Kohtulahend

Süüdistatava Andrei Komarovi kaitsja Tatjana Massalina Süüdistatava Yulia Vasilieva kaitsja Nikolai Rõžov Süüdistatava Igor Sorokini kaitsja Irina Gromtsev Süüdistatava Irina Jegorova kaitsja Paavo Paal Süüdistatavate Dmitri Timofejev, Olga Dõmova, Daniil Keplast, Darja Semjonova, Igor Novoselov, Andres Dymov kaitsja Igor Belugin

RESOLUTSIOON

Viru Maakohtu 27. mai 2014 kohtuotsus jätta muutmata, prokuröri apellatsioon rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD:

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.1 Andrei Komarovi süüdistatakse KarS § 394 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o selles, et tema, varjamaks ajavahemikul 22.09.2010 kuni 08.04.2011 Saksamaa Liitvabariigis asuvate isikute poolt temale edastatud arvutikelmuste toimepanemise tulemusena saadud suures ulatuses vara ebaseaduslikku päritolu ja abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma õiguslikest tagajärgedest, tegi järgmisi toiminguid nimetatud varaga: A. Komarov võttis Narva linnas aadressil XXX ajavahemikul 22.09.2010 kuni 08.04.2011 suures ulatuses vastu talle Saksmaa Liitvabariigist posti- ja kullerteenuse vahendusel saadetud kuritegelikku vara - F.K. , L.K. ́i, G.L. ́e, I.K. ́i, S.H. ́i, I.W. ́i, A.B. ́i ja D.P. e poolt temale edastatud 33 saadetist, mis sisaldas muuhulgas väärtuslikku elektroonikat, koguväärtusega 31238,11 eurot, s.o on vara suures ulatuses ning saadetiste vastuvõtmise järel Narva linnas toimetas ta need edasi D.P. i valdusesse, kes seejärel organiseeris üheskoos P.V. iga saadetiste Vene Föderatsiooni toimetamise ning seal kohtueelses menetluses kindlakstegemata isikule/isikutele üleandmise. 1.2 Olga Dymovat süüdistatakse KarS § 394 lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o selles, et tema, varjamaks ajavahemikul 07.10.2010 kuni 30.04.2011 Saksamaa Liitvabariigis asuvate isikute poolt temale edastatud arvutikelmuste toimepanemise tulemusena saadud vara ebaseaduslikku päritolu ja abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, tegi järgmisi toiminguid nimetatud varaga: O. Dymova võttis Narva linnas ajavahemikul 07.10.2010 kuni 30.04.2011 vastu talle Saksamaa Liitvabariigist posti ja kullerteenuste vahendusel saadetud kuritegelikku vara - F.K. , D.H. ́i, A-I. H. i, C.R. ́i, I.H. ́i, S.H. ́i ja D.P. e poolt temale edastatud 24 saadetist, mis sisaldas muuhulgas väärtuslikku elektroonikat, koguväärtusega 23045,28 eurot ning saadetiste vastuvõtmise järel toimetas ta need oma abikaasa Andres Dymov vahendusel edasi D.P. i ja P.V. i valdusesse, kes seejärel organiseerisid saadetiste Vene Föderatsiooni toimetamise ning seal kohtueelses menetluses kindlakstegemata isikule/isikutele üleandmise. 1.3 Andres Dymovit süüdistatakse KarS § 394 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o selles, et tema, varjamaks ajavahemikul 01.07.2010 kuni 30.09.2010 Saksamaal Liitvabariigis asuvate isikute poolt temale edastatud arvutikelmuste toimepanemise tulemusena saadud vara ebaseaduslikku päritolu ja abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, tegi järgmisi toiminguid nimetatud varaga: A. Dymov võttis Narva linnas ajavahemikul 01.07.2010 kuni 30.09.2010 vastu talle Saksamaa Liitvabariigist posti ja kullerteenuste vahendusel saadetud kuritegelikku vara - V.S. ́i, K.S. ́i ja S.A. ́i poolt temale edastatud 7 saadetist, mis sisaldas muuhulgas väärtuslikku elektroonikat, koguväärtusega 4550 eurot ning saadetiste vastuvõtmise järel toimetas ta need edasi D.P. i valdusesse, kes seejärel üheskoos P.V. iga organiseerisid saadetiste Vene Föderatsiooni toimetamise ning seal kohtueelses menetluses kindlakstegemata isikule/isikutele üleandmise. 1.4 Daniil Keplasti süüdistatakse KarS § 394 lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o selles, et tema, varjamaks ajavahemikul 24.03.2011 kuni 03.11.2011 Saksamaa Liitvabariigis asuvate isikute poolt temale edastatud arvutikelmuste toimepanemise tulemusena saadud vara ebaseaduslikku päritolu ja abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, tegi järgmisi toiminguid nimetatud varaga: D. Keplast võttis Narva linnas ajavahemikul 24.03.2011 kuni 03.11.2011 vastu talle Saksamaa Liitvabariigist posti ja kullerteenuste vahendusel saadetud kuritegelikku vara - M.A., B.S ́i, S.B. ́i, A.S: ́i, C.G. ́i, D.K. ́i, J.K. , R.W. ́i, S.K. , K.A. , A.F. ́i, M.H. ́i, P.E ́i, G.R., R.L. ́i

