Kohtulahend

ainetest tal sõltuvust ei tekkinud. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et isikut on korduvalt karistatud NPAS § 151 järgi. Kinnipeetava enesehoiak on põhjendamatult kõrge. Kuriteo soodusteguriks oli emotsioonide kontrollimatus. Isiku käitumine võib olla ettearvamatu, võivad tekkida vihahood. Vangistuses olles on isik saanud mitu distsiplinaarkaristust, mis on seotud vägivallaga. Korduvalt on isik eiranud vanglaametnike korraldusi. Oma käitumist õigustab isik keerulise iseloomuga ja sellega, et temaga ei arvestata. Kinnipeetava puhul domineerib egotsentrilisus, sest eelkõige mõtleb ta iseendale ja oma heaolule. Probleemide lahendamise oskus vajaks tööd. Kinnipeetav üldiselt mõistab ühiskonna norme, kuid tõlgendab neid enda kasuks. Kinnipeetava puhul seisneb ohtlikkus vägivalla kasutamises, mis võib lõppeda tapmisega. Oht on tõenäolisem, kui kinnipeetav on konfliktolukorras. Kinnipeetava puhul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 36%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 26%. Lähtuvalt eeltoodust Viru Vangla toetab Vasily Karpovi ennetähtaegset vabastamist. Viru Vangla teeb ettepaneku kohaldada Vasily Karpovi suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2,4 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetav Vasily Karpov on vallaline ja lapsi tal ei ole. Rahvastikuregistri andmetel on Vasily Karpovil elamisluba kehtivusega kuni 01.12.2015. Kriminaalhooldusametnik teeb riskide maandamiseks ettepaneku panna kinnipeetavale ennetähtaegse vabanemise korral KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud kohustused. Vasily Karpov ise tahab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, soovides, et kohus otsustaks ühtlasi tema kohustusliku väljasaatmise Eestist Venemaale, sest põhjus, mis on kutsunud esile tema agressiivse käitumise on see, mis toimub siin riigis. Kinnipeetava väitel on tal Venemaal tädi, õed ja vennad. Vanemad ei ole ka selle vastu, kui ta vabaneb Venemaa territooriumile. Distsiplinaarkaristuste kohta ei öelnud kinnipeetav, et ta pole süüdi, aga tihtipeale olid rikkumised provotseeritud vangivalvurite poolt. Tema teada ei ole ühtegi distsiplinaarkaristust määratud vägivalla kasutamise eest. Kinnipeetav soovib vabaduses seaduskuulekalt elada. Prokuröri abi Elle Karm on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Vasily Karpovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör leiab, et kuigi Viru Vangla poolt 21.05.2014 koostatud iseloomustuses toetatakse kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamist, ei ole V. Karpovi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal õigustatud. Vastavalt Karistusseadustiku § 76 lg 3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetav kannab liitkaristust, millest raskem on julma vägivaldse isikuvastase kuriteo - mõrva, s.o piinaval ja julmal viisil ja omakasu motiivil teise inimese tapmise eest. Kinnipeetavale mõistetud vangistusest 13 aastat on kinnipeetav käesolevaks ajaks kandnud umbes 8 aastat ja 10 kuud vangistust, mis on proportsionaalselt liiga vähe, see ei täida ühiskonna ootusi. Käesolevaks ajaks kantud karistus ei ole võrdeline toimepandud kuriteo raskusega ning vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega, saab kannatanu lähedaste ja ühiskonna õiglustunne tugevalt riivatud. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmise toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Käesoleval juhtumil suri raske tahtliku kuriteo tagajärjel inimene. Teise inimese surmaga lõppenud tahtliku kuriteo puhul ei saa

vabanemisel eesootavad tingimused anda alust süüdimõistetu vabastamiseks niivõrd pikka aega enne karistusaja lõppu ning süüdimõistetul tuleb oma süü suurusele vastava karistuse kandmist vangistuses jätkata. Vangistuses on V. Karpovile määratud 22 distsiplinaarkaristust, neist kehtivaid on vähemalt kaks. V. Karpovit on karistatud mh vanglateenistuse ähvardamise, seaduslikele korraldustele mitteallumise, keelatud esemete omamise, ebatsensuursete väljendite kasutamise jm eest. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Väärib märkimist, et eelnimetatu iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetu V. Karpovi puhul on uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 26%, mis ei ole madal risk. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende elu, tervise ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul kinnipeetav vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Arvestades toimepandud kuriteo raskust - vägivaldsust ja julmust ning selle tagajärgede pöördumatust ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ning mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud kinnipeetava puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine, mistõttu on prokuratuur käesoleval ajal Vasily Karpovi ennetähtajalisele vabastamisele resoluutselt vastu. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vasily Karpov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Vasily Karpov kannab Viru Maakohtu 20.10.2006 kohtuotsusega KarS § 114 p 1,5; 199 lg 1 järgi mõistetud liitkaristust – 13 aastat vangistust, millest jäi alates 20.10.2006 kanda 11 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Väärib märkimist, et KarS § 114 p 1,5 järgi kvalifitseeritav kuritegu (teise inimese tapmine piinaval ja julmal viisil omakasu motiivil) on raskeim esimese raskusastme isikuvastane süütegu, mille eest Vasily Karpovile mõisteti karistus ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedases määras. Viru Maakohtu 20.10.2006 kohtuotsusest nähtub, et konflikt Vasily Karpovi ja taksojuhist kannatanu vahel tekkis 13.10.2005 kella 06.20 paiku xxxx Vasily Karpovi keeldumisest maksta taksosõidu eest. Vasily Karpov lõi alguses kannatanule rusikaga näkku ning kui kannatanu kukkus, lõi Vasily Karpov talle sündmuskohalt maast võetud metallvarvaga palju kordi vastu pead. Vasily Karpovi näol on tegemist isikuga, kellel on Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt 22 distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest. Eeltoodu näitab seda, et ka vanglas range järelevalve tingimustes ei ole Vasily Karpov suutnud käituda seaduskuulekalt. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kõike eelnevat arvestades ei vastaks kohtu hinnangul Vasily Karpovi vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht,

et konfliktsituatsioonides, arvestades emotsioonide kontrollimatust ja enesekesksust, võib kinnipeetav teiste isikute suhtes kasutada vägivalda, seega panna toime uusi kuritegusid. Kinnipeetavat on korduvalt väärteokorras karistatud NPAS § 151 järgi. Nimetatud asjaolu võib suurendada uute kuritegude toimepanemise riski. K-raha andmetel oli isikul 21.05.2014 seisuga tasumata nõudeid summas 13 142,27 eurot. Kuriteod on toime pandud omakasu motiivil. Arvestades eeltoodut, samuti asjaolu, et puuduvad kontrollitud andmed isikule garanteeritud töökoha kohta, võib töökoha puudumine ja sellest tingitud ebapiisav materiaalne kindlustatus suurendada uute kuritegude toimepanemise riski veelgi. Kindel elukoht, samuti moraalset toetust pakkuvad lähedased, olid kinnipeetaval olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Vasily Karpovi suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 30.09.2014 kohtumääruse

RESOLUTSIOON

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.