Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.03.2014.a. kell 10.45, Võru kohtumaja
Kriminaalasja number
1-13-10387 (13260101602)
Kohtunik
Marju Persidskaja
Kohtuistungi sekretär
Merle Vaaks
Kriminaalasi
süüdistuses KarS § 424 ja KarS § 329 järgi Z.Z kokkuleppemenetluses
Prokurör
Terje Aleksašin
Süüdistatav
Z.Z, isikukood: xxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: vene keel, valdab eesti keelt; keskharidus; töötab xxxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxx-xx; varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimati Harju Maakohtu 02.12.2011 otsusega KarS § 424 järgi 8 kuulise vangistusega, KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus 1 aasta 6 kuud ja 18 päeva vangistust, Tartu Maakohtu 15.04.2013 määrusega vabastati tingimisi enne tähtaega 1 kuu ja 22 päeva, milline karistus pöörati Tartu Maakohtu 08.08.2013 määrusega täitmisele, karistus kantud; Tõkend elukohast lahkumise keeld alates 05.06.2013. a.
Kaitsja
Feliks Luiksaar
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Z.Z KarS § 424 ja 329 järgi ning KarS § 63 alusel mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada Z.Z-ile karistuseks mõistetud 9 (üheksa) kuud vangistust 540 (viiesaja neljakümne) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata Z.Z-ile üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks)
aasta ja 6 (kuus) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest, vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule. KarS § 69 lg 4 alusel on Z.Z kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata Z.Z Tartu Vangla kriminaalosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada Z.Z-i suhtes kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud: KrMS §-de 175 lg 1 p 5, 9; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista Z.Z-ilt välja menetluskulu järgmiselt: sundraha 532,50 (viissada kolmkümmend kaks eurot ja viiskümmend senti) eurot; toimiku koopia tegemise kulu 0.45 eurot KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et Z.Z on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 532.95 (viissada kolmkümmend kaks eurot ja üheksakümmend viis senti) eurot tasuda vabatahtlikult 11 (üheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, so vähemalt 48.45 (nelikümmend kaheksa eurot ja nelikümmend viis senti) eurot iga kuu kuni menetluskulu tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või EE932200221023778606 (Swedbank) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti fil) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgitus “ Tartu Maakohtu Võru kohtumaja otsus nr 1-13-10387, Z.Z, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud
tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
Süüdistus Z.Z süüdistatakse selles, et tema juhtis 14.mail 2013 kella 00.20 ajal Võru linnas Piiri tänaval sõiduautot BMW 730D registreerimismärgiga xxxxxxx, olles joobeseisundis, so isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,20 mg/l (+/- 0,10), lõplik tulemus 1,10 mg/l. Seega pani Z.Z toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo – mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Samuti süüdistatakse Z.Z selles, et tema juhtis 14.mail 2013 kella 00.20 ajal Võru linnas Piiri tänaval sõiduautot BMW 730D registreerimismärgiga xxxxxxx, kuigi Harju Maakohtu 02.12.2011 otsusega võeti temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheks aastaks ning see kohtuotsus on täitmisele pööratud. Seega pani Z.Z KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise. Kokkuleppe sisu KarS § 424 ja 329 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel 9 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1,3 alusel asendada vangistus 540 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada Z.Z üldkasuliku töö tegemisel täitma KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid: - elada oma alalises elukohas aadressil: xxxxxxxxxxxxxx-xx; - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumit viibimiseks. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Z.Z aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav Z.Z, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör, kaitsja ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid see otsuse tegemisel aluseks võtta.
Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsjate ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Z.Z süüdi tunnistada KarS § 424 ja KarS § 329 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Z.Z-i menetluskuludeks on toimiku koopia tegemise kulu 0,45 eurot ning sundraha. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Z.Z on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma ning taotles menetluskulude maksmise ajatamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades Z.Z-i sissetulekut, käib Z.Z-ile ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades Z.Z-i varalist seisundit ning resotsialiseerumis väljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel Z.Z-ile võimalus menetluskulud tasuda 11 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Marju Persidskaja kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.