ja T.K. poolt temale edastatud 34 saadetist, mis sisaldas muuhulgas väärtuslikku elektroonikat, koguväärtusega 24792,41 eurot ning saadetiste vastuvõtmise järel Narva linnas toimetas ta need edasi D.P. i valdusesse, kes seejärel üheskoos P.V. iga organiseerisid saadetiste Vene Föderatsiooni toimetamise ning seal kohtueelses menetluses kindlakstegemata isikule/isikutele üleandmise. 1.5 Darja Semjonovat süüdistatakse KarS § 394 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o selles, et tema, varjamaks ajavahemikul 30.11.2010 kuni 03.03.2011 Saksamaa Liitvabariigis asuvate isikute poolt temale edastatud arvutikelmuste toimepanemise tulemusena saadud vara ebaseaduslikku päritolu ja abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, tegi järgmisi toiminguid nimetatud varaga: D. Semjonova võttis Narva linnas ajavahemikul 30.11.2010 kuni 03.03.2011 vastu talle Saksamaa Liitvabariigist posti- ja kullerteenuste vahendusel saadetud kuritegelikku vara - G.L. ́e, U.S: ́i, L.K. ́i, N.I. ́i, A.S. ́i, A.W. ́i, P.A ́i, T.G. ́i, U.W. ́i, K.J, P.D ́i F.F ́i, J.Y. ́i, D.C ja L.K ́e poolt Darja Semjonovale poolt temale edastatud 18 saadetist, mis sisaldas muuhulgas väärtuslikku elektroonikat, koguväärtusega 11754,13 eurot ning saadetiste vastuvõtmise järel toimetas ta need edasi D.P. i valdusesse, kes seejärel üheskoos P.V. iga organiseerisid saadetiste Vene Föderatsiooni toimetamise ning seal kohtueelses menetluses kindlakstegemata isikule/isikutele üleandmise. 1.6 Dmitri Timofejevit süüdistatakse KarS § 394 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o selles, et tema, varjamaks ajavahemikul 02.09.2010 kuni 12.11.2010 Saksamaa Liitvabariigis asuvate isikute poolt temale edastatud arvutikelmuste toimepanemise tulemusena saadud suures ulatuses vara ebaseaduslikku päritolu ja abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, tegi järgmisi toiminguid nimetatud varaga: D. Timofejev võttis Narva linnas ajavahemikul 02.09.2010 kuni 12.11.2010 vastu talle Saksamaa Liitvabariigist posti- ja kullerteenuste vahendusel saadetud kuritegelikku vara - F.K. , O.P, O.Z, M.G, G.B. ́i, A.H, V.S. ́i, S.H. ́i, I.S, I.H. ́i ja A.S ́i poolt temale edastatud 45 saadetist, mis sisaldas muuhulgas väärtuslikku elektroonikat, koguväärtusega 38411,96 eurot, s.o vara suures ulatuses, ning saadetiste vastuvõtmise järel toimetas ta need edasi P.V. i valdusesse, kes seejärel organiseeris saadetiste Vene Föderatsiooni toimetamise ning seal kohtueelses menetluses kindlakstegemata isikule/isikutele üleandmise. 1.7 Igor Novoselovit süüdistatakse KarS § 394 lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o selles, et tema, varjamaks ajavahemikul 28.04.2011 kuni 15.08.2011 Saksamaa Liitvabariigis asuvate isikute poolt temale edastatud arvutikelmuste toimepanemise tulemusena saadud vara ebaseaduslikku päritolu ja abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, tegi järgmisi toiminguid nimetatud varaga: I. Novoselov võttis Narva linnas ajavahemikul 28.04.2011 kuni 15.08.2011 vastu talle Saksamaa Liitvabariigist posti ja kullerteenuste vahendusel saadetud kuritegelikku vara –Y.J ́i, H.R. , H.O. ́i, M.L. ́i, M.J ́i, M.B ́i, D.K ́i, B.D. ́i, M.M. ́i, M.H: ́i, J.A ́e, M.H. ́i, A.S ́i, B.M ́i, R.L. ́i, G.M ́i ja M.G ́i poolt temale edastatud 21 saadetist, muu hulgas väärtuslikku elektroonikat, koguväärtusega 16238,70 eurot, ja saadetiste vastuvõtmise järel toimetas ta need edasi P.V. i valdusesse, kes seejärel organiseeris saadetiste Vene Föderatsiooni toimetamise ning seal kohtueelses menetluses kindlakstegemata isikule/isikutele üleandmise. 1.8 Igor Sorokinit süüdistatakse KarS § 394 lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o selles, et tema, varjamaks ajavahemikul 17.11.2009 kuni 18.11.2009 Saksamaa Liitvabariigis asuvate isikute poolt temale edastatud arvutikelmuste toimepanemise

