Kohtulahend

KarS § 69 lg 4 alusel on I.V kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata I.V üldkasuliku töö tegemise tähtajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna Paide talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot 50 senti. Jätta riigi kanda riigi õigusabi kulud summas 134 (ükssada kolmkümmend neli) eurot 16 senti ja sundtoomise kulud summas 24 (kakskümmend neli) eurot 70 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (AS SEB Pank) või EE932200221023778606 (AS Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874. Selgitusse tuleb märkida „1-14-1602, menetluskulu, I.V“ . Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

pööratakse

kohtuotsus

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. 2(4)

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu I.V-le on esitatud süüdistus KarS § 424 järgi selles, et tema olles alkoholijoobes (ühes liitris väljahingatavas õhus 0,96 mg/l alkoholi), juhtis 22.09.2013. a kella 16.15 ajal Jõgevamaal Põltsamaa vallas Põltsamaa - Võhma tee 3 km/l mootorsõidukit Volkswagen Transporter reg nr 484 ARM. KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 14.08.2012. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuud vangistust võrra. Mõista liitkaristuseks 9 kuud vangistust, mis KarS § 69 lg 1, 2, 3 alusel asendada 540 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata töö tegemise tähtajaks 1 aasta. KarS § 69 lg 4 alusel on I.V kohustatud töö tegemisel järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid. II Kohtu seisukoht Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et süüdistatav on teinud kaitsjast loobumise taotluse. Taotluse kohaselt loobub I.V kaitsja osalemisest kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses ja kohtuotsuse kuulutamisel. KrMS § 45 lg 4 sätestab, et kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik, v. a juhul, kui süüdistatav ei soovi kaitsjat, ta on kohtu hinnangul võimeline enda huve ise esindama ning soovib loobuda kaitsja osalemisest teise astme kuriteo kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses. Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu KarS § 4 lg 3 ja § 424 järgi. Kohus leiab, et I.V on võimeline kriminaalasja kohtulikul arutamisel ise enda huve esindama. Siinjuures lähtub kohus I.V kinnitustest, et ta on võimeline kohtuistungil oma õiguste eest seisma ja huve kaitsma. Samal seisukohal oli ka prokurör. Sellest tulenevalt on kohtul alust olla veendunud, et kokkuleppe sõlmimise juures viibinud kaitsja on I.V-le selgitanud kohtumenetluse käiku, tingimusi ja tema õigusi selleks, et olla võimeline ise enda õiguste eest seisma. Kohtul ei tekkinud selles kahtlusi ka I.V küsitlemise käigus. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista I.V süüdi KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. I.V menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 134,16 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga 3(4)

alammäära, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Seega on menetluskulud kokku 666,66 eurot. Kriminaalasjas on tekkinud erikuludena I.V sundtoomise kulu summas 24,70 eurot (tl 52). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 3 järgi hüvitab erikulud isik, kelle süül need on tehtud. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. I.V taotles kohtult menetluskulude vähendamist. Kohus leiab, et osa menetluskuludest on põhjendatud jätta riigi kanda. I.V teeb heakorratöid Põltsamaa Linnavalitsuse juures toimetulekutoetuse saamiseks. I.V toimetulekutoetuse suuruseks on 90 eurot kuus. Muid lisasissetulekuid I.V ei ole. Kohus leiab, et I.V varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid arvestades on põhjendatud jätta riigi kanda riigi õigusabi kulu ning erikuluna sundtoomise kulud, so 158,86 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha tuleb I.V-lt menetluskuluna välja mõista. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 järgi tuleb riigi kasuks väljamõistetud menetluskulud tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Raina Pärn Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.