Kohtulahend

Mõista Gennadi Müürsepp süüdi KarS § 424 järgi ning karistada teda 1 (ühe) aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 23.01.2013.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 1 kuu, 28 päeva vangistust võrra ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 (üks) aasta, 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud 1 aasta 1 kuu ja 28 päevane vangistus üldkasuliku tööga 836 (kaheksasada kolmkümmend kuus ) tundi, arvestusega, et 1-le vangistuspäevale vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, mille tegemisajaks määrata 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 alusel allutada süüdimõistetu üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid:1) elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX); 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta Gennadi Müürseppalt mootorsõiduki juhtimise õigus 11 (ühteistkümneks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on süüdimõistetu kohustatud kohtuotsuse jõustumisest arvates 5 (viie) tööpäeva jooksul oma juhiloa loovutama Maanteeametile. Tõkend- elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista Gennadi Müürseppalt välja KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 lg 1 alusel sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 532.50 € (viissada kolmkümmend kaks eurot, 50 senti), joobe tuvastamise ja ekspertiisikulud kokku summas 183 € (ükssada kaheksakümmend kolm eurot). KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskulud tasuda 1 (ühe) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 (IBAN EE 89 1010 2200 3479 6011) SEB pangas, nr 221023778606 (IBAN EE93 2200 2210 2377 8606) Swedbankis, nr 333416110002 (IBAN EE 40 3300 3334 1611 0002) Danske Bankis või nr 17001577198 (IBAN EE 701 7000 1700 1577 198) Nordea pangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Gennadi Müürsepp, 1-14-5677, menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõend CD-plaat kõnesalvestustega, mis asub kriminaalasja juures ümbrikus – KrMS § 126 lg 3 p. alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 /viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega , teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7/seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse resolutsioon kuulutatakse 30. septembril 2014.a. Apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantselei kaudu kättesaadav 21.oktoobril 2014.a. alates kella 15.00.

Süüdistus

Gennadi Müürseppa süüdistatakse selles, et tema 09.03.2014 kella 19.30 ajal juhtis tahtlikult Tallinnas Punane 13b juures mootorsõidukit Volvo V70 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (1.93 mg/g). Gennadi Müürsepp rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg.1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 (enne 01.07.2014.a. LS § 69 lg.4 p.1) / alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. Gennadi Müürsepp pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTULIKUL UURIMISEL KÄSITLETUD TÕENDID

Tunnistajate ja süüdistatava kohtuistungil antud ja kohtuistungil avaldatud eeluurimisel antud ütlused Süüdistatav Gennadi Müürsepp; tunnistajad XXXja XXX. Kohtule esitatud ja istungil vastu võetud kirjalikud tõendid ja muud asja lahendamisel tähtsust omavad dokumendid Kohtuliku uurimise käigus esitati prokuröri poolt kirjalikud tõendid, millised avaldati ja lisati kriminaalasja materjalidele. Kaitsja pidas tõendeid lubatavaks. Kohtu poolt avaldatud tõenditeks olid: • Kohtuotsused nr 1-13-630; 1-12-8736 (toimiku lk 10, 11-12); • Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (toimiku lk. 13); • Mootorsõiduki ja juhiloa andmeid (toimiku lk 14- 15); • Joobeseisundi tuvastamise saatekiri (toimiku lk 16); • Teatis kahtlustatava 2012.a keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (toimiku lk 17). • 110 päring (toimiku lk. 18); • Asitõendi vaatlusprotokoll (toimiku lk 19-21); • CD-plaat kõnesalvestisega ( toimiku lk.22); • Toksikoloogiaekspertiisiakt nr 1671 (toimiku lk 23); • Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akt nr. 14E-LÕX0048(toimiku lk.25-26) • Teatis kahtlustatava 2013.a keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (toimiku lk 28-29). • Vastuolude kõrvaldamiseks kahtlustatava ülekuulamise protokollid (lk.42-47) Kohtuliku uurimise käigus esitati kaitsja poolt kirjalikud tõendid, millised avaldati ja lisati kriminaalasja materjalidele. Prokurör pidas tõendeid lubatavaks .Kohtu poolt avaldatud tõenditeks olid : • kriminaalmenetluse lõpetamise määrus (toimiku lk.30-35) • püsiva töövõimetuse tuvastamise otsused ( toimiku lk. 36-40)

