Kohtulahend

1 (4)

Saata kohtumäärus teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maksim Fjodorov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 15.01.2014.a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-11400 KarS § 184 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud kergem karistus kaetuks raskema karistusega, s.o 16.10.2013.a Harju Maakohtu otsusega nr 1-13-9231 mõistetud 1 aasta 7 kuu 21 päeva pikkuse vangistusega, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud 21 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Maksim Fjodorovi käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavana kinni peetud 1 päev (12.06.2013.a), kandmata karistus vangistus 1 aasta 7 kuud ja 20 päeva. Kohtuotsus on jõustunud 31.01.2014.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 14.10.2013.a ja lõpeb 03.06.2015.a. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Võimalus elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 09.08.2014.a. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta Maksim Fjodorovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna M. Fjodorov on korduvalt karistatud isik, kes kannab neljandat korda vangistust. Varasemad karistused ei ole mõju avaldanud, ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Hetkel on tal üks kehtiv distsiplinaarkaristus vangistuse ajal toime pandud rikkumise eest. Uute kuritegude toimepanemise risk on hinnatud väga kõrge. Maksim Fjodorov avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Viimase vangistuse ajal on ta teinud järeldused oma varasema elukäigu osas ja soovib jätkata seaduskuulekalt. Kaitsja leiab, et süüdimõistetule võiks anda võimaluse. M. Fjodorovi on karistatud korduvalt, kuid teda ei ole tingimisi enne tähtaega vabastatud, enamused karistused on olnud reaalsed. M. Fjodorov on teadvustanud endale neid riskitegureid, mis on tema käitumist mõjutanud ja olnud kuritegu soodustavateks teguriteks. Ta on tunnistanud, et tegemist oli uimastisõltuvusega. Ta saab aru, et niimoodi jätkata ei ole võimalik ja soovib pöörduda tavapärasesse ellu. Vabaduses on olemas toetavad isikud. Kui need riskid, mis teda siiani on mõjutanud saab kontrolli alla, siis uue kuriteo toimepanemise riski saab viia miinimumini.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui

2 (4)

süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Maksim Fjodorov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Maksim Fjodorovi vabanemisjärgset elukohtaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Nimetatud aadressil asuv korter kuulub Maksim Fjodorovi isale xxxxxxxxxxxxxxxxxe (käesolevaks ajaks surnud). Korteris elav kinnipeetava ema xxxxxxxxxxxxx on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Maksim Fjodorovi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maksim Fjodorov on kriminaalkorras karistatud mitmeid kordi, peamiselt varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning ta on varem korduvalt vangis viibinud. Käesolevat vangistust kannab Maksim Fjodorov narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kuritegude toimepanemise põhjuseks on enamasti olnud sõltuvus narkootikumidest. Väärteokorras on Maksim Fjodorovi karistatud üle 30 korra, enamik neist NPAS rikkumise eest. Maksim Fjodorov on uimastisõltlane, kellel on vangla hinnangul motivatsiooni läbida rehabilitatsiooniprogramme. Maksim Fjodorov õpib riigikeelt tasemel A2 ning osaleb majandusabitöödel. Ka üks distsiplinaarkaristus on Maksim Fjodorovile määratud tubakatoodete eest. Vabanemise korral asub Maksim Fjodorov elama ema juurde, isa suri hiljuti. Vabanemisel puudub Maksim Fjodorovil töökoht ning sellega ka sissetulek. Kohtu hinnangul ei ole käesolevaks hetkeks maandatud Maksim Fjodorovi puhul tema kriminaalset käitumist põhjustavad riskid. Kinnipeetaval on veel läbimata individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused ning senine rehabilitatsioon on olnud vähene, et olla veendunud, et Maksim Fjodorov võiks ka vabaduses narkootikumideta toime tulla. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et Maksim Fjodorovi on vangistuse jooksul karistatud distsiplinaarkorras. Isik, kes soovib vabaneda enne tähtaega, peaks enesele teadvustama, kuivõrd oluline on kehtestatud normide järgimine ja seda ka range kontrolli tingimustes. Antud juhul ei saa kohus asuda seisukohale, et muutused, millest kinnipeetav räägib, ei ole paljasõnalised ja oleks ka tegelikult toimunud. Kohus on seisukohal, et Maksim Fjodorovi tingimisi enne tähtaega vabastamine karistuse kandmisest esimesel seaduses sätestatud võimaluse saabumisel, ei ole põhjendatud. Menetluskulud Maksim Fjodorovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 16.09.2014.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Rainer Objartel. Kaitsja esitas 16.09.2014.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 174,72 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 174,72 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab

3 (4)

menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Maksim Fjodorovilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.