1-13-10662/193 - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

1-13-10662 õigusabi eest 504 (viissada neli) eurot 80 senti. Olga Dõmova kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 243 (kakssada nelikümmend kolm) eurot 96 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 45 senti, kaitsja Igor Belugini poolt 25.04.2014 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 122 (ükssada kakskümmend kaks) eurot 40 senti. Andres Dymovi kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 243 (kakssada nelikümmend kolm) eurot 96 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 45 senti, kaitsja Igor Belugini poolt 25.04.2014 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 122 (ükssada kakskümmend kaks) eurot 40 senti. Daniil Keplasti kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 243 (kakssada nelikümmend kolm) eurot 96 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 45 senti, kaitsja Igor Belugini poolt 25.04.2014 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot 60 senti. Darja Semjonova kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 243 (kakssada nelikümmend kolm) eurot 96 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 45 senti, kaitsja Igor Belugini poolt 25.04.2014 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 122 (ükssada kakskümmend kaks) eurot 40 senti. Dmitri Timofejevi kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 243 (kakssada nelikümmend kolm) eurot 96 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 45 senti, kaitsja Igor Belugini poolt 25.04.2014 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 184 (ükssada kaheksakümmend neli) eurot 80 senti. Igor Novoselovi kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 243 (kakssada nelikümmend kolm) eurot 96 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 45 senti, kaitsja Igor Belugini poolt 25.04.2014 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot 60 senti. Igor Sorokini kaitsja Leelo Viili poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 259 (kakssada viiskümmend üheksa) eurot 20 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 45 senti, kaitsja Irina Gromtsevi poolt 25.04.2014 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 236 (kakssada kolmkümmend kuus) eurot 24 senti. Irina Jegorova kaitsja Paavo Paali poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 511 (viissada üksteist) eurot 20 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 45 senti, kaitsja Paavo Paali poolt 25.04.2014 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 754 (seitsesada viiskümmend neli) eurot 80 senti. Yulia Vasilieva kaitsja Nikolai Rõžovi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 458 (nelisada viiskümmend kaheksa) eurot 32 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 45 senti, kaitsja Nikolai Rõžovi poolt 25.04.2014 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 510 (viissada kümme) eurot 72 senti.

1.Süüdistus Andrei Komarovi süüdistatakse selles, et tema, varjamaks ajavahemikul 22.09.2010 kuni 08.04.2011 Saksamaa Liitvabariigis asuvate isikute poolt temale edastatud arvutikelmuste toimepanemise tulemusena saadud suures ulatuses vara ebaseaduslikku päritolu ja abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma õiguslikest tagajärgedest, tegi järgmisi toiminguid nimetatud varaga: Andrei Komarov võttis Narva linnas aadressil xx ajavahemikul 22.09.2010 kuni 08.04.2011 suures ulatuses vastu talle Saksmaa Liitvabariigist posti- ja kullerteenuse vahendusel saadetud kuritegelikku vara - xxxx ́i, xx ́e, xx ́i, xx ́i, xx ́i, xx ́i ja xx poolt temale edastatud 33 saadetist, mis sisaldas muuhulgas väärtuslikku elektroonikat, koguväärtusega 31238,11 eurot, s.o on vara suures ulatuses ning saadetiste vastuvõtmise järel Narva linnas toimetas ta need edasi Deniss Pankratjevi