POOLTE SEISUKOHAD

Prokurör leidis, et kohtulik uurimine tõendas üheselt seda, et Gennadi Müürsepp on talle ette heidetud kuriteo toime pannud. süü vastab prokuröri hinnangul vähemalt keskmisele karistuse

sanktsioonimäärale, see on siis 1-aasta ja 6 kuud, mis on täpselt keskmine antud sanktsioonist. Arvestades ka Gennadi Müürsepa isikut, siis prokurör teeb kohtule ettepaneku karistada teda vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. Mõistetavat karistust suurendada KarS § 65 lg.2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o. 1 kuu ja 28 päeva vangistust võrra ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 aasta, 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Prokurör leiab, et vangistuse võib asendada üldkasuliku töö tundidega s.o. 1206 tundi, selle tegemise tähtajaga 2 aastat. Samuti tuleb Gennadi Müürsepa suhtes kohaldada lisakaristust ning võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus sanktsiooni keskmises määras s.o. 1 aastaks ja 6-ks kuuks. Süüdistatav Gennadi Müürsepp ennast süüdi ei tunnistanud. Väidab, et ei mäleta sõitmist, oli auto roolis ja magas. Autopesulasse sõites juhtis autot abikaasa. Kaitsja vandeadvokaat Toomas Pilt leidis, et süüdistatava süü ei ole tõendatud. Gennadi Müürsepp ei eita, et sellel kuupäeval ja selles kohas oli autos, tarvitas alkoholi, kuid alkoholijoobes sõidukit ei juhtinud. Leiab, et süüdistatav tuleb õigeks mõista ja alternatiivselt, kui kohus kõiki tõendeid hinnates leiab, et süüdistatava süü on tõendatud, siis palub määrata karistuseks üldkasulik töö ja lisakaristuse pikkuse hindamisel tuleb arvestada süüdistatava füüsilist seisundit.

