1-13-11400 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau
Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 23. septembri 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega
Kaebuse esitaja ja kaebuse
süüdimõistetu Maksim Fjodorovi (Fjodorov) kaitsja Rainer Objartel, määruskaebus
liik
RESOLUTSIOON
1.Tartu Maakohtu 23. septembri 2014 määrus jätta muutmata ja süüdimõistetu Maksim Fjodorovi kaitsja määruskaebus rahuldamata.
2.Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel ja Partnerid kasuks 108 eurot (sh käibemaks 18 eurot) vandeadvokaat Rainer Objarteli poolt süüdimõistetu Maksim Fjodorovi määruskaebemenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.
3.KrMS § 185 lg 2 alusel mõista punktis 2 nimetatud menetluskulu välja Maksim Fjodorovilt. Maksim Fjodorovil tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700018156 ja selgitus „Maksim Fjodorov 1-1311400 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 15.01.2014 otsusega mõisteti Maksim Fjodorov süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS §
64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõisteti liitkaristuseks 1 aastat 7 kuud 21 päeva vangistust, KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise 1 päev, seega jäi lõplikuks karistuseks 1 aasta 7 kuud 20 päeva vangistust. Karistusaja algus 14.10.2013 ja lõpp 03.06.2015.
2.Tartu Maakohtu 23.09.2014 määrusega jäeti M. Fjodorov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.Maakohus leidis, et M. Fjodorovi puhul ei ole maandatud tema kriminaalset käitumist põhjustavad riskid. Maakohus märkis, et kinnipeetaval on veel läbimata individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused ning senine rehabilitatsioon on olnud vähene, et olla veendunud, et M. Fjodorov saab vabaduses narkootikumideta toime tulla. Samuti tõi maakohus välja, et kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu näitab, et ka range režiimiga olukorras ei suuda kinnipeetav seaduskuulekalt käituda ning distsiplinaarrikkumistest hoiduda. Eeltoodule tuginedes leidis maakohus, et muutused, millest M. Fjodorov räägib on paljasõnalised.
3.Tartu Maakohtu 23.09.2014 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu M. Fjodorovi kaitsja, kes palub tühistada Tartu Maakohtu 23.09.2014 määruse ja vabastada M. Fjodorov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.
3.1.Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus ei ole arvestanud M. Fjodorovi positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, mistõttu ei ole maakohtu määrus piisavalt motiveeritud.
3.2.Kaitsja märgib, et kinnipeetavat ei ole varem vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastatud, mistõttu palub ta võimaluse andmist, et tõestada ennast õiguskuuleka ühiskonnaliikmena. M. Fjodorovil ei ole vangistusest vabanemisel garanteeritud töökohta, kuid kinnipeetav on kinnitanud, et võtab ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele ning loodab leida tööd. Samuti oleks kinnipeetaval võimalus töötada madrusena, kuna tal on olemas kehtiv meremehe teenistusraamat. Kuni töö leidmiseni on M. Fjodorovil võimalus saada materiaalset abi oma emalt, kes on valmis teda toetama. M. Fjodorovi hõivatus tööga või Töötukassa poolt pakutavad tööturuteenused maandaksid kaitsja hinnangul oluliselt ka uue kuriteo toimepanemise riski.
3.3.M. Fjodorov on kinnitanud, et ta tarvitas vangistuse eelselt narkootikume, kuid ta soovib selle elu seljataha jätta ning elada edaspidi uimastite vaba elu. Asjaolu, et M. Fjodorov on vanglas majandusabitöödel tööl olnud näitab, et isik ei istu vanglas tegevusetult.
3.4.Kaitsja märgib, kuigi isikut on vangistuse jooksul karistatud distsiplinaarkorras ühel korral (karistus määrati tingimisi), ei peegelda üksnes antud asjaolu isiku käitumist karistuse kandmise ajal. Kaitsja leiab, et kuna karistus on määratud 10.12.2013, on karistuse määramisest möödunud tänaseks pikk aeg. Samuti viitab kaitsja Tartu Vangla iseloomustusele, millest nähtuvalt on M. Fjodorovi käitumine olnud karistuse kandmise ajal pigem positiivne, mis kaalub kaitsja arvates üles negatiivsed momendid.
