Kohtulahend

Välja mõista Andrus Liivandilt riigieelarve tuludesse 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot määratud kaitsjale maksud tasu katteks. Summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas EE891010220034796011; Swedbankis EE932200221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal EE403300333416110002. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049748 ning selgitus: „Andrus Liivandi“, 1-14-4586“. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.

SÜÜDISTUS:

kahju summas 150 eurot; ja maa-alusest parklast BI’ile kuuluvad: „Black&Dekker“ ketaslõikur, väärtusega 50 eurot, sõiduauto laadimisseade, marki ega mudelit ei tea, väärtusega 120 eurot, 20 plastpudelit „International“ hooldusvahenditega kaatri hooldamiseks, väärtusega 20 eurot, koguväärtusega 400 eurot, kokku esemeid summas 570 eurot. Samuti tema viibides 02.12.2013.a. kella 17:26 paiku XXXXXXXX XXX XXX Tallinnas asuvas S AS-ile kuuluvas XXXXXXXX XXX teenindusjaamas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, vägivallata, tankis grupis koos AL`ga, sinist värvi sõiduautosse, registreerimisnumbrimärgiga XXX XXX, auto kütusepaaki ning pagasiruumis olevatesse kanistritesse 24,38 liitrit mootorikütust Diisel Miles summas 33,03 eurot ja 30,23 liitrit mootorikütust Bensiin 95 Miles summas 39,45 eurot, kokku kogumaksumusega 72,48 eurot ning lahkuti teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Samuti tema viibides 03.12.2013.a. kella 16:02 paiku XXXXXXXX XXX XXX Tallinnas asuvas S AS-ile kuuluvas XXXXXXXX XXX teenindusjaamas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, vägivallata, tankis grupis koos AL`ga, halli värvi sõiduautosse Opel, registreerimisnumbrimärgiga XXXXXX, auto kütusepaaki 93,10 liitrit mootorikütust Diisel Miles summas 126,15 eurot ning lahkuti teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Samuti tema viibides 03.12.2013.a. kella 18:13 paiku XXXXXXXXXXX X Tallinnas asuvas S AS-ile kuuluvas XXXXXXXXXX teenindusjaamas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, vägivallata, tankis grupis koos AL`ga, rohekashalli värvi sõiduautosse pikap Opel, registreerimisnumbrimärgid loetamatud, auto pagasiruumis olevatesse kanistritesse 84,10 liitrit mootorikütust Bensiin 95 Miles Plus summas 112,27 eurot ning lahkuti teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Samuti tema viibides 06.12.2013.a. kella 16:28 paiku XXXXX XX Tallinnas asuvas S AS-ile kuuluvas XXXXXXXXX teenindusjaamas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, vägivallata, tankis tumedat värvi sõiduautosse Audi, registreerimisnumbrimärgiga XXX XXX, auto kütusepaaki ja pagasiruumis olevatesse kanistritesse 122,73 liitrit mootorikütust Bensiin 95 Miles summas 157,71 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Samuti tema viibides 06.12.2013.a. kella 21:11 paiku XXXXX XXX XXX/XXXXXXX XXX X Tallinnas asuvas S AS-ile kuuluvas XXXXX teenindusjaamas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, vägivallata, tankis grupis koos AL`ga, sõiduauto pagasiruumis olevatesse kanistritesse 94,61 liitrit mootorikütust Diisel Miles summas 128,20 eurot ning lahkuti teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Samuti tema viibides 12.12.2013.a. kella 19:42 paiku XXXXXXXXX X Tallinnas asuvas S AS-ile kuuluvas XXXXXXXXX teenindusjaamas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, vägivallata, tankis sinist värvi sõiduautosse Renault, registreerimisnumbrimärgiga XXXXXX, auto kütusepaaki 125,16 liitrit mootorikütust Bensiin 95 Miles Plus summas 167,09 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Samuti tema viibides 12.12.2013.a. kella 21:48 paiku XXXXX XX Tallinnas asuvas S AS-ile kuuluvas XXXXXXXX teenindusjaamas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tankis, avalikult, vägivallata, sinist värvi sõiduautosse Renault, registreerimisnumbrimärgiga XXXXXX, auto kütusepaaki 122,96 liitrit mootorikütust Bensiin 95 Miles Plus summas 158,00 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Samuti tema viibides 16.12.2013.a. kella 18:59 paiku XXXXXXXX XXX XXX Tallinnas asuvas S AS-ile kuuluvas XXXXXXXX XXX teenindusjaamas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, vägivallata, tankis tumedat värvi sõiduautosse Volkswagen, registreerimisnumbrimärgiga XXXXXX, kütusepaaki ja auto pakiruumis olevatesse

