lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-7537/9

Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku julgeoleku vastased süüteod

KriminaalasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 07.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
1-14-7537/9
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku julgeoleku vastased süüteod
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
07.10.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2124
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-7537/22Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja11.02.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11.augustil 2015, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-15-4639

Kohtukoosseis

Kohtunikud Pavel Gontšarov, Meelika Aava, Ivi Kesküla

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 29. juuni 2015 otsus kokkuleppemenetluses

Apellatsiooni esitajad Prokurör Kaitsjad Süüdistatavad

Süüdistatavad L.T ja Evgeny Busygin Rita Siniväli Ingrid Trofimova (L.T ), Juho-Enn Aule (E. Busygin eeluurimisel, kohtumenetluses kaitsjat ei soovinud) L.T (isikukood XXX, elukoht:

XXXXXXX XXX XXX-XX/XXXX XX, XXXXXX,

asukoht: Tallinna Vangla (Magasini 35, Tallinn), Eesti Vabariigi kodanik, XXXXXXXXXX, emakeel – vene keel, töökoht puudub, karistatus: kriminaalkorras karistatud 3-l korral: 02.11.2006 Harju Maakohtu otsuse alusel KarS § 200 lg 2 p 7, 9; § 215 lg 2 p 1, 3 järgi tingimisi vabadusekaotusega 4 aastat ja 6 kuud, katseaeg 3 aastat; 01.10.2007 Harju Maakohtu otsuse alusel lühimenetluses KarS § 200 lg 2 p 4 järgi eelmise otsuse järgi kandmata karistusega liitkaristus vangistus 6 aastat 5 kuud 28päeva, algusega 06.02.2007; 31.01.2014 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi karistati vangistusega 2 aastat 3 kuud, millest loeti kantuks 3 kuud 13 päeva, ülejäänud 1 aasta 11 kuud 17 päeva jäeti tingimisi täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga ja allutati tema kriminaalhooldaja järelevalvele koos kontrollnõuete täitmisega, tõkend: 28.12.2014 kahtlustatavana kinnipeetud, 30.12.2014 vahistatud) Evgeny Busygin (isikukood 37710190230, elukoht: XXXXXX X-XX XXXXXXX, Vene Föderatsiooni kodanik, XXXXXXXXXXX, emakeel – vene keel, töökoht puudub, karistatus: kriminaalkorras karistatud 4-l korral, viimati

16.04.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 263 p 1,2 -1, 3 järgi liitkaristusega täies mahus eelmise otsusega kandmata karistusega, kokku vangistusega 3 aastat 5 kuud, karistusaja algusega 30.11.2008, karistus ära kantud, tõkend: 29.12.2014 kahtlustatavana kinnipeetud ning 29.12.2014-29.12.2015 kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld)

Sarnased lahendid

Avaliku rahu vastased süüteod
  • 01.09.20261-26-4824/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 24.08.20261-26-4873/28Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.08.20261-26-2446/15Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4857/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 18.08.20261-26-3915/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20261-26-4283/6Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

RESOLUTSIOON

1.Jätta süüdistatavate L.T ja Evgeny Busygini apellatsioonid läbi vaatamata.
2.Jätta süüdistatav L.T määruskaebuse menetluskulude peale rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 29. juuni 2015 otsusega kokkuleppemenetluse korras mõisteti L.T süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõisteti talle karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati L.T ’le mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 31.01.2014 otsusega mõistetud karistuse kandmata jäänud osa, s.o 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 17 (seitseteist) päeva võrra, mõistes L.T ́le kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud 17 (seitseteist) päeva. Määrati, et mõistetud ja ärakandmisele kuuluva tähtajalise vangistuse 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud 17 (seitseteist) päeva arvestatakse alates 28.12.2014. L.T suhtes valitud tõkend – vahistamine, jäeti kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistatakse. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 mõisteti L.T ́lt välja kannatanu S AS kasuks 110,86 eurot. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 mõisteti L.T ́lt kannatanu L AS kasuks välja 53,83 eurot. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 mõisteti L.T ́lt välja solidaarselt Evgeny Busygin ́iga AS kasuks O summas 8228,91 eurot. L.T ́lt mõisteti välja KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 324 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585 eurot. Kaitsetasu summas 72 eurot – jäeti riigi kanda.
2.Sama otsusega Evgeny Busygin tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõisteti talle karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 29.12.2015 (1 päev). Määrati, et kandmisele kuulub 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel jäeti vangistus 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva päeva täitmisele pööramata tingimusel, et Evgeny Busygin ei pane temale määratud