3.5.M. Fjodorovi selgituse kohaselt on tema elukäiku paljuski negatiivselt mõjutanud vanad tuttavad ning enda sõnul on ta suhted nendega katkestanud. Vabanemisel on
tal olemas toetav sotsiaalvõrgustik, kuhu kuulub ema ning tuttavad, kes pole narkootiliste ainete käitlemisega seotud.
3.6.M. Fjodorov kinnitas valmisolekut alluda lisaks üldistele kontrollnõuetele ja kohustustele täiendavalt elektroonilisele valvele. Kaitsja leiab, et elektroonilise valve puhul oleks tegemist täiendava abinõuga isiku distsiplineerimisel ning isik oleks allutatud intensiivsele kontrollile ja jälgimisele. Vabastades M. Fjodorovi tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt, on tema üle võimalik teostada kontrolli pikema aja vältel, kui seda on järelejäänud karistusaeg. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et M. Fjodorovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine, sh ka elektroonilise valve alla, ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu M. Fjodorovi kaitsja määruskaebuses esitatud asjaolud ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja M. Fjodorovi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks, seda ka elektroonilise järelevalve alla. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta M. Fjodorov enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuriteo raskusele, selle iseloomule, mõistetud karistusele, varasemale elukäigule ja käitumisele karistuse kandmise ajal, on põhjendatud.
6.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses toodud väitega, mille kohaselt ei ole maakohus arvestanud kõiki vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise positiivseid asjaolusid, mistõttu on maakohtu määrus põhjendamata. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et M. Fjodorov on osalenud majandustöödel ning õpib riigikeelt A2 tasemel, tal on vabanedes olemas elukoht ning toetavad lähikondsed. Ringkonnakohus märgib, et KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolud ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid tundub esmapilgul olevat küllaldaselt, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu.
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb M. Fjodorovi tingimisi enne tähtaega vabastamisel arvestada eelkõige isiku varasemat elukäiku ning käitumist vanglas. Ringkonnakohus leiab, et isik, keda on varasemalt kriminaalkorras seitse korda karistatud ning kes kannab neljandat vanglakaristust, ei saa hinnata tema varasemalt elukäiku arvestamata. Siinkohal tuleb ringkonnakohtu hinnangul arvesse võtta ka M. Fjodorovi poolt toime pandud kuritegu – narkootilise aine suures koguses käitlemine ning selle ja varasemalt toimepandud kuriteo eest mõistetud liitkaristust – 1 aasta 7 kuud ja 20 päeva vangistust. Ringkonnakohus leiab, et isikul, kes kannab neljandat reaalset vanglakaristust tuleb, arvestades toimepandud kuriteo raskust, kanda mõistetud karistus lõpuni. Käesoleval juhul on oluliseks ka asjaolu, et kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarrikkumine. Määruskaebuses märkis kaitsja, et distsiplinaarrikkumise toimepanemisest on möödas ca 10 kuud ning karistust ei pööratud tingimisi täitmisele, mistõttu on tegemist kergendava asjaoluga. Ringkonnakohus leiab, et
kinnipeetav on peale distsiplinaarrikkumise toimepanemist käitunud küll kinnipidamisasutuses kehtivaid reegleid järgides, kuid see ei muuda toime pandud distsiplinaarrikkumist olematuks ning seda tuleb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel, sh ka elektroonilise valve alla andmisel, arvestada.
8.Ringkonnakohus märgib, et isik, pannes toime kuriteo, peab eelkõige arvestama asjaoluga, et tal tuleb kanda talle mõistetud karistus tervikuna. Süüdimõistetutele ei ole tagatud absoluutset õigust vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega, vaid see otsus põhineb kohtu kaalutlusõigusel, mis tehakse tuginedes KarS § 76 lg 3 sätestatule.
9.Seoses menetluskuludega märgib ringkonnakohus järgmist.
9.1.M. Fjodorovi kaitsja on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt M. Fjodorovile riigi õigusabi andmisele kulunud aeg, s.o 1,5 tundi, mõistlik ja põhjendatud.
9.2.KrMS § 187 lg 2 kohaselt juhul, kui määruskaebemenetluses jäetakse esimese astme kohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Sellest lähtudes peab M. Fjodorov hüvitama määruskaebemenetluses tekkinud kaitsjatasu 108 eurot (sh käibemaks 18 eurot). Eeltoodust tulenevalt jäävad M. Fjodorovil tekkinud menetluskulud isiku enda kanda.
10.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu M. Fjodorovi kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Maarika Kuusk
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.