kanistritesse, 121,41 liitrit mootorikütust Diisel Miles summas 166,33 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Samuti tema ajavahemikul 16.12.2013.a. kella 15:00 kuni 17.12.2013.a. kella 07:30 paiku võttis Tallinnas XXXXXXX XX maja taga olevale parkimisplatsile pargitud KK`ule kuuluvalt sõiduautolt Volkswagen Passat, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, vägivallata, mõlemad registreerimisnumbrimärgid XXX XXX, lõhkudes numbrimärgi plastikaluse, tekitades kokku varalist kahju summas 89,18 eurot. Samuti tema ajavahemikul 12.12.2013.a. kella 20:00 kuni 17.12.2013.a. kella 15:00 paiku võttis Tallinnas XXXXXX XX maja juurde pargitud BL`ile kuuluvalt sõiduautolt Mitsubishi Pajero Sport, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, vägivallata, mõlemad registreerimisnumbrimärgid XXX XXX koos numbrimärgi alustega kogumaksumusega 22,78 eurot. Samuti tema viibides 16.12.2013.a. kella 15:01 paiku XXXXXXXXXXX X Tallinnas asuvas S AS-ile kuuluvas P teenindusjaamas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, vägivallata, tankis kanistrisse 5,66 liitrit mootorikütust Diisel Miles summas 7,75 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Samuti tema viibides 16.12.2013.a. kella 21:08 paiku XXXXXXXXX XX Tallinnas asuvas S AS-ile kuuluvas XXXXXXXXXXX teenindusjaamas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, vägivallata, tankis grupis koos AL`ga, sinist värvi sõiduautosse Opel, registreerimisnumbrimärgiga XXX XXX, auto pagasiruumis olevatesse kanistritesse 121,20 liitrit mootorikütust Bensiin 95 Miles summas 158,17 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Samuti tema viibides 16.12.2013.a. kella 22:27 paiku XXXXXX XX Tallinnas asuvas S ASile kuuluvas XXXXXXXXX teenindusjaamas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, vägivallata, tankis grupis koos AL`ga ja tuvastamata isikuga, sinist värvi sõiduautosse Opel, registreerimisnumbrimärgiga XXX XXX, auto pagasiruumis asuvatesse kanistritesse 105,57 liitrit mootorikütust Bensiin 95 Miles Plus summas 140,94 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Samuti tema ajavahemikul 16.12.2013.a. kuni 18.12.2013.a. paiku võttis Tallinnas XXXXX XX maja juurde pargitud RS ́le kuuluvalt sõiduautolt Citroen Xsara, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, vägivallata, mõlemad registreerimisnumbrimärgid XXX XXX, kogumaksumusega 20 eurot. Samuti tema viibides 17.12.2013.a. kella 15:05 paiku XXXXX XXX XXX/XXXXXXXX XXX X Tallinnas asuvas S AS-ile kuuluvas XXXXX teenindusjaamas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, vägivallata, tankis grupis koos AL`ga ja tuvastamata isikutega, tumedat värvi sõiduautosse Opel, registreerimisnumbrimärgiga XXX XXX, auto pagasiruumis olevatesse kanistritesse 120,85 liitrit mootorikütust Diisel Miles summas 165,56 eurot ning lahkuti teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Samuti tema viibides 17.12.2013.a. kella 17:56 paiku XXXXXX X Tallinnas asuvas S AS-ile kuuluvas XXXXXX teenindusjaamas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, vägivallata, tankis koos AL`ga ja tuvastamata isikutega, sinist värvi sõiduautosse Opel, registreerimisnumbrimärgil numbrid tuvastamata, tähekombinatsioon AXM, kütusepaaki 40,05 liitrit mootorikütust Bensiin 95 Miles summas 52,27 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, grupi poolt ja süstemaatiliselt, pani Andrus Liivandi toime KarS § 199 lg 2 p 5,7,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud väljapressimise, viibides 10.12.2013 kella 15.35 paiku Tallinnas Kärberi bussipeatuses, läks UR (R) juurde ja palus temalt mobiiltelefoni.