valdusesse, kes seejärel organiseeris üheskoos xx saadetiste Vene Föderatsiooni toimetamise ning seal kohtueelses menetluses kindlakstegemata isikule/isikutele üleandmise. Seega Andrei Komarov, tehes toiminguid kuriteo tulemusel saadud varaga suures ulatuses, mille eesmärgiks oli varjata vara ebaseaduslikku päritolu ning abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, pani toime KarS § 394 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Olga Dymovat süüdistatakse selles, et tema, varjamaks ajavahemikul 07.10.2010 kuni 30.04.2011 Saksamaa Liitvabariigis asuvate isikute poolt temale edastatud arvutikelmuste toimepanemise tulemusena saadud vara ebaseaduslikku päritolu ja abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, tegi järgmisi toiminguid nimetatud varaga: Olga Dymova võttis Narva linnas ajavahemikul 07.10.2010 kuni 30.04.2011 vastu talle Saksamaa Liitvabariigist posti ja kullerteenuste vahendusel saadetud kuritegelikku vara xx, xx ́i, xx, xx ́i, xx ́i, xx ́i ja xx poolt temale edastatud 24 saadetist, mis sisaldas muuhulgas väärtuslikku elektroonikat, koguväärtusega 23045,28 eurot ning saadetiste vastuvõtmise järel toimetas ta need oma abikaasa Andrei Dymov vahendusel edasi Deniss Pankratjevi ja xx valdusesse, kes seejärel organiseerisid saadetiste Vene Föderatsiooni toimetamise ning seal kohtueelses menetluses kindlakstegemata isikule/isikutele üleandmise. Seega Olga Dymova, tehes toiminguid kuriteo tulemusel saadud varaga, mille eesmärgiks oli varjata vara ebaseaduslikku päritolu ning abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, pani toime KarS § 394 lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Andres Dymovit süüdistatakse selles, et tema, varjamaks ajavahemikul 01.07.2010 kuni 30.09.2010 Saksamaal Liitvabariigis asuvate isikute poolt temale edastatud arvutikelmuste toimepanemise tulemusena saadud vara ebaseaduslikku päritolu ja abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, tegi järgmisi toiminguid nimetatud varaga: Andres Dymov võttis Narva linnas ajavahemikul 01.07.2010 kuni 30.09.2010 vastu talle Saksamaa Liitvabariigist posti ja kullerteenuste vahendusel saadetud kuritegelikku vara xx ́i, xx ́i ja xx ́i poolt temale edastatud 7 saadetist, mis sisaldas muuhulgas väärtuslikku elektroonikat, koguväärtusega 4550 eurot ning saadetiste vastuvõtmise järel toimetas ta need edasi Deniss Pankratjevi valdusesse, kes seejärel üheskoos xx organiseerisid saadetiste Vene

1-13-10662 Föderatsiooni toimetamise ning seal kohtueelses menetluses kindlakstegemata isikule/isikutele üleandmise. Seega Andres Dymov, tehes toiminguid kuriteo tulemusel saadud varaga, mille eesmärgiks oli varjata vara ebaseaduslikku päritolu ning abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, pani toime KarS § 394 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Daniil Keplasti süüdistatakse selles, et tema, varjamaks ajavahemikul 24.03.2011 kuni 03.11.2011 Saksamaa Liitvabariigis asuvate isikute poolt temale edastatud arvutikelmuste toimepanemise tulemusena saadud vara ebaseaduslikku päritolu ja abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, tegi järgmisi toiminguid nimetatud varaga: Daniil Keplast võttis Narva linnas ajavahemikul 24.03.2011 kuni 03.11.2011 vastu talle Saksamaa Liitvabariigist posti ja kullerteenuste vahendusel saadetud kuritegelikku vara - xx, xx ́i, xx ́i, xx ́i, xx ́i, xx ́i, xx, xx ́i, xx, xx, xx ́i, xx ́i, xx ́i, xx, xx ́i ja xx poolt temale edastatud 34 saadetist, mis sisaldas muuhulgas väärtuslikku elektroonikat, koguväärtusega 24792,41 eurot ning saadetiste vastuvõtmise järel Narva linnas toimetas ta need edasi Deniss Pankratjevi valdusesse, kes seejärel üheskoos xxiga organiseerisid saadetiste Vene Föderatsiooni toimetamise ning seal kohtueelses menetluses kindlakstegemata isikule/isikutele üleandmise. Seega