tulemusena saadud vara ebaseaduslikku päritolu ja abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, tegi järgmisi toiminguid nimetatud varaga: I. Sorokin võttis enda elukohas Maardus, aadressil XXX, ajavahemikul 17.11.2009 kuni 18.11.2009 vastu talle Saksamaa Liitvabariigist posti ja kullerteenuse vahendusel saadetud kuritegelikku vara – R.K ́i poolt temale edastatud digitaalkaamera Canon EOS 500D väärtusega 650 eurot, mille ta vastuvõtmise järel toimetas edasi seni kindlakstegemata kolmanda isiku valdusesse. 1.9 Irina Egorovat süüdistatakse KarS § 394 lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o selles, et tema varjamaks, ajavahemikul 02.05.2010 kuni 23.09.2011 Saksamaa Liitvabariigis asuvate isikute poolt temale edastatud arvutikelmuste toimepanemise tulemusena saadud vara ebaseaduslikku päritolu ja abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, tegi järgmisi toiminguid nimetatud varaga: I. Egorova võttis enda elukohas Narvas XXX ajavahemikul 02.05.2010 kuni 23.09.2011 vastu talle Saksamaa Liitvabariigist posti ja kullerteenuse vahendusel saadetud kuritegelikku vara – H.K. ́i, A.S: ́i, P.B ́i, K.A. ́i, H.O ́i, D.K ́i, H.R, B.J ́i, U.W ́i, M.K ́i, J.W ́i, M.L, MM.Li, K.H ́i, J.H, M.G ́i, B.D ́i, B.M ́i, M.G ́i, A.J ́i, R.K ́i, B.H ́i, M.H ́i, J.T ja P.M poolt Irina Egorovale 40 saadetist, muu hulgas väärtuslikku elektroonikat, koguväärtusega 27365,41 eurot. Irina Egorova võttis mainitud saadetised enda elukohas Narvas, aadressil Tiimanni 7-6, vastu ja toimetas need edasi D.P. i valdusesse, kes seejärel ühes koos P.V. iga organiseeris saadetiste Vene Föderatsiooni toimetamise ja seal kohtueelses menetluses kindlakstegemata isikule/isikutele üleandmise. 1.10 Yulia Vasilievat süüdistatakse KarS § 394 lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o selles, et tema, varjamaks ajavahemikul 16.12.2010 kuni 24.02.2011 Saksamaa Liitvabariigis asuvate isikute poolt temale edastatud arvutikelmuste toimepanemise tulemusena saadud vara ebaseaduslikku päritolu ja abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, tegi järgmisi toiminguid nimetatud varaga: Y. Vasilieva võttis oma elukohas Narvas XXX ajavahemikul 16.12.2010 kuni 24.02.2011 vastu talle Saksamaa Liitvabariigist posti ja kullerteenuste vahendusel saadetud kuritegelikku vara – V.F ́i, N.I. ́i, A.S. ́i, I.K. ́i, P.K ́i, L.K. ́i, M.H ́i, A.S ́i, A.P ́i ja U.B ́i poolt temale edastatud 22 saadetist, mis sisaldas muuhulgas väärtuslikku elektroonikat, koguväärtusega 14466,88 eurot ning saadetiste vastuvõtmise järel toimetas ta need D.P. i valdusesse, kes seejärel üheskoos P.V. iga organiseeris saadetiste Vene Föderatsiooni toimetamise ning seal kohtueelses menetluses kindlakstegemata isikule/isikutele üleandmise.

