Kohtulahend

1-13-10387 Tartu Maakohtu 10.03.2014.a kohtuotsusega kriminaalasjas 1-13-10387 tunnistati E.S süüdi KarS § 424 ja § 329 järgi ja teda karistati 9 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendati E.S-ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 540 tundi, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta ja 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati E.S üldkasuliku töö tegemise tähtaja kestel täitma KarS §s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrati E.S Tartu Vangla kriminaalosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 25.03.2014.a. 28.08.2014.a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande E.S-i kohta. Ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et E.S ei pea kinni ÜKT ajakavast ja hoiab kõrvale ÜKT sooritamisest. Isikul on raskusi ka registreerimisaegadest kinnipidamisega. E.S selgitas, et tema tervislik seisund ja töökohustused ei võimalda ÜKT ajakavast kinnipidamist. E.S võeti arvele Tartu Vangla KrHO Võru esinduses 27.03.2014.a. Esmakohtumine toimus 31.03.2014.a, isikule tutvustati tema õigusi ja kohustusi. E.S broneeriti tööle Võru Linnavalitsuse juurde, juhendajaks sai R. A. . Registreerimiskohustust on E.S täitnud ebaregulaarselt. Kriminaalhooldusametnikule on isik väitnud, et tegi juunis, juulis ja augustis ÜKT tunde vastavalt detailsetele ajakavadele. 18.08.2014.a toimus vestlus ÜKT juhendajaga, kes teatas, et E.S on teostanud kokku 68 ÜKT tundi ning käis viimati ÜKT tunde tegemas mai lõpus. Tulenevalt asjaoludest, et E.S ei ole ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerima kriminaalhooldaja poolt määratud kuupäevadel, esitas valeandmeid oma kohustuse täitmise kohta ja pole teinud regulaarselt üldkasuliku töö tunde, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku pöörata Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 10.03.2014.a otsusega E.S-ile mõistetud karistus täitmisele. Kohtumenetluse poolte seisukohad Kriminaalhooldusametnik avaldas kohtuistungil, et E.S-ile tuleb anda veel viimane võimalus. On näha, et ta soovib oma elu muuta, on asunud ametlikult tööle, uusi rikkumisi ei ole. Kriminaalhooldusalune E.S selgitas kohtuistungil, et käib ametlikult tööl ning väga raske on töö kõrvalt teha üldkasuliku töö tunde. Soovib jääda vabadusse ning lubas, et teeb üldkasuliku töö tunnid ära. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud erakorralise ettekande ja kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamuse, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. KrMS § 428 lg 1 sätestab, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. KrMS § 428 lg 2 kohaselt üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega

1-13-10387 mõistetud vangistuse täitmisele pööramise karistusseadustiku § 69 lõike 6 või 7 järgi otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku ettekande kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul. KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt käesoleva seadustiku §-des 425–4261 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör, välja arvatud käesoleva seadustiku § 417 lõikes 3, § 427 lõikes 2 ja §-s 428 sätestatud juhul, ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Erakorralisest ettekandest nähtub, et E.S võeti kriminaalhooldusosakonnas arvele 27.03.2014.a ning esmavestlus toimus 31.03.2014.a. E.S broneeriti tööle Võru linnavalitsuse juurde. Erakorralise ettekande kohaselt hoiab isik kõrvale üldkasuliku töö tundide tegemisest, mida E.S põhjendab tervisliku seisundi ja töökohustuste täitmisega, mistõttu ei suuda ta ÜKT ajakavast kinni pidada. 18.08.2014.a ÜKT kontroll-lehest (tl 60) nähtuvalt on E.S sooritanud 68 üldkasuliku töö tundi. E.S-i töölepingust nr 751 (tl 52-54) nähtub, et E.S töötab xx-xxxxxxxxxxxxxx alates 03.02.2014.a ning tema arvestuslik tööaeg on 40 tundi nädalas. Kuna E.S peab lisaks üldkasuliku töö tundidele täitma ka töölepingust tulenevaid kohustusi, millest tulenevalt töötab ta 40 tundi nädalas, on arusaadav, miks ei ole isik suutnud 5 kuu jooksul sooritada suuremas mahus tunde, kui erakorralises ettekandes märgitud. Seega tulenevalt tööülesannete täitmise kohustusest on põhjendatav, miks on E.S 18.08.2014.a seisuga sooritatud 68 ÜKT tundi. Tartu Maakohtu 10.03.2014.a kohtuotsusega määrati üldkasuliku töö tundide tegemise tähtajaks 1 aasta ja 6 kuud. Kohus on seisukohal, et nimetatud perioodi jooksul suudab E.S kõik tunnid täies mahus sooritada. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et isik hoiaks ÜKT tegemisest kõrvale motivatsiooni puudumisest või ükskõiksest suhtumisest töö tegemisse, vaid isik töötab täiskohaga teises asutuses, mistõttu on kohus seisukohal, et 1 aasta on piisav aeg ÜKT tundide täies mahus sooritamiseks. Erakorralise ettekande esitamise teise põhjusena on kriminaalhooldusametnik välja toonud E.S-i registreerimisaegadest mitte kinnipidamise. Registreerimislehest (tl 59) nähtuvalt ei ole E.S ilmunud registreerimisele 26.04.2014.a ega ole teavitanud kriminaalhooldajat mitteilmumise põhjusest. 25.06.2014.a ei ilmunud E.S registreerimisele, kuna isik ajas registreerimiskuupäeva segamini. Kohus on hinnangul, et ühel korral ilma põhjuseta registreerimisele mitteilmumine ei ole piisavaks aluseks, et isik saata karistust kandma. E.S on üldjoontes täitnud registreerimiskohustust rahuldavalt, seega on kohtu arvates põhjendamatu isikule mõistetud karistus täitmisele pöörata. Tulenevalt eeltoodust ning arvestades asjaolu, et kriminaalhooldus on veel algusjärgus, E.S on aega üldkasuliku töö tundide täies mahus sooritamiseks tervelt 1 aasta,

1-13-10387 E.S on motiveeritud oma elu muutma seaduskuulekaks, on asunud ametlikult tööle xxxxxxxxx, kus teda hinnatakse ning isik on registreerimiskohustust täitnud rahuldavalt, tuleb E.S-ile anda võimalus näidata, et ta suudab ÜKT tunnid sooritada ning kriminaalhoolduse nõudeid täita. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus erakorralise ettekande rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.