Daniil Keplast, tehes toiminguid kuriteo tulemusel saadud varaga, mille eesmärgiks oli varjata vara ebaseaduslikku päritolu ning abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, pani toime KarS § 394 lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Darja Semjonovat süüdistatakse selles, et tema, varjamaks ajavahemikul 30.11.2010 kuni 03.03.2011 Saksamaa Liitvabariigis asuvate isikute poolt temale edastatud arvutikelmuste toimepanemise tulemusena saadud vara ebaseaduslikku päritolu ja abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, tegi järgmisi toiminguid nimetatud varaga: Darja Semjonova võttis Narva linnas ajavahemikul 30.11.2010 kuni 03.03.2011 vastu talle Saksamaa Liitvabariigist posti- ja kullerteenuste vahendusel saadetud kuritegelikku vara xx ́e, xx ́i, xx ́i, xx ́i, xx ́i, xx ́i, xx ́i, xx ́i, xx ́i, xx, xx ́i, xx ́i, xx ́i, xx ja xx ́e poolt Darja Semjonovale poolt temale edastatud 18 saadetist, mis sisaldas muuhulgas väärtuslikku elektroonikat, koguväärtusega 11754,13 eurot ning saadetiste vastuvõtmise järel toimetas ta need edasi Deniss Pankratjevi valdusesse, kes seejärel üheskoos xx organiseerisid saadetiste Vene Föderatsiooni toimetamise ning seal kohtueelses menetluses kindlakstegemata isikule/isikutele üleandmise. Seega Darja Semjonova, tehes toiminguid kuriteo tulemusel saadud varaga, mille eesmärgiks oli varjata vara ebaseaduslikku päritolu ning abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, pani toime KarS § 394 lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Dmitri Timofejevit süüdistatakse selles, et tema, varjamaks ajavahemikul 02.09.2010 kuni 12.11.2010 Saksamaa Liitvabariigis asuvate isikute poolt temale edastatud arvutikelmuste toimepanemise tulemusena saadud suures ulatuses vara ebaseaduslikku päritolu ja abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, tegi järgmisi toiminguid nimetatud varaga: Dmitri Timofejev võttis Narva linnas ajavahemikul 02.09.2010 kuni 12.11.2010 vastu talle Saksamaa Liitvabariigist posti- ja kullerteenuste vahendusel saadetud kuritegelikku vara - xx, xx, xx, xx, xx ́i, xx, xx ́i, xx ́i, xx, xx ́i ja xx ́i poolt temale edastatud 45 saadetist, mis sisaldas

1-13-10662 muuhulgas väärtuslikku elektroonikat, koguväärtusega 38411,96 eurot, s.o vara suures ulatuses, ning saadetiste vastuvõtmise järel toimetas ta need edasi xx valdusesse, kes seejärel organiseeris saadetiste Vene Föderatsiooni toimetamise ning seal kohtueelses menetluses kindlakstegemata isikule/isikutele üleandmise. Seega Dmitri Timofejev, tehes toiminguid kuriteo tulemusel saadud varaga suures ulatuses, mille eesmärgiks oli varjata vara ebaseaduslikku päritolu ning abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, pani toime KarS § 394 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Igor Novoselovit süüdistatakse selles, et tema, varjamaks ajavahemikul 28.04.2011 kuni 15.08.2011 Saksamaa Liitvabariigis asuvate isikute poolt temale edastatud arvutikelmuste toimepanemise tulemusena saadud vara ebaseaduslikku päritolu ja abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, tegi järgmisi toiminguid nimetatud varaga: Igor Novoselov võttis Narva linnas ajavahemikul 28.04.2011 kuni 15.08.2011 vastu talle Saksamaa Liitvabariigist posti ja kullerteenuste vahendusel saadetud kuritegelikku vara -xx ́i, xx, xx ́i, xx ́i, xx ́i, xx ́i, xx ́i, xx ́i, xx ́i, xx ́i, xx ́e, xx ́i, xx ́i, xx ́i, xx ́i, xx ́i ja xx ́i poolt temale edastatud 21 saadetist, muu hulgas väärtuslikku elektroonikat, koguväärtusega 16238,70 eurot, ja saadetiste vastuvõtmise järel toimetas ta need edasi xx valdusesse, kes seejärel organiseeris saadetiste Vene Föderatsiooni toimetamise ning seal kohtueelses menetluses kindlakstegemata isikule/isikutele üleandmise. Seega Igor Novoselov, tehes toiminguid kuriteo tulemusel saadud varaga, mille eesmärgiks