2-aastase pikkuse katseaja vältel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna järelevalve all, kohustudes: 1) elama aadressil XXXXXX X-XX Tallinn; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrati Evgeny Busygin Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel arvestatakse Evgeny Busygin ́ile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 29.06.2015. Evgeny Busygin ́i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldati kannatanu AS O esitatud tsiviilhagi. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määrati, et Evgeny Busygin solidaarselt L.T ́iga kohustub kohtuotsuse jõustumisest 2 (kahe) aasta jooksul tasuma tsiviilhagi AS ́le O summas 8228,91, mis tuleb kanda Swedpangas arvele nr EE432200001120232825 või SEB Pangas arvele nr EE921010502001624009. Evgeny Busygin’ilt mõisteti välja KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 96 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel Riiklikul ekspertiisiasutusel seoses liiklusekspertiisi (liiklustrassoloogia) tekkinud kulu summas 413 (Ekspertiisiakt nr 15E-LT0004). Kohtuotsusega määrati, et mõlemal süüdimõistetul kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

2.Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis süüdistatav Evgeny Busygin vaidlustab maakohtu otsust temalt väljamõistetud tsiviilhagi osas AS O kasuks. Süüdistatav leiab, et kannatanu AS O rahuldatud nõue on põhjendamatult suur. Seifis oli raha summas 200 kun i 250 eurot, mitte 3000 eurot nagu seisab hagiavalduses. Kokkuleppe sõlmimise ajal viibis ta tugevate ravimite mõju all aja seetõttu ei käitunud adekvaatselt ning nõustus kokkuleppega. Apellant palub tühistada Harju maakohtu otsus temalt tsiviilhagi AS O väljamõistmise osas ning teha selles osas uus otsus, millega mõista temalt välja AS O kasuks 450 eurot. Süüdistatav L.T samuti vaidlustab maakohtu otsust temalt AS O kasuks väljamõistetud tsiviilhagi osas. Apellant märgib, et lõhutud akna vahetus ei saa maksta 467,70 eurot. Tema hinnangul ei tohi see summa ületada 100 eurot. Süüdistatav ei nõustu ka temalt väljamõistetud menetluskulude suurusega, kuna määratud kaitsja J. Grossmann külastas teda ainult mitmel korral ning ei osutanud tegelikku õigusabi. Süüdistatav palub ajatada nii menetluskulude, kui ka tsiviilhagi hüvitamise tähtaega, määrates nende tasumise alguse tähtajaks tema vangistusest vabanemise hetke.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

3.Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja süüdistatavate Evgeny Busygini ja L.T apellatsioonidega leiab, et esitatud apellatsioonid tsiviilhagide peale tuleb jätta läbi vaatamata.
3.1.KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt ei saa apellatsiooni esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Lisaks sellele võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Süüdistatavate apellatsioonides selliste sätete rikkumisele ei viidata. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt süüdistatav L.T , tema kaitsja I. Trofimova ja prokuröri abi Rita Siniväli sõlmisid 22.05.2015 kokkuleppe, milles muuhulgas on välja toodud L.T kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus ning märgitud, millises ulatuses ja kelle kasuks tekitatud kahju kuulub hüvitamisele L.T’i poolt solidaarselt E. Busyginiga. (T III lk 251 pöördel). Süüdistatav E. Busõgin, tema kaitsja J. -E. Aule ja prokurör R. Siniväli sõlmisid 04.06.2015 kokkuleppe, milles samuti on muuhulgas välja toodud E. Busõgini kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus ning märgitud, millises ulatuses ja kelle kasuks tekitatud kahju kuulub hüvitamisele E. Busygini poolt solidaarselt L.T-ga. (T III lk 255 pöördel). Mõlemas kokkuleppes on märgitud, et toimunud läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsjad nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju ja laadi suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. 29.06.2015 toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et mõlemad süüdistatavad on kokkuleppest aru saanud ja nõustuvad sellega. Mõlemad süüdistatavad avaldasid, et kokkuleppe sõlmimisel on nad väljendanud oma tõelist tahet. (T IV lk 11). Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Kohtukolleegium märgib, et paljasõnaline on E. Busygini apellatsioonis toodud avaldus, et kokkuleppe sõlmimisel ei olnud ta adekvaatne, kuna viibis tugevate ravimite mõju all. Esiteks, süüdistatav ei nimeta, milliste ravimite väidetava mõju all ta viibis. Teiseks, kokkuleppe E. Busyginiga oli kaitsja osavõtul sõlmitud 04.06.2015 ning selle sõlmimisel ei avaldanud E. Busygin midagi oma tervisliku seisundi kohta. Väärib tähelepanu, et kokkuleppe sõlmimise järgselt E. Busygin avaldas hoopis, et ei soovi kaitsja osalemist kohtuistungil. 29.06.2015 ehk rohkem kui 3 nädalat hiljem toimunud kohtuistungil jäi süüdistatav kokkuleppe juurde ning ei avaldanud kohtule midagi oma tervislikust seisundist. Keegi menetlusosalistest ega kohus ei seadnud kahtluse alla E. Busygini võimet toimuvast aru saada ega seda, et kokkuleppe sõlmimisel on ta väljendanud oma tõelist tahet. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellandi väide oma ebaadekvaatsest seisundist kokkuleppe sõlmimisel on seega põhjendamatu. Asjaolu, et süüdistatavad on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovivad kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole ringkonnakohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg tes 3 ja 4 loetletud rikkumisteks. Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 26. septembri 2005. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-05.
3.2.Kriminaalmenetluse seadustiku § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 2 p-des 3 ja 4 loetletud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 1-se lause, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p-de 3,4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27. aprilli 2006.a määruses nr 3-1-1-38-06.