Saanud keeldumise, hakkas Andrus Liivandi ähvardama kannatanut peksa andmisega, kui ta ei anna mobiiltelefoni ära või hakkab karjuma. Ehmudes ja tajudes ähvardusi reaalselt, andis UR Andrus Liivandi ́le ära MR-le (R) kuuluva mobiiltelefoni Sony Xperia Tipo väärtusega 124 eurot, pärast mida jooksis Andrus Liivandi koos mobiiltelefoniga ära. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise, pani Andrus Liivandi toime KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

APELLATSIOONID:

maakohus on jätnud tähelepanuta, et riiklik süüdistus ei heida Andrus Liivandile ette, et see oleks tarvitanud narkootilist ainet metadooni selliselt, et ta oleks saanud selle mõne teise isiku kui kinnipidamisasutuse töötaja poolt. Sellega on maakohus tahtluse sisustamisel väljunud süüdistuse piiridest, mis on oluline menetlusõiguse rikkumine. Teiseks, süüdistusaktis ei ole ära näidatud, mis ajal ja mil viisil Andrus Liivandi väidetavalt narkootilist ainet metadoon tarvitas. Juba see on iseenesest süüdistatava kaitseõiguse oluline rikkumine, kuivõrd jätab süüdistatava ilma võimalusest vastu vaielda või anda selgitusi – ja seda just konkreetse etteheite osas – aga mitte abstraktselt, kõikvõimalike ainete ja toiduainete tarvitamise osas. Süüdistus on liiga üldsõnaline ning seetõttu ei ole Andrus Liivandit võimalik selle süüdistuse alusel KarS § 331 alusel sätestatud süüteokoosseisule vastava teo toimepanemises süüdi mõista. Siinkohal on oluline meeles pidada, et narkootilise aine metadooni manustamine võis toimuda ka mitmeid päevi enne kinnipeetavate kontrolli suunamist. Oluline on see, et kinnipidamisasutuses hoitakse narkootilist ainet metadoon ja kasutatakse seda raviks arsti ettekirjutusel. Kuna ka Andrus Liivandile manustati ravimeid, siis ei ole välistatud, et talle oli manustatud metadooni selliselt, et ta ei teadnud sellest – ravimite manustamine toimub kinnipidamisasutuses reeglina vedelas olekus kinnipeetava poolt talle antava plasttopsi sisu manustamise teel. Kaitsja peab ohtlikuks ning õigusriigile lubamatuks olukorda, kus kinnipidamisasutuses viibiv isik mõistetakse süüdi keelatud ainete tarvitamise eest üksnes seetõttu, et tema bioloogilistes vedelikes leitakse narkootilist ainet. Sellises olukorras esineb lubamatu võimalus, et kinnipeetavale manustatakse narkootilist ainet (kasvõi väikeses koguses) tema teadmata ning hiljem mõistetakse süüdi kuriteo toimepanemises. Keelatud ei ole mitte see, kui isiku bioloogilistes vedelikes leidub narkootilist ainet, vaid keelatud ja karistatav on narkootilise aine tarvitamine ilma arsti ettekirjutuseta. Apellant leiab, et maakohus on mõistnud eelkõige KarS § 199 lõike 2 punktide 5,7,9 järgi kvalifitseeritud tegude toimepanemise eest, Andrus Liivandile põhjendamatult range karistuse ning seega mõista Andrus Liivandile leebem karistus. Maakohus on Andrus Liivandi süüdi tunnistanud KarS § 199 lõike 2 punktide 5, 7, 9 järgi kvalifitseeritud tegude toimepanemise eest ning mõistnud talle selle eest 4 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse. Tegemist on sanktsiooni ülemmäära lähedase karistusega. Enamik Andrus Liivandi poolt toimepandud ja KarS § 199 lõike 2 järgi kvalifitseeritud tegudest on nn bensiinivargused, kus varastatu väärtus on väike. Nendel asjaoludel ei ole põhjendatud Andrus Liivandi karistamine sanktsiooni ülemmäära lähedase karistusega. Varastatu väärtus on Riigikohtu praktika kohaselt samuti asjaolu, mida tuleb arvesse võtta süü suuruse kindlaksmääramisel. Maakohus seda aga teinud ei ole, samuti ei ole maakohus põhistanud, miks ta seda arvesse ei võta. Maakohus on üksnes nentinud, et leidub episoode, kus Andrus Liivandi poolt varastatu väärtus on suur, kuid maakohus ei ole ülejäänud episoodide osas varastatu väiksele väärtusele tähelepanu pööranud. Maakohus on karistuse mõistmisel nentinud, et ühes episoodis on tegu toimepandud alaealise isiku suhtes. „Karistusseadustiku“ § 58 sätestab karistust raskendavad asjaolud ammendavalt ning keelab arvestada raskendavaks asjaoluks asjaolu, mida selles sättes nimetatud ei ole. Olen seisukohal, et antud asjaoludel on maakohus arvestanud raskendava asjaoluna asjaolu, mida seadus sellisena ei nimeta. Samuti nendib maakohus kohtuotsuse karistust põhistavas osas, et Andrus Liivandi puhul on tegemist kolme koosseisulise raskendava asjaoluga. Selles osas läheb maakohus kaitsja hinnangul vastuollu KarS § 59 sätestatud keeluga arvestada karistuse mõistmisel karistust raskendava või kergendava asjaoluna süüteokoosseisu tunnusena nimetatud asjaolu. Käesoleval juhul on maakohus aga sisuliselt seda keeldu rikkunud ning kaitsja hinnangul on tegemist materiaalõiguse väära kohaldamisega, mis tingib maakohtu otsuse tühistamise karistuse mõistmise osas. Maakohus on jätnud põhjendamatult karistuse mõistmisel arvestamata asjaoluga, et Andrus Liivandi pani talle inkrimineeritavad teod toime tugeva narkosõltuvuse tõttu. Tugeva narkosõltuvuse näol ei ole kindlasti tegemist vastutust välistava asjaoluga, kuid seda asjaolu tuleks arvestada karistuse mõistmisel (kaitsja hinnangul