oli varjata vara ebaseaduslikku päritolu ning abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, pani toime KarS § 394 lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Igor Sorokinit süüdistatakse selles, et tema, varjamaks ajavahemikul 17.11.2009 kuni 18.11.2009 Saksamaa Liitvabariigis asuvate isikute poolt temale edastatud arvutikelmuste toimepanemise tulemusena saadud vara ebaseaduslikku päritolu ja abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, tegi järgmisi toiminguid nimetatud varaga: Igor Sorokin võttis enda elukohas xx, ajavahemikul 17.11.2009 kuni 18.11.2009 vastu talle Saksamaa Liitvabariigist posti ja kullerteenuse vahendusel saadetud kuritegelikku vara - xx ́i poolt temale edastatud digitaalkaamera Canon EOS 500D väärtusega 650 eurot, mille ta vastuvõtmise järel toimetas edasi seni kindlakstegemata kolmanda isiku valdusesse. Seega Igor Sorokin, tehes toiminguid kuriteo tulemusel saadud varaga, mille eesmärgiks oli varjata vara ebaseaduslikku päritolu ning abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, pani toime KarS § 394 lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Irina Egorovat süüdistatakse selles, et tema varjamaks, ajavahemikul 02.05.2010 kuni 23.09.2011 Saksamaa Liitvabariigis asuvate isikute poolt temale edastatud arvutikelmuste toimepanemise tulemusena saadud vara ebaseaduslikku päritolu ja abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, tegi järgmisi toiminguid nimetatud varaga: Irina Egorova võttis enda elukohas xxx ajavahemikul 02.05.2010 kuni 23.09.2011 vastu talle Saksamaa Liitvabariigist posti ja kullerteenuse vahendusel saadetud kuritegelikku vara - xx ́i, xx ́i, xx ́i, xx ́i, xx ́i, xx ́i, xx, xx ́i, xx ́i, xx ́i, xx ́ixx, xx ́i, xx ́i, xx, xx ́i, xx ́i, xx ́i, xx ́i, xx ́i, xx ́i, xx ́i, xx ́i, xx ja xx poolt Irina Egorovale 40 saadetist, muu hulgas väärtuslikku elektroonikat, koguväärtusega 27365,41 eurot. Irina Egorova võttis mainitud saadetised enda elukohas xx, vastu ja toimetas need edasi Deniss Pankratjevi valdusesse, kes seejärel ühes

1-13-10662 Deniss Pankratjevi, Xxxi või tuvastamata isiku valdusesse, kes seejärel organiseerisid saadetiste Vene Föderatsiooni toimetamise ning seal kohtueelses menetluses kindlakstegemata isikule/isikutele üleandmise. Tehes toiminguid kuriteo tulemusel saadud varaga, mille eesmärgiks oli varjata vara ebaseaduslikku päritolu ning abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, pandi toime KarS § 394 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Otsustamaks, kas süüdistatavate tegevuses esinevad süüdistuses kirjeldatud rahapesu objektiivsed tunnused, tuleb esmalt tuvastada, kas nende poolt vastu võetud saadetiste näol oli tegemist kuritegeliku tegevuse tulemusel või selle asemel saadud varaga. Teiseks tuleb tuvastada, et süüdistatavad tegid nendega toiminguid, mis võimaldasid varjata vara ebaseaduslikku päritolu ja abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid. Väide, et tegemist on kuritegelikul teel saadud varaga, ei eelda vastavasisulise süüdimõistva kohtuotsuse olemasolu. Piisab, kui on alust arvata, et eelkuritegu on aset leidnud ning kõnealune vara on seeläbi saadud. Antud asjas kinnitab eelkuriteo toimumist eelkõige Saksa Liitvabariigi Stuttgarti prokuratuuri ja kriminaalpolitsei ülevaade Eestiga moodustatud ühise uurimisgrupi töö tulemusel kogutud andmetest. (1kd tl 20 -27) Saksamaal menetluses olevas kriminaalasjas kogutud andmete pinnalt on põhjust arvata, et vähemalt 2010.a jaanuarist on pandud toime arvutikelmusi – varastatud krediitkaardiandmeid kasutades on Saksa internetipoodidest tellitud erinevaid kaupu – elektroonikat, riideid jms. Kaupade tellimiseks kasutati Saksamaal asuvaid nn kaubaagente, kes olid varasemalt värvatud ning kes saatsid kaubad edasi teistesse riikidesse sealsetele kaubaagentidele. Kriminaalpolitsei