Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

RESOLUTSIOON

Tunnistada E.E (Šunjajeva) KarS § 347 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud. Tunnistada E.E (Šunjajeva) KarS § 348 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud. Tunnistada E.E (Šunjajeva) KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõistes liitkaristuseks vangistuse 1 (üks) aasta. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.09.2010.a 15.10.2010.a, so 31 (kolmkümmend üks) päeva. Ärakandmisele kuulub vangistus 10 (kümme) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestada E.E’le (Šunjajeva) määratud 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamise päevast, so alates 07.10.2014.a. Asitõendid 5 CD-plaati, mis asuvad kriminaaltoimiku materjalide juures – jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaaltoimiku materjalide juurde. E.E (Šunjajeva) reisidokument – hävitada peale kohtuotsuse jõustumist.

1-14-4928 Osaliselt täidetud Western Union blankett Raha saatmiseks – hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. 2 Eesti Vabariigi kodaniku passi (XXX ja XXX) – hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. Isikutunnistus nr XXX – hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. Menetluskulud E.E’lt (Šunjajeva) välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasud summas 2052,49 eurot (kaks tuhat viiskümmend kaks eurot ja nelikümmend üheksa eurosenti). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 532,50 eurot (viissada kolmkümmend kaks eurot ja viiskümmend eurosenti). KrMS § 135 lg 6 alusel kuulub kautsjon summas 290 000 krooni (18589,70 eurot) pärast kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks vajaliku summa maha arvamist kohtuotsuse alusel riigituludesse kandmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

ESITATUD SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK

(1) E.E’t (Šunjajeva) süüdistatakse KarS § 347 lg 1- § 22 lg 2 alusel tähtsa isikliku dokumendi – Eesti kodaniku passi – võltsimisele kihutamises alljärgnevalt:

1-14-4928 E.E oli teadlik sellest, et tal puudub kodakondsuse seaduse §-st 2 tulenev seaduslik alus Eesti kodakondsuse omamiseks ning saamiseks ning et tema nimele 20.12.2001.a Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (KMA) poolt välja antud Eesti kodaniku passi nr XXX ning 03.06.2004.a välja antud Eesti kodaniku passi nr XXX näol on tegemist võltsitud dokumentidega. Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 21 lg 1 kohaselt antakse Eesti kodaniku pass Eesti riigipiiri ületamiseks. E.E-le esmakordselt 07.12.2001.a taotluse alusel 20.12.2001.a väljastatud Eesti kodaniku passi nr XXX väljastamise aluseks oli märgitud kodakondsuse sünniga omandamine isa XXX(kasutusel ka kirjapilt Šunjajev) järgi, kuid XXX puudus õigus sünnijärgseks Eesti kodakondsuse omandamiseks ning talle väljastati Eesti pass võltsitud dokumentide alusel. XXXesitas 16.10.2001.a KMA-le taotluse koos vastavate dokumentidega Eesti kodaniku passi väljaandmiseks sel alusel, et tema ema on Eesti kodanik XXX. Tegelikkuses ei ole aga XXXema XXX, vaid XXX, ning tema isa on XXX. XXXl ning XXXil puudub teadaolevalt õigus Eesti kodakondsusele. Seega oli XXX ning E.E passide näol tegemist intellektuaalselt võltsitud dokumentidega, kuna sisaldasid tegelikkusele mittevastavaid andmeid. E.E nimele KMA poolt 03.06.04 väljastatud Eesti kodaniku pass nr XXX oli nii intellektuaalselt kui materiaalselt võltsitud, kuna kajastas tegelikkusele mittevastavaid andmeid E.E kodakondsuse kohta, samuti oli sellele kantud 02.06.2004.a KMA-le esitatud passi taotluse allkirjaväljale kantud passikasutaja allkiri, mis ei olnud kirjutatud E.E poolt. E.E, soovides ümber vahetada tema nimele 03.06.2004.a välja antud võltsitud Eesti kodaniku passi nr XXX, kihutas eeluurimisel tuvastamata isikut tema Eesti passi taotluse ning Eesti passi vahendlikule võltsimisele alljärgneval viisil: Eesti Vabariigis eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal 2006.a kevadel enne 25.04.2006.a andis E.E eeluurimisel tuvastamata isikule endast vähemalt kaks dokumendifotot, laskis korraldada Eesti kodaniku passi taotluse blanketi täitmise, enda nimel allkirjastamise ning allkirjastatud Eesti kodaniku passi taotluse toimetamise KMA-sse 25. aprilliks 2006.a. Seejuures oli E.E teadlik, et passi taotluse blanketil kajastatud informatsioon Eesti kodakondsuse olemasolu kohta ei vasta tõele ning tema 20.12.2001.a ning 03.06.2004.a väljastatud võltsitud passid ei anna talle õigust Eesti kodaniku passi saamiseks. Sellega E.E tekitas