MAAKOHTU OTSUSE APELLEERITAVA OSA SISU

need kaubad võivad olla saadud kuritegelikul teel ning taolise käitumisega osalevad nad rahapesu skeemis. Sellises olukorras saaks eeldada üksnes seda, et süüdistatavatel võinuks tekkida kahtlus, kas taolise tegevusega ei rikuta mõnd maksu- või tolliseadusest tulenevat keeldu või kohustust. 4.6 Äärmisel juhul saaks heita ette, et kõik süüdistatavad pidanuks enne süüdistuses kirjeldatud käitumist põhjalikumalt kontrollima, mis kaubaga tegemist on. Taoline etteheide oleks aga käsitletav ettevaatamatusena KarS § 18 lg 3 tähenduses. Rahapesu toimepanek hooletusest ei ole aga kriminaalkorras karistatav. 4.7 Kohus märkis, et talle ei ole esitatud tõendeid, mis lükkaksid ümber süüdistatavate selgitused nende tegevuse kohta, ega ka muid tõendeid, mis kinnitaksid või viitaksid, et süüdistatavad pidid vähemalt möönma, et kaubad, mida nad enda valdusesse võtsid, olid saadud kuritegeliku tegevuse tulemusena ning et nende toimingud selle kaubaga aitavad varjata kauba tegelikku omanikku ja päritolu või aitavad muul viisil kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, siis asub kohus kõike eelnevat arvestades seisukohale, et süüdistatavate tegevuses ei ole tuvastatud KarS §-s 394 sätestatud kuriteo subjektiivsete tunnuste esinemine. Seetõttu ei saa süüdistatavaid käsitleda rahapesu täideviijatena. Tegemist on nn vahendiga ehk isikutega, keda ära kasutades rahapesu toime pandi.

APELLATSIOONIS ESITATUD TAOTLUSTE SISU

7) Süüdi mõista I. Novoselov KarS § 394 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 270 miinimumpäevamäära 2010 a määras 50 Eesti krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja karistada rahalise karistusega 9000 Eesti krooni ehk 575,2 eurot. 8) Süüdi mõista I. Sorokin KarS § 394 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 30 päevamäära (I. Sorokin päevamäära suurus 2010 a oli 371,05 Eesti krooni). KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja karistada teda rahalise karistusega 20 päevamäära summas 6380 Eesti krooni ehk 407,76 eurot. 9) Süüdi mõista I. Jegorova KarS § 394 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 300 miinimumpäevamäära 2010 a määras 50 Eesti krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja karistada teda rahalise karistusega 200 miinimumpäevamäära summas 10 000 Eesti krooni ehk 639, 12 eurot. 10) Süüdi mõista Y. Vasilieva KarS § 394 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 270 miinimumpäevamäära 2010 a määras 50 Eesti krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja karistada teda rahalise karistusega 180 miinimumpäevamäära summas 9000 Eesti krooni ehk 575,2 eurot.