ülevaade sisaldab ka nimekirja Eestis elavatest isikutest, kellele on saadetisi edastanud, saadetiste arv ning maksumus. Lisaks nimetatule on Saksamaa Halle prokuratuur alustanud kriminaalmenetlust sarnase skeemi järgi toimepandud arvutikelmuse ning rahapesu osas, milles teiste seas on kahtlustatav ka Eesti kodanik Igor Sorokin. Riigi peaprokuröri määrusega võeti tema (ja teiste Eestis elavate isikute) osas alustatud kriminaalmenetlus üle Riigiprokuratuuri menetlusse. (1 kd tl 29 – 189) Viimati nimetatud Saksamaal alustatud kriminaalmenetluse raames on üks Saksamaal elavatest nn kaubaagentidest (xx) tunnistatud süüdi rahapesu toimepanemises. (1kd tl 117121) Temale ette heidetud käitumine hõlmas arvutikelmuse tulemusel saadud kaupade (31 saadetist) vastuvõtmist, ümberadresseerimist ja edastamist erinevatesse riikidesse ja erinevatele isikutele, sh ka Eestisse ning süüdistatavale Igor Sorokinile ja mitmele kaassüüdistatavale (xxx), kelle suhtes on menetlus käesolevast asjast eraldatud. Asjaolu, et I.Sorokinile esitatud süüdistuses kirjeldatud rahapesu skeemis osalenud esimeseks lüliks olnud isik, on süüdi tunnistatud, kinnitab ka antud asjas, et Sorokin tegi toiminguid kuritegelikul teel saadud varaga. Nimetatud otsuse kohaselt oli mitmeid postipakke edastatud xx, kes on ka käesolevas asjas läbivaks isikuks st isikuks, kelle palvel mitmed süüdistatavad (teistelt Saksa kaubaagentidelt tulnud) saadetisi vastu võtsid ning kellele nad pakid üle andsid. Viidatud asjaolud kinnitavad omakorda, et sarnast skeemi nagu xxi asjas, rakendati laiemalt ja kuna Eestis elavate kaubavastuvõtjate ring kattub nii xxi kui ka teiste Saksa kaubaagentidelt saabunud saadetiste osas, siis on põhjust arvata, et tegemist oli samade tuvastamata isikute poolt toime pandud kelmuse ning kelmuse teel saadud vara omanike ja päritolu varjamiseks organiseeritud rahapesu skeemiga. Kaudselt kinnitab vara kuritegelikku päritolu ka süüdistuses kirjeldatud viisil paljude saadetiste edastamine kümnete erinevates riikides elavate isikute vahendusel ning sealjuures iga saadetise korduv ümberadresseerimine. Kui tegemist olnuks seaduslikest allikatest

1-13-10662 pärineva varaga, puudunuks vajadus taolise skeemi (eelkõige korduva ümberadresseerimise) rakendamiseks. Eelnevat arvestades on kohtu hinnangul piisavalt alust arvata, et rahapesu süüdistuste aluseks olev eelkuritegu on aset leidnud. Kõigile kümnele isikule esitatud süüdistuses on kirjeldatud, milliseid toiminguid nad kuritegelikul teel saadud varaga teostasid (võtsid saadetised vastu ja andsid edasi) ning millisel eesmärgil (varjata vara ebaseaduslikku päritolu ning abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest). Asjaolu, et süüdistatavad postisaadetisi vastu võtsid ja edasi andsid, kinnitavad eelkõige süüdistatavate endi ütlused, kes kõik tunnistavad, et nende nimele edastati postisaadetisi, nad võtsid need vastu ja andsid edasi. Nende ütlustega haakuvad ka posti- ja kullerteenust osutavate ettevõtete andmed süüdistatavatele üle antud saadetiste kohta. Nimetatud andmetega on tõendatud ka süüdistuses nimetatud saadetise saatjad, kogus ning maksumus. Samas ei ole aga süüdituses märgitud, millistele rahapesu objektiivseteks tunnusteks olevatele tegevustele need toimingud vastavad, st kas tegemist oli omaniku, päritolu, asukoha vm asjaolu varjamisega või vara muundamise, ülekandmise, omandamise, valdamise või kasutamisega. Kohtu hinnangul võib süüdistuses kirjeldatud tegevust käsitleda RpTRTS § 4 lg 1 p-s 1 antud alternatiividest kuritegelikul teel saadud vara tegeliku omaniku varjamisena. Saadetiste ühest riigist teise toimetamisel fiktiivsete saatjate ja saajate andmete kasutamine võimaldas hoida saladuses arvutikelmuse teel saadud kauba tegelikke tellijaid ja saajaid. Süüdistatavate, kui fiktiivsete adressaatide, poolt saadetiste vastu