eeluurimisel

tuvastamata

isikul

tahtluse

vahendliku

võltsimise

1-14-4928 toimepanemiseks. Eeluurimisel tuvastamata isik korraldaski nimetatud ebaõigeid andmeid sisaldava taotluse blanketi täitmise, allkirjastamise, KMA-le esitamise. Samuti ei käinud E.E ise tema nimele väljastatud Eesti passil järel, vaid kihutas eeluurimisega tuvastamata isiku võltsima 29.05.2006.a passi kättesaamist kinnitavat E.E allkirja. KMA töötajad, olles eeluurimisel tuvastamata isiku poolt E.E kodakondsuse omandamise alustes eksimusse viidud, vormistasid 25.04.2006.a esitatud taotluse alusel E.E-le Eesti passi nr XXX. E.E pass väljastati 12.05.2006.a. Seega pani eeluurimisega tuvastamata isik E.E kihutamise tulemusena toime E.E Eesti kodaniku passi vahendliku võltsimise. Eesti kodaniku pass on tähtis isiklik dokument KarS § 350 tähenduses.

Eeltooduga kihutas E.E teist isikut toime panema Eesti kodaniku passi vahendliku võltsimise, s.o pani toime KarS § 347 lg 1 - § 22 lg 2 sätestatud kuriteo.

(2) Lisaks eeltoodule süüdistatakse E.E KarS § 347 lg 1 – § 22 lg 2 järgi selles, et tema, olles ülalmärgitud alustel teadlik, et tal puudub seaduslik alus Eesti kodakondsuse omamiseks ning isikut tõendavate dokumentide seaduse §-s 19 märgitud isikutunnistuse saamise alus, kihutas eeluurimisel tuvastamata isiku tähtsa isikliku dokumendi – isikutunnistuse (ID-kaardi) – vahendliku võltsimise toimepanemisele alljärgnevalt: E.E, soovides saada endale Eesti ID-kaarti, palus eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal 2006.a suvel-sügisel eeluurimisel tuvastamata isikul korraldada tema nimelt ID-kaardi väljastamise taotluse koostamine, tema nimelt allkirjastamine, selle esitamine KMA-le, samuti ID-kaardi kättesaamine. Selleks andis E.E eeluurimisel tuvastamata isikule vähemalt kaks enda dokumendifotot ning edastas enda isikuandmed. Sellega E.E tekitas eeluurimisel tuvastamata isikul tahtluse tähtsa isikliku dokumendi vahendliku võltsimise toimepanemiseks. Eeluurimisel tuvastamata isik korraldaski KMA-le esitatava isikutunnistuse taotluse täitmise E.E isiku- ja kontaktandmetega, E.E nimelt kahe taotlusel oleva taotleja allkirja kirjutamise ning taotluse toimetamise KMA-sse 30. oktoobriks 2006.a. 30.10.2006.a registreeriti ja võeti KMA-s eeluurimisega tuvastamata isiku poolt E.E nimelt esitatud taotlus menetlusse. Eeluurimisel tuvastamata KMA ametnikud, kes võtsid M.