KOHTU SEISUKOHT

Gennadi Müürsepale inkrimineeritav kuritegu KarS § 424 järgi näeb süüteo objektiivse koosseisuna ette mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis. Seega tegemaks kindlaks, kas Gennadi Müürsepp on talle süüks arvatava kuriteo toime pannud, tuleb kohtul esmalt hinnata, kas Gennadi Müürsepp juhtis süüdistuses toodud ajal ja kohas mootorsõidukit. Tunnistaja XXXütluste kohaselt , sõites 09. märtsil 2014.a. kusagil 19.30 paiku autopesulasse Punane 11 ,aadressiga võib eksida , nägi iseteeninduspesula juures autot, mis seisis tema auto ees ja ei liikunud, kuigi järjekorda ei olnud. Otsustas minna eesseisvat autot, mis oli Volvo, kontrollima, sest juhiga võis olla midagi juhtunud. Enne Volvo juurde minekut ootas 3-4 minutit. Minnes Volvo juurde nägi, et juht istub rooli taga ja magab. Koputas ukseklaasile, kuid mingit reaktsiooni ei järgnenud. XXXtõmbas autoukse lahti ja tundis kohe tugevat alkoholilõhna, sellel momendil juht ärkas, auto mootor töötas, juht pani käigu sisse ja hakkas liikuma. Sõiduk liikus mõned meetrid, peatus ning tunnistaja sai kuidagi võtmed süütelukust enda kätte. Volvo juht väljus autost ning siis oli näha, et Volvo juht ei käitu adekvaatselt, jutt oli arusaamatu, tuikus. Juht oli autos üksinda, alles hiljem , kui kohal oli juba politsei ,oli seal ka üks naine. Kuni politsei tulekuni Volvo juht alkoholi ei tarbinud, auto salongis tunnistaja alkoholipudelit ei näinud. Ta kutsus politsei , patrull jõudis kohale umbes 20 minuti pärast. Ta andis Volvo võtmed politseinike kätte, andis ka kohapeal ütlusi ning seejärel lahkus. Politseinikud ja Volvo juht jäid veel paigale. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt on ta Gennadi Müürsepa abikaasa. Tema ütluste kohaselt sõitsid nad Rävala tänava korterist Lasnamäele autopesulasse autot pesema, tema oli roolis ning abikaasa Gennadi Müürsepp istus juhi kõrvalistmel .Kohale jõudes selgus, et autopesulas toimub tasumine euromüntidega, mida neil ei olnud. Sellel põhjusel läks tema lähedal asuvale turule, et seal münte vahetada, kuid R-Kioskis, mis ainukesena sellel ajal veel avatud oli, ei saanud samuti münte vahetada ja siis läks koju tütre juurde, kust sai euromünte. Oli autopesula juurest ära umbes 20-25 minutit, tagasi jõudes nägi ühte või kahte politseiautot ja oma abikaasat, kellega politseinikud rääkisid. Kui tema autost lahkus, siis Gennadi Müürsepal alkoholilõhna polnud, kuid tagasi tulles ja minnes abikaasa juurde, tundis alkoholilõhna. Pesulasse sõites ta autos alkoholipudelit ei näinud, kuid pärast, kui sai Volvo võtmed ja istus autosse, et ära sõita, oli tühi alkoholipudel juhi kõrvalistme juures.