võtmisega ning ilma dokumentaalse kajastuseta üleandmisega Pankratjevile, Vassilievile või tuvastamata isikutele, katkestas sisuliselt võimaluse tuvastada kõnealuste saadetiste edasine teekond ja saatus. See andis kelmuse ja rahapesu skeemi organisaatoritele omakorda võimaluse varjata kelmuse teel saadud esemete kuritegelikku päritolu ning suunata need legaalsesse käibesse. Seega saab rääkida, et süüdistatavate tegevus võimaldas varjata saadetiste kuritegelikku päritolu. RpTRTS § 4 lg 1 p-s 2 sätestatud alternatiividest tuleb kohtu hinnangul kõne alla üksnes kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara valdamine. St saadetiste vastu võtmisega kehtestasid süüdistatavad nende üle ajutiselt otsese valduse. Sealjuures ei ole süüdistatavad aga neid saadetisi RpTRTS § 4 lg 1 p-s 2 tähenduses muundanud, ülekandnud, omandanud või kasutanud. Kõike eelnevat kokkuvõttes on kohtu hinnangul süüdistatavate tegevuses tuvastatud rahapesu objektiivsete tunnuste esinemine st kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara valdamine ning omaniku ja päritolu varjamine. Nii nagu ülalpool öeldud, eeldab KarS § 394 subjektiivsete tunnuste osas kõikide objektiivsete tunnuste osas vähemalt kaudse tahtluse esinemist, sealjuures RpTRTS § 4 lg 1 ps 2 sätestatud kuritegeliku vara valdamine nõuab eesmärgi suhtes kavatsetust. Seega süüdistatavatele KarS 394 kohase etteheite tegemiseks peab olema tõendatud, et süüdistatavad vähemalt möönsid, et tegemist on kuritegelikul teel saadud varaga ning saadetiste vastu võtmise ja edasiandmisega varjavad nad saadetiste tegelikku omanikku ning kuritegelikku päritolu. Heitmaks ette ka kuritegelikul teel saadud vara valdamist, tuleb tuvastada, et see oli pandud toime eesmärgiga varjata või hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest.

1-13-10662 Kõik süüdistatavad on tunnistanud, et nad võtsid vastu ja andsid edasi nende nimele saadetud pakke, teadmata mis nende sees on ja kellele need tegelikkuses adresseeritud olid. Samas keegi neist ei tunnista, et pani seeläbi toime kuriteo. Neil puudus teadmine, et tegemist on ebaseadusliku päritolu kaubaga ja et nende tegevus aitab kaasa vara omaniku ja päritolu varjamisele. Andrei Komarov selgitas, et Deniss Pankratjev, keda ta tunneb väga ammu, pakkus talle võimalust teenida raha võttes enda nimele vastu saadetisi Saksamaalt. Iga paki pealt pidi ta teenima 100 krooni. Deniss väitis, et kõik on seaduslik. Kõik pakid andis ta üle Denissile ja ta sai iga paki eest sularaha 100 krooni (hiljem üle 6 euro). Pakkide saatjaid ja sisu ta ei tea. Dmitri Timofejev on kohtueelses menetluses öelnud, et süüdistuses nimetatud pakke palus tal vastu võtta Xxx, keda ta tunneb oma elukaaslase kaudu juba üle nelja aasta. Petr kinnitas talle, et ei palu temalt midagi seadusevastast ning ta ei näinud selles tegevuses midagi õigusevastast. Kõik tema nimele saabunud pakid andis ta üle Petrile ning mingit tasu ta selle eest ei saanud. Pakkide sisu ta ei tea ning saatjaid ta ei tunne. Daniil Keplast andis ütluseid, et võttis pakke vastu tuttava Dmitri palvel, kes selgitas, et Euroopast otse Venemaale pakkide saatmine on kulukas. Dmitri pidi tulema tema juurde pakkidele järgi ja need ise üle piiri Venemaale viima. Pakkide saatjad olid talle tundmatud ja nende sisu ta ei tea. Andis kõik pakid üle Dmitrile. Darja Semjonova ütluste kohaselt võttis ta pakke vastu tuttava xx palvel. Viimane selgitas, et tal on dokumentidega mingi probleem ning ta ei saa seetõttu ise pakke vastu võtta. Pakkide saatjaid ta ei tunne ning nende sisu ta ei tea. Andis pakid üle Andreile. Igor Novoselov selgitas, et ta võttis pakke vastu Xxxi palvel. Petr on tema naise sõbranna elukaaslane. Petr veenis teda, et kõik on seaduslik ja tegemist on Euroopast odavalt ostetud kaubaga, mida ta Venemaal kallimalt edasi müüb. Sealjuures Petri elukaaslane lisas, et