lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-06-4388/42

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 30.09.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-06-4388/42
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
30.09.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
889
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-06-4388/14Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja17.05.20121-06-4388/17Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium15.06.20121-06-4388/25Viru Maakohus Rakvere kohtumaja13.09.20131-06-4388/34Viru Maakohus Rakvere kohtumaja02.09.20141-06-4388/58Viru Maakohus Rakvere kohtumaja22.12.20151-06-4388/64Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja09.02.2017

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-09-54810/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja15.01.20102-08-20282/7Viru Maakohus Narva kohtumaja23.07.2008

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

30. september 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-06-4388

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 2. septembri 2014 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Vasily Karpov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Viru Maakohtu 2. septembri 2014 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Vasily Karpov tunnistati Viru Maakohtu 20.10.2006 kohtuotsusega süüdi KarS § 114 p-de 1 ja 5 järgi ning teda karistati vangistusega 12 aastat. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 199 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aasta. Vastavalt KarS § 64 lg 1 mõisteti liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 13 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistus alates 18.10.2005-19.10.2006, s.o 1 aasta 2 päeva. Kandmisele kuulub 11 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust alates 20.10.2006.
1-06-4388/70
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
13.03.2017
1-06-4388/80Viru Maakohus Rakvere kohtumaja29.05.2018
2.Viru Maakohtu 02.09.2014 määrusega jäeti V. Karpov tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohus, osundades KarS § 76 lg-s 3 sätestatule, põhistas otsustust järgmiselt. 2.1 V. Karpov kannab Viru Maakohtu 20.10.2006 kohtuotsusega KarS § 114 p 1,5; 199 lg 1 järgi mõistetud liitkaristust – 13 aastat vangistust. KarS § 114 p 1,5 järgi kvalifitseeritav kuritegu (teise inimese tapmine piinaval ja julmal viisil omakasu motiivil) on raskeim esimese raskusastme isikuvastane süütegu, mille eest V. Karpovile mõisteti karistus ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedases määras. Viru Maakohtu 20.10.2006 kohtuotsusest nähtub, et konflikt V. Karpovi ja taksojuhist kannatanu vahel tekkis V. Karpovi keeldumisest maksta taksosõidu eest. V. Karpov lõi alguses kannatanule rusikaga näkku ning kui kannatanu

kukkus, lõi V. Karpov talle sündmuskohalt maast võetud metallvarvaga palju kordi vastu pead. 2.2 V. Karpovi näol on tegemist isikuga, kellel on Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt 22 distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest. Eeltoodu näitab seda, et ka vanglas range järelevalve tingimustes ei ole V. Karpov suutnud käituda seaduskuulekalt. Kõike eelnevat arvestades ei vastaks kohtu hinnangul V. Karpovi vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et konfliktsituatsioonides, arvestades emotsioonide kontrollimatust ja enesekesksust, võib kinnipeetav teiste isikute suhtes kasutada vägivalda, seega panna toime uusi kuritegusid. Kinnipeetavat on korduvalt väärteokorras karistatud NPAS § 151 järgi. Nimetatud asjaolu võib suurendada uute kuritegude toimepanemise riski. K-raha andmetel oli isikul 21.05.2014 seisuga tasumata nõudeid summas 13 142,27 eurot. Kuriteod on toime pandud omakasu motiivil. 2.3 Arvestades eeltoodut, samuti asjaolu, et puuduvad kontrollitud andmed isikule garanteeritud töökoha kohta, võib töökoha puudumine ja sellest tingitud ebapiisav materiaalne kindlustatus suurendada uute kuritegude toimepanemise riski veelgi. Kindel elukoht, samuti moraalset toetust pakkuvad lähedased, olid kinnipeetaval olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma.

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSED

3.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes taotleb enda väljasaatmist Vene Föderatsiooni ilma tagasitulekuõiguseta. Määruskaebuse esitaja märgib, et leiab oma koha Vene ühiskonnas paremini, elab kooskõlas seal kehtiva seadusandlusega ja kantud 9 karistusaastat tuletavad talle meelde, et ta enam kunagi uusi kuritegusid toime ei paneks. 3.1 V. Karpov märgib, et tema vanglas viibimise aja jooksul on isa muutunud II grupi invaliidiks ning tal on väga raske enda eest hoolitseda nii tervisliku kui ka majandusliku seisundi tõttu. Kui aga kohus vabastaks V. Karpovi Venemaale, on isa nõus ka sinna kolima ning määruskaebuse esitajal oleks võimalik tema eest hoolt kanda. 3.2 Karistusest on V. Karpov teinud järeldused. Ta soovib nüüd luua ning näidata oma paremat poolt. Vanglas tal selleks aga tingimused puuduvad. Sellele vaatamata tegeleb V. Karpov enda parimate inimlike omaduste arendamisega. Vanglas läbitud sotsiaalprogrammid on üksnes tapnud V. Karpovi teadmisi inimloomusest. Sellele vaatamata oskab V. Karpov isegi agressiivses seisundis oma emotsioone ohjata, ega luba neil minna üle kriminaalseks. Samuti palub V. Karpov arvestada, et tema riskiprotsent on väike – 26%.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et praegu ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik V. Karpovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea vajalikuks neid korrata, märkides üksnes, et esimese astme kohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis. Kohus on jõudnud õigustatud järeldusele, et arvestades toimepandud kuriteo raskust ja asjaolusid ning distsiplinaarkaristusi vangistuses, samuti töökoha puudumist, oleks kinnipeetava

ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja vastuolus karistuse mõistmise eesmärkidega.

5.Apellatsioonikohus on seisukohal, et mida raskema kuriteo on isik toime pannud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada tema ennetähtaegset vabastamist. V. Karpovi puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Tema käitumist vangistuses iseloomustavad erinevad distsiplinaarrikkumised – enim neist on suunatud vanglaametnike seaduslikele korraldustele mitteallumisele. Ringkonnakohtul puudub kindlustunne, et V. Karpov ei jätka kuritegelikku käitumist väljaspool Eesti Vabariigi piire ja suudab oma emotsioone ohjata, lubamata neil üle minna kriminaalseteks.
6.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.