antud juhul karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lõige 2 alusel). Igal juhul oleks maakohus pidanud põhistama selle asjaoluga (narkosõltuvus) arvestamist või mittearvestamist. Apellant palub tühistada maakohtu otsus Andrus Liivandi karistamise osas ning palun mõista Andrus Liivandile KarS § 199 lõike 2 järgi kvalifitseeritud tegude toimepanemise eest mitte raskema karistuse kui 3 aastat vangistust ning liitkaristuseks mitte rohkem kui 3 aastat ja 3 kuud vangistust, mida vähendada ühe kolmandiku võrra lühimenetluse kohaldamise tõttu. Apelant palub kaaluda Andrus Liivandi osalist vangistusest tingimisi vabastamist, allutades ta käitumiskontrollile, sealhulgas kohustusele läbida narkovõõrutusravi. Andrus Liivandi on möönnud, et enamuse tegudest pani ta toime tugeva narkosõltuvuse tõttu. Käesolevaks hetkeks on Andrus Liivandi pöördunud OÜ Tervisekeskus Elulootus poole, kes on andnud nõusoleku Andrus Liivandi vastuvõtmiseks pikaajalisse narkovõõrutusprogrammi. Kaitsja hinnangul on oluline, et Andrus Liivandi on väljendanud enda valmisolekut tegeleda narkosõltuvuse probleemiga ning taotlen seetõttu Andrus Liivandi suhtes KarS § 74, § 75 sätestatu kohaldamist, vabastades ta tingimisi edasisest karistuse kandmisest ühes lisakohustusega läbida OÜ Tervisekeskus Elulootus narkorehabilitatsiooniprogramm.

