1-14-1602
Kohus
Pärnu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
01. oktoober 2014.a. Pärnu
Kriminaalasja number
1-14-1602
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Tammeniit
Sekretär
Jaanika Lusti
Prokuröri abi
Tiina Viru
Menetlustoiming
Kriminaalhooldusametniku erakorraline taotlusega vangistuse täitmisele pööramiseks
Süüdimõistetu
L.R, isikukood xxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxx
ettekanne
Pöörata kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel täitmisele Tartu Maakohtu 26.02.2014.a. kohtuotsusega L.R-ile mõistetud liitkaristus 9 (üheksa) kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algust lugeda alates 30.09.2014.a. Edasikaebamise kord Määruskaebus esitatakse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada vaidlustatavast kohtumäärusest.
L.R tunnistati Tartu Maakohtu 26.02.2014.a. kohtuotsusega süüdi KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati L.R-ile
1-14-1602 mõistetud karistust Tartu Maakohtu 14.08.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-7708 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 4 (neli) kuud vangistust, võrra ning mõisteti L.R-ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendati L.R-ile mõistetud vangistus 540 (viissada nelikümmend) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati L.R-ile üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati L.R üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 27.08.2014.a. Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale esitatud erakorralise ettekande kohaselt algas üldkasuliku töö tegemise tähtaeg 13.03.2014.a. ja lõppeb 12.03.2015.a. Ajakava on koostatud 2014. aasta märtsikuus. Koostatud ajakava kohaselt peaks hooldusalusel 2014. augusti kuuks olema sooritatud 225 tundi. Tegelikkuses ei ole hooldusalune talle määratud üldkasuliku töö tunde sooritama asunud. 13.08.2014.a.toimunud registreerimisel kirjutas L.R seletuse, miks ei ole asunud talle määratud üldkasuliku töö tunde sooritama. Põhjuseks tõi, et ei ole alates 25.05.2014 töövõimetuse tõttu määratud üldkasuliku töö tunde sooritama asunud. Üldkasuliku töö sooritamiseks sõlmiti koostööleping Paide Vallavalitsusega. Kokkuleppe kohaselt jäi L.R-i tööks Tarbija küla tänavate korrashoid (prügi korjamine). Üldkasuliku töö juhendajaks oli Lille Tammik. Hooldusalune ei sooritanud enne tervisekahjustust mitte ühtegi üldkasuliku töö tundi. Seega sooritamata on 540 tundi. Üldkasuliku töö juhendaja Lille Tammiku sõnul ei ole L.R temaga ühendust võtnud. Samas kinnitas töö juhendaja ametnikule, et tööd on alati olnud pakkuda. L.R lubas esitada ametnikule arstitõendi hiljemalt 19.08.2014.a. Lubatud arstitõendit hooldusalune ametnikule esitada ei ole suutnud. Ametnik on korduvalt püüdnud asjaolude selgitamiseks hooldusalusega kontakti saada, kuid hooldusalune ei ole kättesaadav. Hooldusalune on töötu. Kontrollnõuete täitmisega on olnud hooldusalusel raskusi: jättis 3 korral registreerimisele tulemata ja kõigil korral ei teavitanud ametnikku oma mitte tulemisest. Hiljem registreerimisel võetud seletusse on kirjutanud, et ei julgenud tulla registreerimisele. Kohtutäiturite register TAITIS andmetel on Kaiel tasumata rahalisi nõudeid 36302,42 euro ulatuses. Karistusregistri väljavõttes ei nähtu, et isik oleks katseajal sooritanud uut väär - ega kuritegu.
1-14-1602 L.R ei ole asunud talle määratud karistust täitma. Ettekandes esitatust lähtudes teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata kriminaalhoolduse tingimuste ja mõistetud 540 tunni üldkasuliku töö mittetäitmise tõttu L.R-ile 26.02.2014 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega nr 1-14-1602 määratud karistus täitmisele. Kohtuistungile 17.09.2014.a. L.R ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise mõjuvatest põhjustest. Kohus kohaldas tema suhtes sundtoomist järgmisele kohtuistungile.