1-14-4928 E.E nimelt esitatud taotluse menetlusse, ei olnud teadlikud sellest, et taotlus on nii intellektuaalselt kui ka materiaalselt võltsitud, kuna sisaldab valeandmeid E.E kodakondsuse kohta ning ei ole tegelikult allkirjastatud E.E poolt. Selle tulemusena andis KMA 08.12.2006.a välja võltsitud Eesti isikutunnistuse – ID-kaardi – nr XXX E.E nimele. Seega pani eeluurimisega tuvastamata isik E.E kihutamise tulemusena KMA ametnikke kasutades toime E.E ID-kaardi vahendliku võltsimise. ID-kaart on KarS § 350 kohaselt tähtis isiklik dokument.

Eeltooduga kihutas E.E teist isikut toime panema tähtsa isikliku dokumendi vahendliku võltsimise, s.o. pani toime KarS § 347 lg 1 - § 22 lg 2 sätestatud kuriteo.

(3) E.E süüdistatakse KarS § 347 lg 1 järgi tähtsa isikliku dokumendi vahendlikus võltsimises alljärgnevalt: E.E, olles teadlik sellest, et ta ei oma kodakondsuse seaduse §-s 2 nimetatud seaduslikku õigust Eesti kodakondsusele, samuti ei oma tema tütar XXX õigust Eesti kodakondsusele, millest tulenevalt puudub tal ka isikut tõendavate dokumentide seaduse §-s 21 lg 1 sätestatud õigus Eesti kodaniku passile, esitas KMA-le enda poolt täidetud ja 28.04.2008.a allkirjastatud taotluse Eesti kodaniku passi väljastamiseks oma 05.04.2008.a sündinud tütrele XXX. 14.05.2008.a KMA-s nimetatud taotlus registreeriti ning võeti menetlusse. Taotluses märgitud asjaolu, et XXXema E.E on Eesti kodakondne, ei vasta tõele, mistõttu on tegemist intellektuaalselt võltsitud taotlusega. KMA ametnikud, olles eelpool kirjeldatud võltsitud E.E kodakondsust tõendavate dokumentide alusel eksimusse viidud E.E kodakondsuse osas ning teadmata, et E.E ei oma õigust Eesti kodakondsusele, mistõttu ei oma õigust Eesti kodakondsusele ka tema tütar XXX, vormistasid ning väljastasid 19.05.2008.a alusetult Eesti passi nr XXX XXX(väljastatud passis kirjapilt Sunjajeva) XXX nimele. Seega pani E.E toime KMA ametnikke vahendina ära kasutades tähtsa isikliku dokumendi võltsimise. Eesti kodaniku pass on KarS § 350 kohaselt tähtis isiklik dokument.

1-14-4928 Eeltooduga pani E.E toime tähtsa isikliku dokumendi teist isikut ära kasutades vahendliku võltsimise, s.o KarS § 347 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

(4) Samuti süüdistatakse E.E

KarS § 348 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, s.o võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamises alljärgnevalt: 15.09.2010.a kella 17.30 ajal saabus E.E koos lapse XXX