6.1 Kriminaalasja menetlemisel kogutud tõendite põhjal on võimalik lugeda tuvastatuks lisaks süüdistatavate käitumises tuvastatud rahapesu objektiivse koosseisu esinemisele ka subjektiivne koosseis ning seda vähemalt kaudse tahtluse vormis. Kohus on lähtunud üksnes süüdistatavate ütlustest nende süüd eitavas osas, ent on jätnud kõrvale objektiivsed tõendid - ELKT OÜ vastuskirjad koos lisatud andmetega, DPD Eesti AS vastuskiri koos lisatud andmetega, AS Eesti Post vastuskiri koos lisatud andmetega, mis tõendavad süüdistatavatele postipakkide edastamist ning nende vastuvõtmist süüdistatavate poolt koos vastuvõetud pakkide hulgaga; jälitusprotokoll, mis kajastab rahapesu organiseerijate suhtlust ning asjaolu, mil moel võetakse pakke vastu võtvate isikutega ühendust, et neilt kätte saada neile saabunud saadetisi. 6.2 Kriminaalasja menetlemisel välja selgitatud asjaolud ja kogutud tõendid võimaldavad järeldada, et süüdistatavad pidid pidama ja tegelikkuses ka pidasid võimalikuks asjaolu, et neile posti- ja kullerteenust pakkuvate ettevõtete poolt toimetatud vara saadetuna pakkidena on saadud eelnevalt kuritegeliku tegevuse tulemusena. Selle tuvastamisel on abipakkuvaks kriteeriumiks objektiivne sündmustik (vt ka RKK 3-1-1-16-05, p 10). 6.2.1 Analüüsides süüdistatavate ütluste sisu, leidis riiklik süüdistaja, et süüdistatavate puhul on tegemist keskmiste, tavalise elukogemusega inimestega. Süüdistatavate haridustaset ja üldist keskmist elukogemust arvestades ei saa pidada eluliselt usutavaks asjaolu, et olukorras, kus neile tehti ettepanek edastada oma nimi, elukoha aadress ja telefoni number vastavalt D.P. ile, P.V. ile või kohtueelses menetluses tuvastamata isikule saadetiste vastuvõtmiseks ja seejärel nad asusid neile täiesti tundmata isikutelt neid saadetisi, mis teatud juhtudel olid äratuntavalt suure väärtusega (nagu televiisorid), vastu võtma, ei tekkinud neil seejuures kahtlusi, et tegemist oli D.P. i, P.V. i ning tuvastamata isikute poolt nende kaasamisega tegelikkuses kuriteo tulemusena saadud varaga toimingute tegemisele. 6.2.2 Olukorras, kus isik edastab enda kontaktandmed kolmandatele isikutele selleks, et tema nimele saaks saata talle tundmatutelt isikutelt teadmata päritolu ja sisuga saadetisi ning ta võtab sellised saadetised vastu ning edastab need kolmandatele isikutele, peaks igal keskmise elukogemusega inimesel tekkima kahtlus, et tegemist võib olla ebaseadusliku tegevusega ning vastuvõetavad saadetised võivad olla kuritegelikku päritolu.

