tuleb U.R täita KarS § 75 lg -s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Lisaks KarS § 75 lg -s 1 sätestatud kontrollnõuetele, peab kohus põhjendatuks määrata U.R-ile KarS § 75 lg 2 p 2 alusel lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kuna alkoholi tarvitamine on viinud U.R kuritegude toimepanemiseni, on lisakohustuse eesmärgiks kuriteoriske maandada, aga ka toetada U.R soovi alkoholi tarvitamisest loobuda. Muid lisakohustusi ei pea kohus käesoleval ajal põhjendatuks U.R-ile määrata. Siinjuures võtab kohus arvesse eelkõige U.R tervislikku seisundit. Liialt piiravaks peab kohus prokuröri ettepanekut määrata U.R-ile lisakohustus mitte viibida alkoholi müüvates asutustes, restoranides ja baarides.
7.KarS § 871 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pikendada käitumiskontrolli

tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule. KarS § 3314 sätestab, et kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.