Süüdistatav Gennadi Müürsepp selgitas kohtus, et tema sõiduautot joobeseisundis juhtinud ei ole. Esmalt politseis ütlusi andes tunnistas ennast süüdi, kuna politseinike väitel on nendel kindlad tõendid tema poolt alkoholijoobes sõiduki juhtimise kohta. Prokuratuuris toimusid ka kokkuleppemenetluse osas läbirääkimised, kuid prokuröri poolt pakutav karistus oleks võtnud talt igasugusele võimaluse 1,5 aasta jooksul mingeid plaane pidada ja võimaluse teenida elatist perele. Autopesulasse sõitis koos abikaasaga, kes oli roolis. Pesulast läks abikaasa ära münte otsima, abikaasat ei olnud tema arvates kusagil 30-40 minutit. Alkoholi tarvitas autopesula ees autos istudes, sest ei kavatsenud ise kusagile sõita, vaid autot pidi juhtima tema abikaasa. Alkoholi kogus, mille ta autos istudes ära jõi oli kusagil 250-300 g. Pudel oli 0,7 l. Hiljem kõiki asjaolusid kaaludes, otsustas kontrollida veel ka ,millist alkoholi ta sellel õhtul jõi ning kauplusest järele uurides selgus, et tegemist oli 80 0 alkoholiga Stroh.. Pudeli võttis auto pagasiruumist. Jäi autos magama, auto mootor tema väitel ei töötanud, magas sügavalt, sest oli terve päeva korteris remonti teinud, samuti polnud söönud ja seetõttu alkohol mõjus selliselt. Ärkas sellest, et keegi koputas aknale. Ta ei mäleta, et oleks autoga edasi sõitnud. Isik, kes autoaknale koputas, tegi ukse lahti, ronis talle peaaegu sülle ja võttis võtmed ära ning helistas politseisse. Politsei tuli kohale, ta puhus indikaatorvahendisse ja hiljem mindi tema initsiatiivil Vikerlase tänava politseijaoskonda ja hiljem veel võeti tema enda initsiatiivil talt vereproov. Ei pea ennast süüdlaseks, kuna ei mäleta auto juhtimise fakti. Samuti väidab, et automaatkäigukastiga autol , tema Volvo on automaatkäigukastiga, ei ole võimalik juhul, kui käik on sees, võtit süütelukust välja võtta. Kuivõrd tunnistaja ja süüdistatava ütlused on vastuolulised hindab kohus alljärgnevalt ütluste usaldusväärsust: Riigikohus on 18.02.2013 otsuses nr 3-1-1-89-12 öelnud, et tõendiallika ütluste usaldusväärsust kinnitab see, kui ta suudab üksikasjalikult osutada aset leidnud kohtumiste asjaoludele; suudab reprodutseerida detailirohkelt aset leidnud vestlusi; samuti, kui ta ei kajasta mitte üksnes vestluste ning asjaolude põhisisu, vaid ka nn kaasuvaid detaile, mis ei olegi kuriteoga iseenesest seotud. Tavapäraselt ei suuda valeütlusi andev isik enda väiteid selliste detailidega varustada (otsuse p 14). Täiendavalt selgitab kõrgem kohus, et mingi tõendi usaldusväärsust on asjakohane vaagida ka selle kaudu, kuidas see tõend n.ö riimub teiste tõenditega. Riimuvate tõendite kogum suurendab kindlasti selle kogumiga kajastatava asjaolu tõenäosust ning ühtlasi ka tõendiallika usaldusväärsust. Kohus leiab, et puudub mistahes alus tunnistaja XXX ütluste õigsuses kahelda. Tunnistaja ütlustest nähtub, et ta ei tunne süüdistatavat ning seaduslikke takistusi ütluste andmisel ei ole. Tunnistaja on detailirohkelt kirjeldanud ,kuidas süüdistatav Gennadi Müürsepp 09.03.2014.a. õhtul Punase tänava autopesula ees istus Volvos juhi istmel, magas ja kui ta juhi äratas, sõitis viimane mõned meetrid ning autoust avades tundis tunnistaja tugevat alkoholilõhna. Seda asjaolu, et Volvo seisis Punase tänava autopesula ees sellel õhtul ning et G. Müürsepp oli alkoholijoobes ja magas Volvo rooli taga kinnitab ka süüdistatav oma ütlustes. Samuti riimub detailselt tunnistaja ütlustega asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt laekusid 09.03.2014.a Põhja prefektuuri juhtimiskeskusesse politsei hädaabinumbrile 110 kõne telefoninumbrilt 5157892, mille kohaselt meesterahvas tutvustab ennast Andrei Golovinina ja teavitab politseid beežist Volvost reg. XXX Punane 13 B autopesula ees, mis takistab autopesulasse sissesõitu ja juht magab rooli taga. Süüdistatav Gennadi Müürsepp väidab, et tema ei mäleta autoga sõitmist, kuid seda ei eita, et oli alkoholijoobes ning magas istudes Volvo rooli taga autopesula ees .Tema väitel ei tahtnud ta kuhugi sõita, sest Volvot juhtis tema abikaasa, kes väljus autost , et kusagilt otsida euromünte autopesu eest tasumiseks. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et juhul, mil süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse

võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 1999. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-112-99 - RT III 2000, 2, 20; 24 oktoobri 2005. a otsus nr 3-1-1-104-05 - RT III 2005, 36, 350). Süüdistatav Gennadi Müürsepp ega ka tema lepinguline kaitsja ei ole esitanud mitte ühtegi tõsiselt võetavat tõendit süüdistatava väidete kinnitamiseks. Süüdistatav Gennadi Müürsepp on lihtsalt väitnud, et ei mäleta , kas ta sõitis mõne meetri või mitte, kuid ühtegi vettpidavat tõendit ta selle kohta ei esitanud. Süüdistatava poolne tunnistaja, tema abikaasa XXX ei saa mitte kuidagi kinnitada süüdistatava väidet, et Gennadi Müürsepp autopesula ees sõidukit alkoholijoobes mõned meetrid ei juhtinud. V. Müürsepp lahkus enda sõnade kohaselt Volvo juurest ja naasis 20-25 minuti pärast, kui kohal oli juba politseipatrull ,kes tema abikaasaga vestles. Süüdistatava väide, et automaatkäigukastiga autolt ei saa süütevõtit välja tõmmata, kui käik on sees , ei oma antud juhul olulist tähtsust, kuna süüdistatav ise oma ütlustes tunnistas ning pole eitanud, et tunnistaja XXX sai Volvo võtmed enda kätte ja andis need hiljem üle politseipatrullile. Ka leiab kohus, et on väheusutav nii süüdistatava kui tema abikaasa väited selle kohta, et autopesula juurde sõites jättis XXX auto järjekorda ja lahkus ise 20-25 minutiks euro-münte otsima. On selge, et selliselt autot seisma jättes segab see teisi autojuhte, kes tahtsid pesulasse sõita. Seega ei ole eluliselt usutav süüdistatava enda ja tema abikaasa ütlused 09.03. 2014.a. õhtuste sündmuste kohta. Kohus leiab, et Gennadi Müürsepa ütlustes on täheldatav ennast õigustav tendents, samuti püüab ta range karistuse kartuses väita, et ei mäleta toimunut . Samuti ei ole süüdistatava Gennadi Müürsepa väited eluliselt usutavad ja on ka ümber lükatud teiste asjas kogutud tõenditega. Lisaks eeltoodule avaldati kohtuistungil vastuolude selgitamiseks Gennadi Müürsepa kahtlustatava antud ütlustest see, et ta sõitis kainena autopesula juurde, seisvas autos jõi ära kusagil 200 g viskit ning jäi magama. ärkas juhipoolse aknale koputamise peale ja hakkas kohe sõitma. Ei oska öelda, palju sõitis. Kohtuistungil väitis Gennadi Müürsepp, et ei mäleta sõidufakti. Kohtuistungil püüdis Gennadi Müürsepp väita, et jõi ära 250- 300 g 80 o alkoholi alles auto-pesula juures autos istudes ja jäi siis autorooli magama ning sõidufakti ei mäleta. See süüdistatava väide ei ole ühegi tõendiga kinnitust leidnud, tunnistaja ei näinud autos alkoholipudelit, ka ei ole kriminaalasja materjalide juures märget autost leitud alkoholipudeli kohta. Gennadi Müürsepale inkrimineeritav kuritegu näeb süüteo objektiivses koosseisus teise tunnusena ette mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kes on joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 1 ka korrakaitseseaduse § 36 lg.1 kohaselt määratletakse joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundit, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Vastavalt LS § 69 lg 2 p.1 ( enne 01.07.2014.a. LS § 69 lg. )4 p-le 1 loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Seega on KarS § 424 järgi karistatav mootorsõiduki või trammi juhtimine, mil isikul tuvastatud alkoholijoove ületab LS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud alkoholijoobe määra. Asjaolu, et 09.03.2014.a.a kella 19.30 ajal Tallinnas Punane 13b juures juhtis Gennadi Müürsepp sõidukit alkoholijoobe seisundis kinnitavad kriminaalasjas kogutud kirjalikud tõendid. Ei ole ka vaidlust asjaolus, et Gennadi Müürsepp antud ajal ja kohas politsei saabudes oli alkoholijoobes. 09.03.2014.a. koostatud indikaatorvahendi ja joobeseisundi tuvastamise saatekiri tõendab, millal