6.2.3 Lisaks ei saa tähelepanuta jätta ka asjaolu, et süüdistatavate poolt vastuvõetud ja üle antud saadetiste kogus on kriminaalmenetluses tuvastatud asjaolude kohaselt olnud märkimisväärselt suur, mille põhjal süüdistatavad pidid aru saama, et need saadetised ei saanud olla mõeldud neid nende vastuvõtmisele värvanud isikute isiklikus tarbeks, mis omakorda pidi neis kahtlusi ja küsimusi tõstatama seoses sellega, et kust need saadetised pärinevad, milliste vahendite eest need on soetatud ning mis nende saadetistega siiski kokkuvõttes edasi tehakse. 6.3 Prokuröri abil pädeks maakohtu käsitlus piirilinna elanike üle piiri toimetatavate kaupade osas vabastada süüdistatavad vastutusest vaid juhul, kui süüdistatav tunneb välisriigis asuvat isikut, kes talle paki saadab ning selle isiku palvel annab paki edasi välisriigis asuva isiku poolt osundatud isikule. Sellisel juhul võiks pakkide vahendajal olla tõepoolest arusaam, et välisriigist otse Venemaale paki saatmine on kulukas ning läbi Eesti on see tegevus kiirem ja soodsam. Selline käitumine eeldaks ka seda, et süüdistatav teab, mis on paki sisuks ning objektiivsetest asjaoludest saab teha järelduse, et süüdistataval oli alus paki saatjat selles usaldada. 6.4 Prokurör kummutab ka maakohtu versiooni, milles kohaselt oli tegemist erinevatel põhjustel lähedastele vastutulekuga, leides, et selline seisukoht saaks vabastada isiku vastutusest vaid juhul, kui lähedane tuttav tõepoolest enda tarbeks tellib mingi kauba ning kauba tellimise hetkel ei ole isikul vajalikke dokumente, et enda nimel tellimust vormistada. Ükski süüdistatavatest ei olnud pakkide sisust teadlik, mis ei ole tavapärane juhul, kui isik aitaks lähedast inimest. Dokumentide kadumist puudutavad selgitused on aga täiesti paljasõnalised ja ilma konkreetsete faktideta, kellel mis dokumendid kadunud olid ning mis põhjusel ei olnud nii pika perioodi jooksul võimalik uusi dokumente tellida. Süüdistatavates oleks pidanud ilmselget kahtlust tekitama asjaolu, et kui ta võtab pikema ajaperioodi jooksul ja suurel hulgal teise isiku nimel vastu pakke põhjusel, et teisel isikul puuduvad dokumendid, siis miks see teine isik ei vormista endale võimalikult kiiresti uusi isikut tõendavaid dokumente ja ei asu ise eelduslikult temale lähetatavaid pakke vastu võtma, mis peaks olema lihtsam, kiirem ja kaasinimesi vähem koormavam.

Seega, tehes toiminguid kuriteo tulemusel saadud varaga, mille eesmärgiks oli varjata vara ebaseaduslikku päritolu ning abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et need saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, pandi süüdistatavate poolt toime KarS §-s 394 sätestatud kuriteod. 9.1 Maakohus, analüüsides kogutud tõendeid, asus seisukohale, et on piisav alus arvata, et rahapesu süüdistuse aluseks olev eelkuritegu on aset leidnud. Antud seisukohta apellatsioonis ei vaidlustata. Vaidlus puudub ka selles, et süüdistatavad A. Komarov, D. Timofejev, O. Dõmova, D. Keplast, D. Semjonova, I. Novoselov, A. Dymov, Y. Vasilieva, I. Sorokin ja I. Jegorova süüdistuses toodud ajavahemikel postisaadetisi vastu võtsid ja edasi andsid. Ringkonnakohtu hinnangul puudub vaidlus ka selles, et maakohtu poolt leidis tuvastamist süüdistatavate tegevuses rahapesu objektiivsete tunnuste esinemine, s.t kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara valdamine ning omaniku ja päritolu varjamine. 9.2 KarS § 394 teokoosseis eeldab subjektiivsete tunnuste osas kõikide objektiivsete tunnuste osas vähemalt kaudse tahtluse esinemist. Seega peab olema tõendatud, et süüdistatavad vähemalt möönsid, et tegemist on kuritegelikul teel saadud varaga ning saadetiste vastuvõtmise ja edasiandmisega varjavad nad saadetiste tegelikku omanikku ning kuritegelikku päritolu. Selleks, et oleks võimalik süüdistatavatele omistada kuritegelikul teel saadud vara valdamist, tuleb tuvastada, et see oli toime pandud eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et viimane saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest. Nagu käesoleva kohtuotsuse sissejuhatusest nähtub, viis maakohtu õigeksmõistva kohtuotsuse langetamiseni süüdistatavate tegevuses subjektiivse teokoosseisu puudumine. Nimetatud seisukohtadega mittenõustumisest ongi tingitud prokuratuuri apellatsioon.