lennuga AY 3929

Helsingi-Vantaa lennujaamast Tallinna Lennujaama. Tallinna Lennujaamas teostatud piirikontrolli käigus esitas ta isikut tõendavate dokumentidena ülalkirjeldatud viisil ja alustel väljastatud võltsitud Eesti Vabariigi passid – enda isikut tõendava dokumendina Eesti passi nr XXX ning oma lapse isikut tõendava dokumendina Eesti passi nr XXX, mis on tähtsad isiklikud dokumendid KarS § 350 mõistes. Lisaks sellele on E.E kasutanud tema nimele väljastatud võltsitud Eesti passi nr XXX isikuttõendava dokumendina alljärgnevatel juhtudel: 01.09.2010.a piiriületusel lahkudes Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonnast; 22.08.2010.a piiriületusel sisenedes Hiina Rahvavabariigi Macau erihalduspiirkonda; 22.08.2010.a piiriületusel lahkudes Hiina Rahvavabariigi Macau erihalduspiirkonnast; 22.08.2010.a piiriületusel sisenedes Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonda; 22.08.2010.a piiriületusel lahkudes Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonnast; 15.08.2010.a piiriületusel lahkudes Hiina Rahvavabariigi Macau erihalduspiirkonnast; 15.08.2010.a piiriületusel lahkudes Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonnast; 15.08.2010.a piiriületusel sisenedes Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonda; 31.07.2010.a piiriületusel sisenedes Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonda; 13.07.2010.a piiriületusel lahkudes Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonnast; 08.07.2010.a piiriületusel sisenedes Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonda; 22.06.2008.a piiriületusel lahkudes Kaimanisaartelt; 18.06.2008.a piiriületusel sisenedes Kaimanisaartele; 28.12.2007.a piiriületusel sisenedes Mehhiko Ühendriikidesse; 04.01.2007.a piiriületusel lahkudes Singapuri Vabariigist; 27.12.2006.a piiriületusel sisenedes Singapuri Vabariiki.

1-14-4928 Lisaks sellele on E.E kasutanud tema nimele väljastatud võltsitud Eesti passi nr XXX 26.02.2010.a Eestis Swedbanki kontoris (Narva mnt 5, Tallinn) arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXX avamisel isikuttõendava dokumendina. Samuti on E.E kasutanud tema nimele väljastatud võltsitud Eesti ID-kaarti nr XXX alljärgnevatel juhtudel: 14.08.2009.a Autoregistrikeskuse Rakvere büroos (Narva tn 34) esmaste juhilubade saamiseks liiklusteooria eksami sooritamisel isikuttõendava dokumendina; 06.02.2007.a Autoregistrikeskuse Jõhvi büroos (Pargi tn 54) esmaste juhilubade saamiseks taotluse esitamisel isikuttõendava dokumendina. Lisaks eeltoodule, pärast seda, kui E.E-le oli esitatud kahtlustus KarS § 348 järgi temale 29.05.2006.a väljastatud võltsitud passi nr XXX kasutamises ning talle oli teatavaks saanud Politsei- ja Piirivalveameti KMA staatuse määratlemise büroo 20.10.2010.a otsus nr 15.2-9/334, millega tunnistati talle välja antud Eesti kodaniku pass ja isikutunnistus kehtetuks, kasutas ta talle 03.06.2004.a väljastatud võltsitud Eesti kodaniku passi nr XXX alljärgnevalt: 11.07.2011.a esitas Elion Ettevõtted Aktsiaseltsiga kliendilepingu nr XXX sõlmimisel müügikonsultant XXX isikuttõendava dokumendina; 25.04.2011.a ning 27.04.2011.a esitas Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis (Hobujaama 4, Tallinn) kliendilepingu sõlmimisel panga esindajale isikuttõendava dokumendina. Dokumendid võttis vastu ning kinnitas XXX . Nii Eesti pass kui ka ID-kaart on tähtsad isiklikud dokumendid KarS § 350 mõistes.

Eeltooduga pani E.E toime võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise, s.o KarS § 348 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

(5) E.E pani toime KarS § 348 sätestatud kuriteo – võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutada andmise, mille eesmärgiks oli omandada B kategooria sõiduki juhtimisõigus, alljärgnevalt: E.E

esitas 06.02.2006.a Eesti Autoregistrikeskusele (ARK) taotluse esmase

juhtimisõiguse omandamiseks B kategooria sõiduki juhtimiseks, millise õiguse omandamiseks tuli tulenevalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 29.07.2004.a määrusega nr 169 kehtestatud korra §-dest 2 ja 3 sooritada ARK-is teooriaeksam ning sõidueksam, millede