KANNATANU SEISUKOHT:

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

alati lugeda tuvastatuks üksnes siis, kui seda on tehtud kas sekundilise või minutilise täpsusega. Kas kuriteo toimepanemise aeg võib olla määratletud kindla ajahetkena või ajavahemikuna ja milline võib olla selle ajavahemiku pikkus, see sõltub iga konkreetse kriminaalasja esemeks oleva teo tehioludest (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsused kriminaalasjades nr 3-1-1-51-00; 3-1-1-146-05). Tulenevalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohast sõltub ka kuriteo toimepanemise koha osas selle määratlemise täpsus konkreetse kuriteo asjaoludest. Kolleegiumi hinnangul peab kuriteo toimepanemise koht ja aeg olema määratletud sellise täpsusega, et süüdistataval oleks võimalus aru saada, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse ning esitada soovi korral omalt poolt põhjendusi, miks ta seda tegu toime panna ei saanud. Käesolevas kriminaalasja on need nõuded täidetud ning on ainetu kaitsja väide Andrus Liivandi kaitseõiguse rikkumisest, mistõttu ei ole tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes. 5.2 Järgnevalt võtab kolleegium seisukoha Andrus Liivandi apellatsioonis toodule, et tema ei ole temale inkrimineeritavat kuritegu KarS § 331 järgi pannud toime ning kaitsja apellatsioonis esitatud versioonile KarS § 331 osas. Maakohus on üksikasjalikult andnud hinnangu kohtueelsel uurimisel kogutud ja maakohtus avaldatud ja uuritud tõenditele (kd 5 lk 61-61 pöördel). Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse järgi. Apellatsioonides ei ole kajastatud tõendeid mida maakohus oleks jätnud tähelepanuta ning kohtukolleegiumil puudub alus apellatsioonides toodud paljasõnaliste väidete alusel ümber hinnata maakohtu poolt kohtuotsuses põhjalikult motiveeritud tõenditele antavat hinnangut ja teha nende põhjal süüdistatava süüküsimuses maakohtule vastupidine järeldus. Kohtukolleegium juhib tähelepanu ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. mai 2003. a otsuses nr 3-1-1-17-03 väljendanud seisukohale, mille kohaselt kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonides toodud sisutute väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse tühistamiseks ja Andrus Liivandi suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks temale inkrimineeritud kuriteos KarS § 331 järgi. Apellant Andrus Liivandi on leidnud, et tema süüditunnistamisel KarS § 331 järgi on maakohus tuginenud vaid kaudsetele tõenditele, s.t tunnistajate ütlustele. Kolleegiumi hinnangul on apellandi väide, nagu tugineks kohtuotsus üksnes kaudsetele tõenditele (mis iseenesest poleks samuti välistatud, vt selle kohta nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-114-13, p 9) alusetu ning väär. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on tõendiks tunnistaja ütlus ning tunnistaja ütluse näol on tegemist otsese tõendiga. Süüdistatava kaitsja palub süüdistatav Andrus Liivand mõista õigeks põhjusel, et kinnipidamisasutuses hoitakse narkootilist ainet metadoon ja kasutatakse seda raviks arsti ettekirjutusel. Kuna ka Andrus Liivandile manustati ravimeid, siis ei ole välistatud, et talle oli manustatud metadooni selliselt, et ta ei teadnud sellest – ravimite manustamine toimub kinnipidamisasutuses reeglina vedelas olekus kinnipeetava poolt talle antava plasttopsi sisu manustamise teel. Kolleegium märgib, et taotledes sellisel põhjendusel oma kaitsealuse õigeksmõistmist KarS § 331 järgi esitatud süüdistuses, tugineb kaitsja mitte maakohtu poolt kindlakstehtule, vaid oma versioonile asetleidnust. KrMS § 63 lg 1 sätte kohaselt on tõendiks kahtlustatava, süüdistatava ütlus, kuid väärib märkimist, et süüdistatav ei ole soovinud esitada mingeid kaitseversioone, vaid on kasutanud enda õigust keelduda ütluste andmisest nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtumenetluses. Tunnistajate ütluste, bioloogilise vedeliku võetuse akti, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja ekspertiisiakti kui tõendite kahtluse alla seadmiseks ei piisa kaitsja abstraktsest väitest ning abstraktse versiooni