I. Novoselovi ütluste kohaselt võttis ta pakke vastu P.V. i palvel, kes on tema naise sõbranna elukaaslane. Petr veenis teda, et mingit probleemi ei ole ja tegemist on Euroopast odavalt ostetud kaubaga, mida ta müüb kallimalt Venemaale edasi. Petr maksis talle 2 eurot iga paki vastuvõtmise eest. Pakid andis Petrile, vahel ka V.Z. ile. Mõnikord aitas ta neil pakke üle piiri Venemaale toimetada, kuna sel juhul ei pea neid deklareerima ega makse maksma. Venemaal andis need üle Petrile, tema vennale või Zile. Kellele saadetised edasi läksid, ta ei tea. A. Dymov selgitas, et tutvus Narva piiripunkti järjekorras Anatoliga, kes pakkus talle tööd. Kuna ta oli sel ajal töötu, teenis ta elatist sigarettide üle piiri viimisega. Anatoli palus tal võtta vastu saadetisi, kuna tal on asju lihtsam tellida Eestisse kui Venemaale. Pakkide saatjad ning nende sisu on talle teadmata. Pakke võttis vastu ka abikaasa. O. Dymova ütluste kohaselt võttis ta pakke vastu abikaasa palvel. Talle oli teada, et keegi oli palunud tema abikaasal saadetisi vastu võtta. Pakid andis üle abikaasale, nende sisu ja saatjaid ta ei tea. Y. Vasilieva ütluste kohaselt võttis ta pakke vastu elukaaslase D.P. i palvel, kelle selgituste kohaselt on tal dokumendid kadunud ja ise pakke vastu võtta ei saa. Pakid pidid minema Venemaale. Andis pakid edasi Denissi kätte. I. Sorokin selgitas, et tutvus internetis Jevgeniga, kes elab tema sõnul Peterburis. Jevgeni palus temalt teenet võtta vastu Euroopast saabuvaid saadetisi. Jevgeni sõnul on otse Euroopast pakkide tekkimine kallis ja aeganõudev. Kuna ta käivat tihti Eestis, olevat mõttekas kaubad tellida Eestisse ja ise need üle piiri viia. Andis kõik saadetised Jevgenile üle, kes andis selle eest talle paaril korral 100 krooni. Samuti palus ta ise Jevgenil midagi Venemaalt tuua. I. Jegorova selgituste kohaselt tema õepoeg D.P. küsis, kas ta saaks teda aidata võttes vastu enda nimele saadetisi. Denissi selgituste kohaselt on ta tihti kodust ära ja vajab kedagi, kes pakke vastu võtaks. Andis kõik pakid üle Denissile, pakkide sisu ei tea. 10.2 Eeltoodud süüdistatavate ütlustes kajastatud asjaolusid (miks, kelle palvel jms) ei ole apellatsioonis vaidlustatud, selles vaid rõhutatakse, et pakkide hulk pidi andma süüdistatavatele aluse arvata, et pakkides sisalduvad esemed on kuritegelikul teel saadud kaup. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu. Asjaolu, et enamus süüdistatavatest võttis pakke vastu korduvalt ca poole aasta jooksul (v.a süüdistatav I. Sorokin, kes võttis vastu ühe saadetise), ei anna alust tõsikindlaks veendumuseks, et süüdistatavad pidid möönma pakkide sisu kuritegelikku päritolu. Enamus süüdistatavatest nõustus enda nimel pakke vastu võtma ja edasi andma mõne lähedase pereliikme või tuttava palvel, kusjuures põhjendused olid igati elulised - dokumentide kadumine või nende mittekorrasolek, sagedane kodust eemal viibimine, Euroopast Eestisse pakkide saatmine on soodsam kui otse Venemaale, jms. I. Sorokini, A. Dymovi ja D. Keplasti puhul oli tegemist aga juhusliku tuttava ettepanekuga. Seega saab eeltoodud põhjustest järeldada, et süüdistatavatel ei saanud tekkida mingeid kahtlusi pakkide kuritegelikus sisus. Asjakohaselt on maakohus märkinud, et ainus, mida võiks kirjeldatud olukordades eeldada, et süüdistatavatel võinuks tekkida kahtlus, kas nende tegevusega ei rikuta mõnd maksu-või tolliseadusest tulenevat keeldu või kohustust. 10.3 Apellatsioonis viidatakse sellele, et kuna süüdistatavad on keskmise, tavalise elukogemusega inimesed, ei saa pidada eluliselt usutavaks, et olukorras, kus neile tehakse ettepanek edastada oma nimi, aadress ja telefoni number D.P. ile, P.V. ile või tuvastamata isikule saadetise vastuvõtmiseks, mis olid äratuntavalt suure väärtusega (nt televiisorid), ei tekkinud neil kahtlusi vastuvõetava kauba kuritegelikus päritolus. Apellatsioonikohus ei pea antud argumenti süüdistatavatel tekkima pidanud kahtlusest kauba kuritegeliku päritolu kohta maakohtu seisukohti ümberlükkavaks. Asjaolu, et süüdistatavate näol on tegemist n.ö tavaliste keskmiste inimestega, ei anna iseenesest alust eeldada, et neil