1-14-4928 eesmärgiks on kontrollida isiku teadmiste ja oskuste vastavust juhi kvalifikatsiooninõuetele. E.E leppis kokku XXX , et teooriaeksamit läheb tema eest ARK Jõhvi büroosse tegema tema nimel teine isik. Selleks andis E.E enda ID-kaardi nr XXX üle XXX , kes edastas selle läbi vahendajate XXX , selleks et XXX saaks nimetatud ID-kaarti kasutada isikut tõendava dokumendina E.E eest eksamit sooritades. XXX esitas 01.09.2007.a ARK Jõhvi büroo eksamit läbi viivale töötajale E.E IDkaardi nr XXX, esinedes eksamil E.E-na ning sooritas 01.09.2007.a E.E nimel ARK Jõhvi büroos teooriaeksami. XXX logis ID-kaardil olevat E.E isikukoodi kasutades ARK eksamiarvutisse sisse ning sooritas E.E nime all teooriaeksami positiivselt, tagades seeläbi E.E pääsu sõidueksamile. E.E poolt talle väljastatud ID-kaardi teisele isikule kasutada andmise eesmärgiks oli omandada B kategooria sõiduki juhtimisõigus, mille eelduseks on isiku poolt teooriaeksami edukas sooritamine vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 29.07.2004.a määrusega nr 169 kehtestatud korrale. ID-kaart on KarS § 350 mõistes tähtis isiklik dokument.

Eeltooduga pani E.E toime KarS § 348 sätestatud kuriteo, s.o. võltsitud tähtsa isikliku dokumendi teisele isikule kasutamiseks andmise.

(6) E.E süüdistatakse KarS § 298 lg 1 järgi altkäemaksu lubamises ning andmises alljärgnevalt: E.E, olles teadlik sellest, et tema abikaasa XXX ei ole Eesti kodakondne ning tal puudub seaduslik alus Eesti kodakondsuse omandamiseks, soovis 2010 kevadel XXX Eesti kodaniku passi hankida. Selleks pöördus E.E XXX poole, et see korraldaks raha eest XXX Eesti passi vormistamise. Selleks leppis E.E Y. Lakhtikoviga kokku, et viimane korraldab XXX Eesti kodaniku passi taotlemisel esitatavate dokumentide, s.o. dokumentide, mis kajastavad XXX päritolu ja õigust Eesti kodakondsusele, võltsimise, ning võltsitud dokumentide esitamise Politsei- ja Piirivalveametile koos XXX nimelt esitatava taotlusega võltsitud Eesti kodaniku passi saamiseks ning passi väljastamise. Samuti nõustus E.E maksma Politsei- ja Piirivalveameti ametnikule, kes XXX Eesti kodaniku passi saamiseks esitatavat taotlust ja selle juurde lisatavaid võltsitud dokumente läbi

1-14-4928 vaatab ja nende sisu kontrollib, s.o ametiisikule KarS § 288 lg 1 mõistes raha selle eest, et nimetatud ametiisik jätaks kontrollimata või eiraks kontrolli käigus tuvastatud asjaolu, et XXX puudub seaduslik alus eesti kodakondsuse omandamiseks või saamiseks, seega õigus Eesti kodaniku passi saamiseks, rikkudes isikut tõendavate dokumentide seaduse §-s 10 lg 1 sätestatud nõuet, et dokument antakse välja üksnes isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatud alustel. E.E andis XXX 2010 suvel üle XXX Eesti kodaniku passi hankimiseks üle vajaminevad 2 dokumendifotot ning koopia XXX väljastatud Austraalia passi nr XXX isikuandmetega lehest passi hankimiseks ning vormistamiseks. Samuti andis E.E XXX üle 5000 eurot edastamiseks XXX Eesti passi hankimise ja vormistamisega tegelevatele isikutele ning ametnikele. 30.07.10 sai E.E XXX teada, et XXX passi hankimise ja vormistamisega tegelevad isikud soovivad lisaks eelnevalt selleks otstarbeks saadud 5000 eurole veel täiendavalt ettemaksu summas 10 000 eurot. E.E nõustus ka täiendava 10 000 euro maksmisega, andes nimetatud summa 2010 juulis-augustis XXX üle edasiandmiseks passi hankimise ning vormistamisega tegelevatele isikutele ning ametnikele. 16.08.10 informeeris XXX E.E , et XXX Eesti kodaniku passi hankimiseks ja vormistamiseks on tarvis lisaks eelnevalt saadud rahale veel täiendavalt ettemaksuna 5000 eurot. E.E nõustus ka täiendava 5000 euro maksmisega, lubades täiendava summa XXX üle anda 2010 aasta septembri esimesel poolel edasiandmiseks passi hankimise ning vormistamisega tegelevatele isikutele ning ametnikele. Eeltooduga lubas E.E