01.10.2014.a. kohtuistungil L.R kinnitas, et kõik erakorralises ettekandes toodu vastab tegelikkusele. Ta selgitas, et oli olnud haige, kuid arstitõendit selle kohta ta kriminaalhooldajale ei esitanud. Ta ei osanud selgitada, miks ta ei ole sooritanud mitte ühtegi töötundi. Temale jäi karistus ja üldkasuliku töö tegemise kohustus arusaamatuks. Tal on probleeme seljaga juba 14 aastat ja oleks nõus tegema kergemat tööd. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik enda esitatud taotluse juurde ning palus karistuse täitmisele pööramist. Prokurör leidis samuti, et karistus tuleb täitmisele pöörata.
KarS § 76 lg 5 kohaselt kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Kriminaalhooldusametniku ettekandest ja selgitustest nähtub, et L.R ei ole järginud talle pandud kohustusi. L.R-ile karistuseks mõistetud üldkasuliku töö tegemise tähtaeg algas 13.03.2014.a. Koostatud ajakava kohaselt oleks L.R pidanud tegema igal kuul 45 tundi tööd. Tegelikkuses ei ole hooldusalune talle määratud üldkasuliku töö tunde sooritama asunud. 13.08.2014.a.toimunud registreerimisel tõi L.R põhjuseks, miks ei ole asunud talle määratud üldkasuliku töö tunde sooritama selle, et ei ole alates 25.05.2014 töövõimetuse tõttu määratud üldkasuliku töö tunde sooritama asunud. L.R on lubanud esitada ametnikule arstitõendi hiljemalt 19.08.2014.a., seda ta teha ei ole suutnud. Ametnik on korduvalt püüdnud asjaolude selgitamiseks hooldusalusega kontakti saada, kuid hooldusalune ei ole kättesaadav. Ka kohtuistungil selgitas L.R, et ta ei ole talle määratud töö juhendajaga mitte kordagi ühendust võtnud. Kohtu hinnangul L.R-i selgitus, et ta ei saa terviseprobleemide tõttu teha rasket tööd, ei ole käesoleval juhul asjakohane. Nagu nähtub ettekandest, oli L.R-ile määratud töö sisuks Tarbija küla tänavate korrashoid, so. prügi korjamine. Kohus leiab, et prügi korjamine ei ole sellise raskusega töö, mida L.R teha ei oleks suutnud. Samas nähtub töö juhendaja Lille Tammiku seletusest, et tööd on kogu aeg olnud pakkuda, kuid L.R ei ole kordagi temaga ühendust võtnud. Seega ei ole töö juhendajal olnud ka võimalust L.R-iga läbi arutada, millist tööd L.R teha suudab ja millist mitte. Kohus on seisukohal, et L.R on puudunud igasugune tahe kohtuotsust täita ja üldkasulikku tööd teha. Ta võttis kokkuleppemenetlusega endale vabatahtlikult kohustuse
1-14-1602 vangistusse mineku asemel teha üldkasulikku tööd. Tema haigestumine mais ja juunis 2014.a. ei oleks takistanud teda muul ajal üldkasulikku tööd teha. Tema aga ei sooritanud enne haigestumist ega pärast tervenemist mitte ühtegi töötundi. Samuti tuvastas kohus, et L.R rikkus ka käitumiskontrolli nõudeid. Ta jättis kolmel korral registreerimisele tulemata ja kõikidel kordadel ta ei teavitanud ametnikku oma mitte tulemisest. Asjaolu, et ta ei julgenud registreerimisele ei ole mõjuvaks põhjuseks mitte ilmuda. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et L.R-ile määratud vangistus tuleb pöörata täitmisele. Kohus ei tuvastanud ühtegi mõjuvat põhjust, miks ta poleks saanud järgida 26.02.2014.a. määratud üldkasuliku töö tegemise kohustust ja järgida käitumiskontrolli nõudeid. KrMS § 409 kinnitab, et jõustunud kohtuotsust ja –määrust on kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil. L.R oma kohustust ei ole täitnud, seega tuleb pöörata 9 kuu pikkune vangistus täitmisele. Karistuse kandmise aja alguseks arvata 30.09.2014.a.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Tammeniit kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.