nii tema kui Petri sõbrad ja perekonna liikmed võtavad samuti kõnealuseid pakke vastu. Petr maksis süüdistatavale 2 eurot iga paki vastuvõtmise eest ning ta andis need kõik üle Petrile ja mõnel korral ka xx. Samuti aitas ta neid pakke üle piiri Venemaale viia. Toimetas need ühe kaupa üle piiri, kuna sel juhul ei pea neid deklareerima ega makse maksma. Venemaal andis need üle Petrile, Petri vennale või xx. Kellele need saadetised edasi läksid, ta ei tea. Andres Dymov andis kohtueelses menetluses ütlusi, et tutvus Narva piiripunktis järjekorras olles Anatoliga, kes pakkus talle tööd. Ta oli sel ajal töötu ja nagu paljud Narva elanikud, teenis elatist sigarettide üle piiri viimisega. Anatoli palus tal võtta vastu temale mõeldud saadetisi, kuna tal on asju lihtsam tellida Eestisse kui Venemaale. Mingit tasu ta selle eest ei küsinud ega saanud, lootis Anatoli kaudu tööd saada. Hiljem võttis pakke vastu ka tema abikaasa Olga Dymova. Pakkide saatjad on talle tundmatud ning pakkide sisu ta ei tea. Olga Dymova ütluste kohaselt võttis ta pakke vastu oma abikaasa palvel. Ta teadis, et enne oli keegi palunud Andresel saadetisi vastu võtta. Kuid kes seda Andreselt palus ja kellele ta pakid üle andis, seda süüdistatav oma sõnul ei tea. Tema nimele tulnud pakid andis ta üle abikaasale. Pakkide saatjaid ja sisu ta ei tea. Ja oma abikaasalt mingit tasu ta ei saanud. Yulia Vasilieva on andnud ütluseid, et ta võttis süüdistuses nimetatud pakke vastu oma elukaaslase Deniss Pankratjevi palvel. Viimane selgitas, et tal on endal dokumendid kadunud ega saa seetõttu ise pakke vastu võtta. Pakid pidid liikuma läbi Eesti Venemaale. Kõik pakid andis ta edasi Denissile ja mingit raha ta selle eest ei küsinud ega saanud.

1-13-10662 Igor Sorokin andis ütluseid, et tutvus internetis Jevgeniga, kes enda sõnul elab Peterburis. Jevgeni palus temalt teenet võtta vastu Euroopast saabuvaid saadetisi, mis on mõeldud Jevgenile. Viimase sõnul pidavat Euroopast otse Venemaale kauba tellimine olema kallis ja aeganõudev. Kuna ta aga käib tihti Eestis, olevat mõttekas kaubad Eestisse tellida ja ise üle piiri viia. Kõik saadetised andis ta üle Jevgenile, kes andis talle paar korda 100 krooni. Samuti palus ta ise Jevgenil endale Venemaalt midagi tuua. Irina Jegorova selgitas, et tema õelaps Deniss Pankratjev küsis temalt, kas ta saaks Denissi aidata võttes vastu enda nimele saadetisi. Deniss selgitas, et ta on tihti kodust eemal ja vajab kedagi, kes tema jaoks saadetisi vastu võtaks. Kuna ta ei kahtlustanud oma õepoja soovis midagi halba, siis oli nõus. Ta andis kõik tema nimele saabunud pakid üle Denissile, nende sisu ta ei tea ja mingit tasu ta selle eest ei küsinud ega saanud. Ta ei tea kust saadetised pärit olid ja kes neid saatis. Seega valdav osa süüdistatavatest on andnud nõusoleku saata enda nimele postipakke, need vastu võtta ja edasi anda, mõne oma lähedase perekonnaliikme või tuttava palvel. Sealjuures on süüdistatavatele esitatud palveid põhjendatud erinevalt - asjaoludega, et neil on endil dokumendid kadunud või korrast ära, nad viibivad ise kodust eemal või siis on lihtsalt kinnitatud, et tegemist on seadusliku tegevusega (nt Euroopast odavalt ostetud kauba Venemaale edasimüügiga). Kolmel juhul (I.Sorokin, A.Dymov, D.Keplast) on tegemist juhusliku tuttava ettepanekul saadetiste vastuvõtmisega. Kõigile neile toodi põhjendusena, et otse Venemaale kauba tellimine on kallim või keerulisem, mistõttu eelistatakse tellida kaup Eestisse ja ise üle piiri viia. Süüdistatavate vastavasisulisi ütluseid ei ole kohtule esitatud tõenditega kummutatud. Arvestades keskkonda ja isikuid, kelle palvel süüdistatavad saadetisi vastu võtsid ning edasi andsid, puudub kohtu hinnangul igasugune alus arvata, et süüdistatavad pidid vähemalt möönma, et saadetistes olev kaup on kuritegelikul teel saadud vara ning oma tegevusega