ja kus võeti süüdistatava vereanalüüs; millised olid süüdistatava joobe tunnused; milline oli süüdistatava joobeseisund; Gennadi Müürsepal esinevad joobele viitavad tunnused. Nii tuvastati esmalt indikaatorvahendi ga alkoholijoove 1,14 mg/l. Seejärel 09.03.2014.a. joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtuvalt toimetati Gennadi Müürsepp Wismari Haiglasse, kus temalt võeti vereproov etanooli sisalduse määramiseks, selle kohaselt leiti ekspertiisiks esitatud verest etanooli 1,99+/-0,06 mg/g. Kohus nõustub prokuröriga selles, et Gennadi Müürsepa esmalt indikaatorvahendiga alkoholijoobe tuvastamisel oli joove 1,14 mg/l kohta, mis ümberarvestatuna vere alkoholisisaldusena on 2,28 mg/g. Vereanalüüsiga tuvastati süüdistatava veres alkoholi 1,93 mg/g kohta, seega organismis alkoholisisaldus langes, mitte ei tõusnud, nagu väitis süüdistatava kaitsja, kes oma arvutustes eksis. Asjaolu, et organismis alkoholisisaldus vereanalüüsi ajaks oli languses, näitab seda, et isiku poolt alkoholi tarvitamine pidi toimuma varem, mitte vahetult enne proovi võtmist. Kohus leiab, et samas ei oma ülal märgitu suurt tõenduslikku tähtsust, kuna Gennadi Müürsepale ei pandagi süüks varasemat alkoholijoobes sõiduki juhtimist, vaid autopesula ees alkoholijoobes Volvo V70 reg. märgiga XXX juhtimist. Lähtudes eeltoodust, hinnates tõendeid kogumis, on kohus veendunud, et 09.03.2014.a.kella 19.30 ajal juhtis Gennadi Müürsepp Tallinnas Punane 13b juures mootorsõidukit Volvo V70 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis. Seega on täidetud KarS § 424 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Gennadi Müürsepale inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohtu hinnangul on Gennadi Müürsepa käitumises tuvastatud vähemalt kaudne tahtlus, sest tarbides alkoholi ja juhtides sõidukit teadis Gennadi Müürsepp, et taoliselt tegutsedes juhib ta sõidukit joobeseisundis, mis on keelatud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Gennadi Müürsepa poolt KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning Gennadi Müürsepp tuleb süüdi mõista KarS § 424 järgi. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.

Süüdistatav Gennadi Müürsepp on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo keelatusest.

Karistus Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Teades, et ta ei tohi sõidukit juhtida, võttis Gennadi Müürsepp teadlikult riski. Kuigi ta juhtis sõidukit ainult mõned meetrid mitte otseselt tavaliikluses tänaval ,vaid autopesula ees, ei tee see tegu olematuks. Teatavasti on risk võimalik oht. Igapäevaelu sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil ning seetõttu on alati ka võimalik, et see oht realiseerub. Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu. Isik, kes asub alkoholi tarbinuna mootorsõidukit juhtima, on liikluses ohtlik nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ja peab saama karistusega mõjutatud vältimaks edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemist. Arvestades sõidukijuhtide hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ning liikluskorda tervikuna ning vajadust kaitsta teiste liikluses osalejate õigusi ja vabadusi ning kuna alkoholijoobes sõiduki juhtimine kujutab endast ohtu nii juhi enda elule ja tervisele, kui ka teistele kaaskodanikele, siis tuleb kohtul ka sellisesse rikkumisse suhtuda täie tõsidusega. Süüdistatavale inkrimineeritud s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemise eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel Gennadi Müürsepale peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Gennadi Müürsepa näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust, õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud süüdistatava karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Gennadi Müürseppa on varem kriminaalkorras karistatud KarS § 424 järgi, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. Kohus leiab, et Gennadi Müürseppa ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, kuna sellisel viisil ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke, samuti puudub isikul kindel töökoht. Varasemad karistused ei ole mõjutanud teda kuritegude toimepanemisest loobuma. Gennadi Müürsepa näol on tegemist liikluses ohtliku isikuga. Gennadi Müürsepp ei ole eelnevast karistusest teinud enda jaoks ühtegi järeldust ,sest teda karistati 2012.a. samuti KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises rahalise karistusega ja lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 5-ks kuuks.. Kohus märgib, et mootorsõiduki juhtimine joobes, on üks raskemaid liiklusalaseid süütegusid ning tegemist on enamohtliku kuriteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Gennadi Müürsepa käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et Gennadi Müürsepp ei ole aru saanud talle varasemalt

