Kohtulahend

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Pärnu Maakohtu 13. 04.2012. a otsusega tunnistati U.R süüdi KarS § 13 lg 1 - § 117 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust; KarS § 13 lg 1 - § 119 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust; KarS § 13 lg 1 - § 205 ja mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust ja § 266 lg 2 p 1 järgi ning mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõistes liitkaristuseks 3 aastat vangistust, mille hulka arvati KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistus. Kohtuotsus jõustus 09.05.2012.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 10.11.2011. a ja lõppeb 10.11.2014. a. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid U.R suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu U.R kohaldamata.

palus kohtul jätta tema suhtes karistusjärgne käitumiskontroll

Prokurör leiab, et vangla taotlus U.R suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on põhjendatud. U.R esineb käitumisprobleeme ka kinnipidamisasutuses ning võib arvata, et ilma järelevalveta vabaduses võivad tal ka probleemid tekkida. Prokurör viitab, et U.R on vabanemise korral olemas ema poolt kindlustatud elukoht, seega on kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Prokurör leiab, et kuna U.R on tunnistatud 70% töövõimetuks, tuleks talle määrata kohustus võtta ennast tööturuametis arvele kahe nädala jooksul pärast vabanemist. Veel peab prokurör vajalikuks määrata U.R-ile kohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, kuna U.R on väga mõjutatav. Samuti leiab prokurör, et U.R tuleks keelata viibimine alkoholi müüvates asutustes, restoranides ja baarides ei tohiks ta viibida, välja arvatud siis, kui tal on tarvis toiduaineid poest osta. Nendest kohustustest kinnipidamist võiks prokuröri hinnangul kontrollida kriminaalhooldaja 2 aasta jooksul.

KOHTU SEISUKOHT

suhtes karistusjärgse

KarS § 871 lg 1 p 1, 2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS § -s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 2 -aastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ning teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1aastase vangistusega. KarS § 871 lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. Pärnu Maakohtu 13. 04.2012. a otsusega tunnistati U.R süüdi KarS § 13 lg 1 - § 117 lg 1, § 13 lg 1 - § 119 lg 1, § 13 lg 1 - § 205 ja § 266 lg 2 p 1 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust. Seega kannab U.R käesoleval ajal rohkem kui 2 aasta pikkust vangistust ja teda on karistatud muuhulgas tahtlike kuritegude toimepanemise eest, mis on kirjeldatud KarS 9. peatüki 1. ja 2. jaos. Lisaks on U.R varasemalt, s.o Pärnu Maakohtu 10.12.2009. a otsusega karistatud tahtlike kuritegude eest rohkem kui 1-aastase vangistusega. Sellest tulenevalt on U .R suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