varjavad nad selle tegelikku omanikku ja päritolu. Situatsioonis, kus süüdistatavate (Darja Semjonova, Yulia Vasileva, Olga Dymova, Irina Jegorova) lähedased isikud või head tuttavad, kelle osas neil puudus igasugune põhjus arvata, et nad võivad olla seotud kuritegude toimepanemisega, paluvad neil saadetisi vastu võtta, kuna neil endil on dokumendid kadunud või korrast ära või nad viibivad kodust eemal, ei saa eeldada, et süüdistatavad pidid aru saama, et tegemist on kuritegelikul teel saadud varaga ning oma tegevusega võivad nad varjata rahapesu objektiks oleva vara tegelikku omanikku ja päritolu. Samuti ei saa kohtu hinnangul eeldada, et süüdistatavad Andrei Komarov, Dmitri Timofejev, Daniil Keplast, Igor Novoselov, Andres Dymov ja Igor Sorokin pidid vähemalt möönma rahapesu objektiivseks tunnuseks olevate asjaolude esinemist. Tuttavad, kelle palvel nad tegutsesid, selgitasid neile, et tegemist ei ole seadusvastase tegevusega või siis põhjendati oma palvet asjaoluga, et kauba tellimine otse Venemaale on kulukam ja aeganõudvam. Enamik süüdistatavatest on piirilinna elanikud ning on üldteada, et paljud Narva elanikud tegelevad kasu saamise või kokkuhoiu eesmärgil lubatu piires erinevate kaupade (nt sigaretid, kütus, alkohol, toiduained, elektroonika jms) üle piiri toimetamisega, kas siis Venemaalt Eestisse või vastupidi. Neil asjaoludel ei ole alust arvata, et saades pakkumise või palve võtta enda nimele vastu saadetisi põhjendusega, et nende Eestisse tellimine on odavam kui Venemaale, pidi süüdistatavatel tekkima kahtlus, et need kaubad võivad olla saadud kuritegelikul teel ning taolise käitumisega osalevad nad rahapesu skeemis. Sellises olukorras

Menetluskulud Kriminaalmenetluses on tekkinud järgmised kulud: Andrei Komarovi kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 172 eurot 80 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 45 senti, kaitsja Tatjana Massalina poolt 25.04.2014 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 504 eurot 80 senti. Olga Dõmova kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 243 eurot 96 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 45 senti, kaitsja Igor Belugini poolt 25.04.2014 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 122 eurot 40 senti. Andres Dymovi kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 243 eurot 96 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 45 senti, kaitsja Igor Belugini poolt 25.04.2014 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 122 eurot 40 senti. Daniil Keplasti kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 243 eurot 96 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 45 senti, kaitsja Igor Belugini poolt 25.04.2014 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 153 eurot 60 senti. Darja Semjonova kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 243 eurot 96 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 45 senti, kaitsja Igor Belugini poolt 25.04.2014 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 122 eurot 40 senti. Dmitri Timofejevi kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 243 eurot 96 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 45 senti, kaitsja Igor Belugini poolt 25.04.2014 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 184 eurot 80 senti. Igor Novoselovi kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 243 eurot 96 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 45 senti, kaitsja Igor Belugini poolt 25.04.2014 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 153 eurot 60 senti. Igor Sorokini kaitsja Leelo Viili poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 259 eurot 20 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 45 senti, kaitsja Irina Gromtsevi poolt 25.04.2014 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 236 eurot 24 senti.