mõistetud karistuste tähendusest. Senised karistused ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Süüdistatava Gennadi Müürsepa puhul on tegemist inimesega, kes pani kuriteo toime täisealisena, s.t isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate sh tema enda huvides. Kohtu hinnangul on Gennadi Müürsepa suhtes käesolevaks ajaks peaaegu kõik karistusõiguslikud mõjutusvahendid ammendatud ning tema suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Mõistetav karistus peab suutma panna süüdistatavat aru saama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest. Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud ühtegi süüdistatava karistust raskendavat ega kergendavat asjaolu. Prokurör taotles isiku karistamist 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega ning kuna Gennadi Müürsepp pani kuriteo toime katseajal, siis kuulub liitmisele eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistus 1 kuu ja 28 päeva vangistust. Prokurör taotles vangistuse asendamist üldkasuliku töö tundidega. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas võib Gennadi Müürsepa isikut ja kuriteo toimepanemise asjaolusid s.o. teo toimepanemise kohta ning ajalist kestvust arvestades mõista prokuröri taotletust väiksem karistus . Gennadi Müürsepa suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale vangistuse, sanktsiooni keskmisest määrast lühemana. Vangistus 1 aasta vastab nii Gennadi Müürsepa süü suurusele, lähtub ka tema isikust ning on kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Lisakaristus. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-122-13) Arvestades, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise peamine eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna tuleb lisakaristuse määramisel hinnata isikut iseloomustavaid asjaolusid ja tema süüd. Kohtule esitatud juhiloa andmete väljatrükist nähtub, et Gennadi Müürsepale on väljastatud juhiluba 27.12.2010.a. Karistusregistri kohaselt on Gennadi Müürseppa karistatud kriminaalkorras KarS § 424 järgi muuhulgas lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 5-ks kuuks . Prokurör leidis, et antud juhtumi puhul tuleb lisakaristust kohaldada samas määras kui põhikaristust ning taotles võtta Gennadi Müürsepalt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks ja 6-ks kuuks. Kohus leiab, et teo toimepanemise kõiki asjaolusid arvestades võib Gennadi Müürsepale anda võimalus teha endale selgeks liiklusseaduses sätestatu, mootorsõiduki juhi kohustused ning saab piirduda ainult teooria liikluseksami sooritamise kohustusega ,seega võtta Gennadi Müürsepalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 11-ks kuuks. Menetluskulu KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud huvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Gennadi Müürsepal esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Gennadi Müürsepalt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Samuti ei ole süüdistatav ega tema lepinguline kaitsja taotlenud menetluskulude vähendamist ega ka ositi tasumist. Seega tuleb süüdistatavalt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 lg 1 alusel sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 532.50 € (viissada kolmkümmend kaks eurot ja 50 senti), joobe tuvastamise ja ekspertiisikulud 183 € (ükssada kaheksakümmend kolm eurot) KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskulud tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 (IBAN EE 89 1010 2200 3479 6011) SEB pangas, nr 221023778606 (IBAN EE93 2200 2210 2377 8606) Swedbankis, nr 333416110002 (IBAN EE 40 3300 3334 1611 0002) Danske Bankis või nr 17001577198 (IBAN EE 701 7000 1700 1577 198) Nordea pangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Gennadi Müürsepp, 1-14-5677, menetluskulu“.

Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Süüdistusaktis märgitud asitõend: CD-plaat helisalvestusega, mis asub kriminaalasja juures ümbrikus - KrMS § 126 lg 3 p. 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.