06.11.2008. a otsus kriminaalasjas nr 1-08-14705) ja korduvalt reaalset vangistust. Ükski varasemalt mõistetud karistustest ei ole hoidnud U.R uute kuritegude toimepanemisest. U.R-ile on antud võimalust kanda talle mõistetud karistust vabaduses, kuid U.R ei ole seda võimalust kasutanud ning talle mõistetud karistus on täitmisele pööra tud (Pärnu Maakohtu 21.10.2009. a määrus). Viimati vabanes U.R vangistusest 15.07.2011. a pärast liitkaristuse ärakandmist (Pärnu Maakohtu 10.12.2009. a otsus kriminaalasjas 1-09-17959), kuid pani uued kuriteod , mille eest käesoleval ajal karistust kannab, toime juba 08.10.2011. a-15.10.2011. a. Oluline on seegi, et viimase kuriteo tagajärjel kaotas elu üks U.R tuttav ja teine sai raskeid tervisekahjustusi. Kuritegu seisnes U.R tegevusetuses – olles tunginud ebaseaduslikult võõrasse hoonesse, põhjustas U.R suitsetamise tagajärjel tulekahju, mida tal kustutada ei õnnestunud. U.R lahkus hoonest, jättes sõbrad teisele korrus ele magama ja ei teavitanud tulekahjust politseid, päästeametit ega muid isikuid. Käesolev, 3 -aastane vangistus on pikim, mis U.R-ile on mõistetud, varasemad (2006.a ja 2009.a mõistetud vangistused) on olnud lühemaajalised. Ise näeb U.R kuritegude toimepanemises süüd alkoholil ja selgitab, et kui alkohol ei oleks tema ellu tulnud, ei oleks ta „kinni kukkunud“. U.R iseloomustusest nähtub, et eelnevad kuriteod on toime pandud alkoholijoobes või sellest ajendatult. U.R mõistab probleemi ja soovib vabanemise korral minna ravile. Kui kohus esitas täpsemaid küsimusi alkoholi tarvitamise harjumuste kohta, ärritus U.R ning ei soovinud sel teemal rääkida. Kohus, hinnates U.R varasemat elukäiku ja kuritegude asjaolusid, leiab, et U.R tuleb pidada ohtlikuks korduvkurjategijaks. U.R ohustab teiste isikute varalisi õigushüvesid, aga ka teiste isikute elusid ja tervist. Kohus leiab, et U.R on kergesti ärrituv ja ettearvamatu käitumisega. Seda kinnitab ka U.R käitumine asja arutamiseks määratud kohtuistungil, kus U.R oli järjepidevalt ärritunud, väljendas oma rahulolematust ja ähvardas korduvalt lahkumisega. U.R ei suutnud ennast valitseda ja adekvaatselt küsimustele vastata või vastamisest keelduda. Kohtu hinnangul ohustab aga U.R ettearvamatu, aga järjepidev kuritegelik käitumine mitmeid erinevaid õigushüvesid, mistõttu on temast lähtuv oht ühiskonnale suur. Seda ohtu suurendab kindlasti fakt, et U.R on sagedane alkoholi tarvitaja ja alkohol mõjutab otseselt tema kuritegelikku käitumist. Kuigi U.R selgitas, et ravi võimalusi on väga palju (avaldamata, milliseid tema isiklikult on kaalunud), ei ole kohus veendunud U.R soovis ja tahtes oma alkoholitarvitamise harjumusi tegelikult muuta. U.R on välja kujunenud teatav käitumismuster toime panna samaliigilisi kuritegusid – varavastaseid ja isikuvastaseid kuritegusid. Samas oluline on rõhutada, et kuritegude tagajärjed on läinud järjest raskemaks. Kohtu hinnangul on ohustatud isikute ring küllaltki lai. Kohtu hinnangul on U.R puhul uute kuritegude toimepanemise risk kõrge. 3.2 Lisaks kuritegelikule käitumisele vabaduses on U.R käitumine kinnipidamisasutuses olnud samuti korda eirav. Vangla iseloomustuse kohaselt omab U.R 21 kehtivat distsiplinaarkaristust. Peamiselt on distsipliinirikkumised seotud tubakatoodetega, aga ka vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele allumatuse eest, ebatsensuursete väljendite kasutamise eest vanglaametnike ja sotsiaaltöötaja suhtes ning kaaskinnipeetavate füüsilise ründamise eest. Vangla iseloomustuse kohaselt on U.R kergesti ärrituv ja kaotab kergelt enesevalitsuse, igapäevaselt on ebastabiilse käitumisega. Fakti, et U.R on kergesti ärrituv ja agressiivne olukordades, mis talle ei ole meelepärased, oli tajuda ka asja arutamiseks määratud kohtuistungil, kus U.R esitas korduvalt tingimusi ja oli äärmiselt ärritunud. Alates detsembrist 2012.a osaleb U .R vangla tööhõives majandusabitöödel. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. U.R ütluste kohaselt ei olnud tal esimene kord seda programmi läbida. Kuigi U.R ise programmi tulemuslikkusest ei rääkinud, oli ta vangla iseloomustuse kohaselt motiveeritud maandama kuriteopõhiseid, alkoholi kuritarvitamisest tulenevaid riske. U.R kindel seisukoht on „ei alkoholile“ ning sellel teemal ta rääkida ei

soovi. Programmi Õige Hetk läbimiselt U.R kõrvaldati ebasobiva käitumise tõttu, puidupingiõpet samuti ei läbinud. 3.3 Vabanemise korral kavatseb U.R asuda lühiajaliselt elama oma emale kuuluvasse 1toalisesse korterisse aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Esialgu on ema nõus poega majanduslikult toetama. Edaspidi plaanib U.R minna tööle ehitusele Soomes. Väidetavalt on ta sinna saanud tuttava kaudu töökoha, kuid ettevõtte nime ei oska öelda ja tuttava nime ei soovi avaldada. Materjalidest nähtuvalt on U .R 70% ulatuses töövõimetu. U.R ise leidis , et tema tervislik seisund võimaldab kergemat tööd teha, raskemat tööd 3-4 tundi. Kohtul puudus võimalus kontrollida U.R vabanemisjärgseid elutingimusi puutuvalt võimaliku elu - ja töökohaga Soomes, kuna U.R ei soovinud avaldada andmeid, mis kontrollimist võimaldaksid. Kohus ei ole veendunud, et U.R on ise teadlik sellest, kas ja kuhu on tal võimalik Soome elama ja tööle minna. Ehitustööde tegemine Soomes (või üleüldse töö tegemine) on kohtu arvates kaheldav ka U.R tervisliku seisundi tõttu. Samal ajal on U .R puhul endale tegevuse leidmine oluline, kuna see võib võimaldada alkoholi tarvitamist vähendada ja lisaks pingeid, aga ka kuriteoriske maandada. Tähtis on ka fakt, et U.R on suures summas tasumata rahalisi nõudeid. Kuna varasemad kuriteod on suures osas olnud varavastased, on U.R majanduslik kindlustatus või olemasoleva sissetuleku piires hakkamasaamine oluline uute kuritegude toimepanemise vältimiseks. Vabaduses on U.R plaanis uus pere luua. Kuigi U.R ema kinnitas vestluses kriminaalhooldajaga, et Marko teel ei ole lapsi, on vangla iseloomustuse kohaselt tal 3 last ja U.R sõnade kohaselt on lapsed 4 -5 aastased. Päritoluperekonda kuuluvad veel lisaks emale 2 täiskasvanud õde. Oma isa U.R ei tea, ega ole temaga kunagi suhelnud.

tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule. KarS § 3314 sätestab, et kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.