võiks tekkida kahtlusi saadetiste sisu kuritegelikus päritolus. Eelpool leidsid kajastamist asjaolud, mille tõttu otsustasid süüdistatavad neile esitatud palvet saadetiste enda nimel vastu võtmiseks täita. Need asjaolud on igale keskmisele inimesele mõistetavad ning elulised, mistõttu eeldada, et nn. keskmine inimene hakkaks kahtlustama, et saadetised sisaldavad kuritegelikul teel saadud vara, ei saa. 10.4 Apellatsioonis märgitakse, et kohtu eksimus tõendite hindamisel seisneb selles, et kohus on lähtunud vaid süüdistatavate ütlustest süüd eitavas osas ning jätnud kõrvale objektiivsed tõendid - ELKT OÜ vastuskirjad koos lisatud andmetega, DPD Eesti AS vastuskiri koos lisatud andmetega, AS Eesti Post vastuskiri koos lisatud andmetega, mis tõendavad süüdistatavatele postipakkide edastamist ning nende vastuvõtmist süüdistatavate poolt koos vastuvõetud postipakkide hulgaga, jälitusprotokoll, mis kajastab rahapesu organiseerijate suhtlust ning asjaolu, mil moel võetakse pakke vastu võtvate isikutega ühendust, et neilt kätte saada saabunud saadetisi. Ringkonnakohus leiab, on apellatsioonis osundatud tõendid ei lükka ümber süüdistatavate ütlustes toodud asjaolusid (kes, mil viisil ning mis põhjusel palusid neil enda nimel saadetisi vastu võtta ning kellele edasi toimetada). Osundatud tõenditest lähtuvalt puudub kriminaalasjas vaidlus selles, et süüdistatavad võtsid enda nimel D.P. i, P.V. i või tuvastamata isiku palvel vastu saadetisi ning andsid need viimastele edasi, kuid nimetatud tõenditest ei saa teha tõsikindlaid järeldusi selle kohta, et süüdistatavad pidasid võimalikuks, et saadetiste sisu on kuritegelikku päritolu.

Allkirjastatud digitaalselt Maarika Kuusk

Allkirjastatud digitaalselt Mati Kartau

Allkirjastatud digitaalselt Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.