3.3 Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 1-se lause, § 323 lg 2 p-st 2 ja § 318 lg 3 p-dest 3,4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatavate E. Busygini ja L.T apellatsioonid tuleb jätta läbi vaatamata.

4.Vastuseks süüdistatava L.T vastuväidetele määratud kaitsja tasu suuruse osas, märgib ringkonnakohus järgmist. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et L.T ’le oli alates tema kinnipidamisest kahtlustatavana 28.12.2014 riigi õigusabi korras määratud kaitsja J .Grossmann (I kd, tl 190; T II lk 258). KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt kuuluvad määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses menetluskulude hulka. Riigi õigusabi korras määratud kaitsjale toimub tasu maksmine vastavate menetlustoimingute eest, tasu arvestamise minimaalmääraks on pool tundi. Tasu saamiseks peavad advokaadid esitama menetlejale taotlused, milles on näidatud ära tehtud toimingud ning nende ajakulu. Kohtueelses menetluses moodustas määratud kaitsjale makstud tasu 108 eurot ülekuulamisel osalemise eest 28.12.2014 (1,5 tundi tööpäeva välisel ajal 17.30 kuni 18.45 ; II kd, tl 260-261); 120 eurot ülekuulamisel osalemise eest 29.12.2014 (2,5 tundi, T II lk 264-265); 48 eurot vahistamistaotlusega tutvumise ja kohtus taotluse arutamisel osalemise eest 30.12.2014 (1 tund; II kd, tl 262-263); 48 eurot kahtlustatava nõudmisel kaitsjaga vanglas kohtumise ja konsultatsiooni eest 03.02.2015 (1 tund, II kd, 267-268). Eelnevast nähtuvalt on kaitsja tasutaotlused esitanud seoses kaitsja ülesannete täitmiseks vajalike toimingutega, taotlustes märgitud ajakulud on põhjendatud. Kohtueelses menetluses on kaitsjatasu suurus 324 eurot. Eelmärgitud kaitsjatasu suurus on kooskõlas RÕS § 21 lg-st 3, KrMS § 175 lg 1 p-st 4 ning RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse korra punktidega ning maakohus on õigesti L.T ’lt kaitsjatasu summas 324 eurot välja mõistnud.
4.1.Lisaks märgib ringkonnakohus, et maakohus on rahuldanud süüdistatavate ja kaitsja taotluse menetluskulude tasumise ajatamisest ning võimaldanud süüdistatavatel menetluskulusid tasuda 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest. Ringkonnakohus selgitab, et üldjuhul kuuluvad menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel väljamõistmisele täies ulatuses ja koheselt. Menetluskulude tasumiseks pikema tähtaja andmine ja nende osalist riigi kanda jätmist võimaldab KrMS § 180 lg 3 üksnes erandkorras. Maakohus on menetluskulude väljamõistmisel arvestanud süüdistatavate materiaalset seisundit ning teinud eelnimetatud üldreeglist erandi, võimaldades mõlemal süüdistataval tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu otsus menetluskulude väljamõistmise osas seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Ühtlasi märgib kohtukolleegium, et puuduvad seaduslikud alused väljamõistetud tsiviilhagide tasumise ajatamiseks või pikendamiseks.
5.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 180, § 337 lg 1 p 1 ja § 390 lg -st 1, 2, 3 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 29. juuni 2015.a otsuse menetluskulude väljamõistmise osas muutmata ja L.T kaebuse ka selles osas rahuldamata.

Pavel Gontšarov

Meelika Aava

Ivi Kesküla

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 13.08.20261-25-6561/36Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 12.08.20261-26-5643/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja