Kriminaalasi nr. 1-11-10028
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
Kohtuasja number
1-12-10028
Kohtunik
Loretta Pikma
Kohtuistungi sekretär
Piret Juuse
Tõlk
Riina Palmi
Asja läbivaatamise kuupäev
01.10.2014 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid D.O elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
D.O isikukood XXX xxx
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus
Jätta D.O tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.O elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. D.O tunnistati süüdi Viru Maakohtu 27.03.2011 otsusega KarS § 266 lg 1 ja § 121 järgi ning KarS § 68 lg 1 kohaldamisega karistuseks mõisteti 4 kuud 28 päeva vangistust. Kars § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 16.06.2011 otsusega mõistetud karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 10 kuud 26 päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga. Viru Maakohtu 06.11.2013 määrusega kandmata karistuse osa - 9 kuud 15 päeva vangistust pöörati täitmisele. Karistuse kandmise algus 19.03.2014 ja lõpp 03.01.2015.
Kinnipidamisasutuses D.O kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemise korral asub elama aadressile xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus ja ehitaja eriala. Vabanemisel isikul puudub garanteeritud töökoht. Peale 2005 kinnipidamisasutusest vabastamist töötas erafirmas ametlikult 5 kuu jooksul. Peale seda ei ole temal olnud alalist töökohta. Põhiliselt tegi ta juhutöid. Juhutöödest saadav sissetulek oli ebakindel ja ebastabiilne. Isikul on maksmata võlanõudeid summas 3084.86. Isik väidab, et ta tarvitab alkoholi vähe, põhiliselt tarvitab õlut. Isikut on kriminaalkorras karistatud isikuvastaste süütegude eest, sh alkoholijoobes olles. Samuti on isik katseajal tarbinud alkoholi, mistõttu pöörati karistused täitmisele. Alkoholijoobes olles käitub agressiivselt, kaotab enesekontrolli. D.O on alla aastane karistus, mistõttu vangistuses talle pole koostatud individuaalset täitmiskava. Isik ei ole läbinud taasühiskonnastavaid tegevusi temast sõltumata põhjustel. D.O on kriminaalkorras karistatud 4 korda, reaalset vangistust kannab neljandat korda. Määratud katseajal sooritas 2 väärtegu. Isik katseaegadel ei täinud kriminaalhoolduse nõudeid- ei täitnud ÜKT tunde, ei käinud kriminaalhooldusel koha peal, kui aeg oli kirja pandud, tarbis alkoholi katseajal. 2 korral pöörati vangistus täitmisele. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 45%. Vägivalla komponendiga uue kuriteo sooritamise tõenäosus 2 aasta jooksul on 56 %. Viru Vangla ei toeta D.O tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldusametniku andmetel enne vangistust elas D.O aadressil xxx. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib elama asuda samale aadressile. Korteri omanik on kinnipeetava isa. Kinnipeetava isa kinnitas, et suhtub D.O ennetähtaegsesse vabanemisse elektroonilise järelevalve alla tema korterisse positiivselt ning annab selleks oma nõusoleku. Kodukülastuse käigus oli välja selgitatud, et tegu on kolmetoalise korteriga, mis on sobiv koduvalveseadme paigutamiseks. D.O-le on ettenähtud omaette tuba. Kinnipeetava isa ja vanaema kinnitasid, et nad on valmis D.O moraalselt ja materiaalselt toetama. Perekonna sissetulekuks on kinnipeetava isa töötasu ning vanaema pension. Kinnipeetaval puudub garanteeritud töökoht. D.O on olnud 4 korral määratud kriminaalhooldusele. Kahel korral karistus oli pööratud täitmisele. Prokuröri abi Sigrid Nurm, kirjalikult esitatud seisukohana ei toeta kinnipeetava vabastamist elektroonilise valve alla. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale mitmel korral (viimati Viru Maakohtu 16.06.2011 ja 27.03.2013 kohtuotsustega) antud võimalust oma karistust vabaduses kanda. D.O ei täitnud temale kohtu poolt määratud üldkasuliku töö tunde vastavalt kriminaalhooldaja poolt ette nähtud ajakavadele. Ega esitanud rikkumiste kohta tõendeid, mis kinnitaks mõjuvate põhjuste olemasolu. Samuti D.O rikkus kohtu poolt määratud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimistele. See näitab, et ta on rikkunud ka katseaja tingimusi. Ta ei suutnud pärast kohtuotsuste kuulutamist jätkata seaduskuulekat elu, kuigi katseaega anti talle selline võimalus. D.O taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et D.O tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.
Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik D.O isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. D.O nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. D.O on kriminaalkorras karistatud neljal korral (vara- ja isikuvastase kuritegude eest). Vangistust kannab neljandat korda. Eelviimase otsusega D.O-le mõisteti karistuseks tingimisi vangistus, kuid katseajal pani ta toime uue kuriteo ning viimase otsusega mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga ühes allutamisega käitumiskontrollile. Vaatamata sellele paranemise teele ei asunud, rikkus kontrollnõudeid ja kohustusi ning vangistus pöörati täitmisele. Seega ta ei ole oma karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Isikul on osaline töövõimekaotus. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega, mis avaldus ka tema kuritegelikul käitumisel ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning D.O puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. D.O oli allutatud käitumiskontrollile, mis ei olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks D.O uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist vahetult enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust kinnipeetaval olid elukoht ning lähedaste toetus ja kriminaalhooldaja järelevalve kuid see ei mõjutanud tema käitumist.
Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist käitumiskontrolli all kohtul puudub käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo asjaolud ning käitumist käitumiskontrolli ajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal veel õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu D.O vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtunik Loretta Pikma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.