maksta ning maksis Eesti passi vormistamise ning

väljaandmise eest vastutavatele ametiisikutele altkäemaksu. Eesti pass on KarS § 350 mõistes tähtis isiklik dokument. Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 21 lg 1 kohaselt antakse eesti kodaniku pass eesti kodanikule riigipiiri ületamiseks. Eeltooduga pani E.E § 298 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo.

06.10.2014.a sõlmisid Riigiprokuratuuri riigiprokurör Laura Vaik, süüdistatav E.E (Šunjajeva) ja tema lepinguline kaitsja Rein Laid käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe.

1-14-4928 Vastavalt kokkuleppele taotleb riigiprokurör kohtus süüdistatav E.E (Šunjajeva KarS § 347 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistamist vangistusega 6 (kuus) kuud. KarS § 348 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest karistamist vangistusega 6 (kuus) kuud. KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest karistamist vangistusega 1 (üks) aasta. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõistes liitkaristuseks vangistuse 1 (üks) aasta. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.09.2010.a 15.10.2010.a, so 31 (kolmkümmend üks) päeva. Ärakandmisele kuulub vangistus 10 (kümme) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu. KrMS § 135 lg 6 alusel kuulub kautsjon summas 290 000 krooni (18589,70 eurot) pärast kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks vajaliku summa mahaarvamist kohtuotsuse alusel riigituludesse kandmisele. 06.10.2014.a toimunud kohtuistungil E.E (Šunjajeva) kinnitas, et jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, palus seda kinnitada. E.E (Šunjajeva) lepinguline kaitsja Rein Laid märkis, et kokkuleppemenetluse initsiatiiv tulenes nende poolt ning kokkuleppe läbirääkimised toimusid vastavalt kriminaalmenetluse seadustikule. Kokkuleppe sõlmimine, allkirjastamine ja aktsepteerimine oli E.E (Šunjajeva) vaba tahte väljendus. Kaitsja lisas, et nad jäävad kokkuleppe juurde ja paluvad see kinnitada. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, olles veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud, kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalkohtumenetluse sätteid järgides.

1-14-4928 Seega tuleb E.E (Šunjajeva) temale esitatud süüdistuses, KarS 347 lg 1, KarS § 348 ja KarS § 298 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja määrata talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

ASITÕENDID

Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks üks 5 CD-plaati, E.E (Šunjajeva) reisidokument, osaliselt täidetud Western Union blankett (Raha saatmiseks), 2 Eesti Vabariigi kodaniku passi (XXX ja XXX) ja isikutunnistus nr XXX. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Lähtudes eelpoolt toodust asub kohtunik seisukohale, et 5 CD plaati, mis asuvad kriminaalasja toimiku materjalide juures tuleb jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde. E.E (Šunjajeva) reisidokument, osaliselt täidetud Western Union blankett (Raha saatmiseks), 2 Eesti Vabariigi kodaniku passi (XXX ja XXX) ja isikutunnistus nr XXX, tuleb peale kohtuotsuse jõustumist hävitada.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasud summas 2052,49 eurot (kaks tuhat viiskümmend kaks eurot ja nelikümmend üheksa eurosenti). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 532,50 eurot (viissada kolmkümmend kaks eurot ja viiskümmend eurosenti).

1-14-4928 KrMS § 135 lg 6 alusel kuulub kautsjon summas 290 000 krooni (18589,70 eurot) pärast kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks vajaliku summa mahaarvamist kohtuotsuse alusel riigituludesse kandmisele.

Violetta Kõvask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.