kinnitamiseks ei ole ühtegi tõendit apellandid esitanud. Maakohus on oma otsuses põhjalikult kaalunud kõiki asjaolusid ning andnud neile üldhinnangu ehk teisisõnu - hinnanud argumente kogumis. Ka ei tuvastanud ringkonnakohus, et maakohus oleks süüdistuse piiridest väljunud, mistõttu on ka selles osas kaitsja apellatsioon ainetu.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on üheselt oma otsuses nr 3-1-1-40-04 p 7; 3-1-1-18-11 p 8.1 märkinud, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Vastavalt KarS § 59 sättele ei arvesta karistuse mõistmisel neid kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on eriosa süüteokoosseisu tunnused. Kolleegium märgib, et eristada tuleb rangelt teo õiguslikku kvalifikatsiooni ning teo toimepanemisega kaasnevaid asjaolusid ja motiive, seega ei ole tegemist KarS §-s 59 sätestatud kergendava või raskendava asjaolu korduvarvestamise keelu rikkumisega, kui süü suuruse hindamisel võetakse uuesti vaagimisele teo eriliselt taunitavad asjaolud, mis omab tähendust karistuse mõistmisel. Süü suuruse arvestamisel tulebki arvestada objektiivseid asjaolusid, s.o. tegu ja tagajärge ning subjektiivseid asjaolusid, s.o. motiivi ja eesmärki. Maakohtu sõnastus on mõneti ebaõnnestunud osas kus märgitakse, et KarS § 199 järgi on tegemist kolme koosseisulise raskendava asjaoluga. Ilmselgelt on maakohus pidanud silmas kuriteokoosseisu erinevaid kvalifitseerivaid tunnuseid, mistõttu on maakohtu argument lõpptulemusena asjakohane ning arvestatav karistuse mõistmisel. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt rõhutanud oma lahendites ( nt nr 3-1-1-76-12; 31-1-58-13), et kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, tuleb hinnata tema süüd reeglina suureks. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava käitumises tuvastatud varguse (KarS § 199) kolm kvalifitseerivat tunnust, s.o avalikult, kuid vägivalda kasutamata (p 5), grupp (p 7) ja süstemaatilisus (p 9), mistõttu on Andrus Liivandi süü keskmisest oluliselt suurem. Samuti võivad süü suurust iseloomustada isiku koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus. Neid kõiki põhimõtteid on maakohus järginud. Ka on maakohus õigustatult kohaldanud karistuste osalise liitmise põhimõtet KarS § 64 lg 1 alusel, kuna toimepandud kuritegude ja episoodide arv on kindlasti selleks teguriks, mis mõjutab süüdistatava süü suurust ja põhjendab liitkaristuse moodustamisel asperatsioonipõhimõtte rakendamist. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Karistuse mõistmisel Andrus Liivandile ei saa kuidagi mööda vaadata faktist, et Andrus Liivandile pani talle inkrimineeritud kuriteod toime lühikese ajavahemiku jooksul peale eelmise karistuse kandmiselt vabanemist. Sellises käitumises väljendub kolleegiumi hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et Andrus Liivandi ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuse tähendusest ning eelnev karistus ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud oma lahendites nr 3-1-1-13-11 p 9.1; 3-1-17612 p 10, et isiku teos väljenduv ükskõiksus ja lugupidamatus õiguskorra ning selle õigushüvedena kaitstavate põhiväärtuste suhtes on eelduseks tema suhtes preventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt range karistuse mõistmiseks. Kolleegium leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistused vastavad täielikult Andrus Liivandile teosüüle ning nende vähendamiseks puudub alus.

esitamine apellatsioonimenetluses. Selgitades varasemas praktikas lühimenetlusega seonduvaid küsimusi, on Riigikohtu kriminaalkolleegium korduvalt märkinud, et tulenevalt lühimenetluse eripärast, s.o asjaolust, et lühimenetluses lahendab kohus kriminaalasja kriminaaltoimiku materjalide pinnalt, ei ole kohtumenetluses enam võimalik esitada täiendavaid tõendeid. Sellest tulenevalt on lühimenetluses läbi vaadatud kriminaalasja puhul täiendavate tõendite esitamine välistatud ka apellatsioonimenetluses, välja arvatud juhul, kui need puudutavad menetlusõiguse rikkumist maakohtu poolt (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. veebruari 2008. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-91-07 p 7; 3-11-79-10 p 10.1). 7.1 Kolleegium osundab kaitsja ja süüdistatava tähelepanu asjaolule, et kohtupraktikas väljakujunenud arusaama kohaselt tuleb karistuse kohaldamist ja karistusest tingimisi vabastamist teineteisest selgepiiriliselt eristada. Kohtupraktikas on korduvalt asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-11-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest ja kohus ei pea karistusest vabastamise ebaotstarbekust põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06, p-d 16-17). Kolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatud põhimõtteid järginud ja Riigikohtu praktika valguses ei olnud maakohus kohustatud põhistama, miks ta süüdistatava Andrus Liivandi mõistetud vangistusest vabastamata jätab. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKK nr 3-1-1-40-04). Kolleegiumil tuleb märkida, et antud põhimõtetest lähtuvalt ei ole Andrus Liivandi suhtes otstarbekas ega võimalik kohaldada KarS § 74 sätteid, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub. Karistusest tingimisi vabastamine ei omaks ilmselgelt Andrus Liivandi suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, mistõttu Andrus Liivandi karistamine reaalse vangistusega on põhjendatud. 7.2 Apellantide apellatsioonis toodule vabastada Andrus Liivandi osaliselt karistusest tingimisi, märgib kolleegium järgmist. Riigikohus on oma lahendis (3-1-1-99-06 p 21) märkinud, et lühivangistuse määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus pärast seda, kui on kirja pannud veenvad põhjendused isiku tingimuslikult karistusest vabastamiseks, leiab siiski, et katseaja toime võiks sellele konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud. Karistuse kandmisest osalise vabastamise instituudi eesmärk on üksnes nn šokivangistus, mida tuleb sisustada eripreventiivselt kui isiku tõsist hoiatamist lühiajalise - s.o mõnekuulise vangistusega (vt RKKKo nr 3-1-1-41-04 ja nr 3-1-1-21-05). Osalisel karistusest tingimuslikul vabastamisel tuleb kohesele ärakandmisele määratavat karistust käsitada igal juhul vaid kuudes vältava lühivangistusena. Tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest avaldub sellise sanktsiooni preventiivne toime vangistuse lühiajalisuses, kuid käesolevaks ajaks on süüdistatav viibinud vangistuses juba üle üheksa kuu, mis ilmselgelt ei ole enam lühivangistus ega täida seega oma eesmärki. Seda enam, et varasemalt on süüdistatav kandnud ära suhteliselt pikaajalise reaalse vangistuse. Seoses apellatsioonis tooduga, et KarS § 74 sätteid tuleb kohaldada ka põhjusel, et süüdistatav soovib vabaneda narkosõltuvusest, tuleb märkida järgimist. Ainuüksi see, et Andrus Liivandi soovib vabaneda sõltuvusprobleemidest ei anna alust kohaldada KarS § 74 sätteid. Kui isiku süü, võimalused mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvid nõuavad isiku karistamist reaalse vangistusega, siis tuleb teda ka sellise karistusega karistada, olenemata sellest, et süüdistatav on sõltuvusprobleeme endale teadvustanud ja soovib minna ravile. Kolleegium märgib kokkuvõtvalt, et kõnealuses asjas puuduvad erisused, mis teeks karistuse või selle osa reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Orvi Tali

/allkirjastatud digitaalselt/ Meelika Aava

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivi Kesküla

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.