lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-4985/23

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 29.09.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-4985/23
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
29.09.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1185
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-4985/16Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja26.06.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. september 2014, Tallinn

Kriminaalasja number

1-14-4985 (12230117525)

Kohtukoosseis

Urmas Reinola, Meelika Aava, Sten Lind

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 26. juuni 2014 otsus U.F-i (U.F) süüdistuses KarS § 203 järgi lühimenetluses

Kriminaalasja viis

lahendamise

Apellatsiooni esitaja Teised apellatsioonimenetluse pooled

Kirjalik menetlus süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Eva Rivis prokurör Kairi Kaldoja

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 26. juuni 2014 otsus U.F-i KarS § 203 järgi süüditunnistamises ja karistamises muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 29. septembril 2014 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 26. juuni 2014 otsusega lühimenetluses tunnistati U.F süüdi KarS § 203 järgi ja teda karistati rahalise karistusega 150 päevamäära ulatuses, arvestusega 8 eurot päevamäär, s.o 1200 eurot. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks mõisteti 100 päevamäära, s.o 800 eurot. KrMS § 202 lg 6 alusel arvestati karistuse hulka kriminaalmenetluse lõpetamise järgselt täidetud kohustuse osa, s.o riigituludesse tasutud rahasumma 320 eurot ning loeti tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks 480

eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrati tasumisele kuuluva rahalise karistuse tasumine ositi 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, igakuistes võrdsetes osades 48 eurot kuus. U.F-ilt mõisteti menetluskuludena riigituludesse välja sundraha 532,50 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 180 eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 10 kuu jooksul tasuda igakuistes võrdsetes osades 71,25 eurot kuus. AM tsiviilhagi 4318,40 euro nõudes rahuldati osaliselt, s.o seni hüvitatud osas, s.o 500 euro ulatuses, lugedes nõude täidetuks. Ülejäänud osas jäeti AM tsiviilhagi kui põhjendamatu nõue, rahuldamata.

2.U.F tunnistati süüdi selles, et tema lõi jalgadega 12.11.2012 kella 20.30 ajal Tallinnas, XXXXXXXXX XXXX X asuva maja juurde pargitud AMile kuuluvat sõiduautot BMW 730D registreerimismärgiga XXXXXX, tekitades autokerele mõrad, mõlgid ja värvikahjustused, s.o kahju kogusummas 4318,40 eurot.
3.Maakohtu otsuse vaidlustas ringkonnakohtus süüdistatava kaitsja, kes palub maakohtu süüdimõistev otsus tühistada ja U.F temale esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kaitsja hinnangul on võõra asja rikkumine kriminaalkorras karistatav üksnes juhul kui sellega tahtlikult tekitati oluline kahju. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 169 kohaselt oli süüteo toimepanemise ajal palga alammäär ühes kuus 290 eurot ja KarSRS § 8 kohaselt on tegemist olulise kahjuga juhul kui see ületab 10kordselt süüteo toimepanemise ajal kehtinud palga alammäära ühes kuus. Kohtu poolt tõendatuks loetud kahju 500 eurot puhul, puudub aga KarS § 203 süüteokoosseis, kuivõrd olulise kahju suuruseks olnuks 2900 eurot.
4.Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks esitas apellatsioonile kirjaliku seisukoha prokurör, kes palub jätta otsus muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata. Prokurör leiab, et otsuses on põhjalikult käsitletud nii süü- kui tsiviilhagi küsimust ja kohus on näidanud, et koosseisupärase teoga tekitatud kahju ja tsiviilhagi ei ole sünonüümid. Tekitatud varalise kahju suurus karistusõiguslikus mõttes on tõendatud remondikalkulatsiooniga, mis ületas olulise kahju piiri KarS § 203 mõttes.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5.Kohtukolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses kriminaalasja materjalide ja kaitsja apellatsiooni väidetega leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, kuna see on seaduslik ja põhjendatud.
6.Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-17-03 märkinud, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatu pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Ka on Riigikohus otsuses nr 3-1-1-85-00 märkinud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav ja kohtu põhjendused peavad olema veenvad. Kohtukolleegium nendib, et KrMS § 61 lg 2 alusel on kohus hinnanud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohus on põhjendanud, miks ta U.F-i talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistab ja selliselt karistab. Kohtukolleegiumil puudub alus neid tõendeid teisiti hinnata. Kohtuistungil on süüdistatav ja tema kaitsja süüdistuse kvalifikatsiooniga nõustunud. Seetõttu kohtukolleegium, nõustudes Harju Maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks korrata.
7.Lühimenetluses kohaldatakse üldmenetluse KrMS § 293 sätteid vaid siis, kui toimub süüdistatava ülekuulamine (KrMS § 237 lg 5). Käesoleval juhul on tegemist lühimenetlusega, millega süüdistatav

2(4)

nõustus ning enda ülekuulamist kohtus ei taotlenud (tl 86-87). Kaitsja hinnangul on süüdistus KarS § 203 järgi põhjendatud ja süüdistusakti p-s 14 (m.h kannatanu ütlused, millest nähtub tekitatud kahju suurus ning asjaolu, et tegemist on olulise kahjuga) esitatud tõendid lubatavad. Kaitsja, mööndes, et U.F on kannatanule kuuluvale sõiduautole kahju tekitanud, on leidnud, et hüvitada tuleks tegelik kahju. Kohtukolleegium ei saa nõustuda apellandiga selles, et kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. KarS § 203 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseis on täidetud, kui võõra asja rikkumise või hävitamisega on tekitatud oluline kahju. Olulise kahju näol on tegemist normatiivse koosseisutunnusega, mis võib ilmneda eelkõige kahjustatu rahalises väärtuses, kui kahjustatud asi on rahaliselt hinnatav. Sõiduauto, millele U.F tahtlikult mitmeid kahjustusi tekitas, seda kahtlemata on. KarSRS § 8 p 1 kohaselt loetakse oluliseks kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt. AMle kuuluva sõiduauto remondikalkulatsioonist nähtuvalt kulunuks auto endisel kujul taastamisele 4318,40 eurot, milline ületab teo toimepanemise ajal kehtinud ja Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrusega nr 169 kehtestatud palga alammäära ühes kuus (290 eurot x 10).

8.Asjaolu, et kohus rahuldas AM tsiviilhagi osaliselt, ei tähenda aga U.F-i käitumises KarS § 203 koosseisu puudumist nagu kaitsja ekslikult leiab. Hagi osalist rahuldamist, vältimaks võimalikke hilisemaid alusetu rikastumise sätetest tulenevaid tsiviilnõudeid, on kohus otsuses põhjalikult motiveerinud. Ka on Riigikohus märkinud, et kahjuhüvitisena ei pea alati välja mõistma summat, mis on võrdne süüdistatava poolt tekitatud varalise kahjuga karistusõiguslikkus mõttes. Seda seetõttu, et kui tekitatud varalise kahju suurust karistusõiguslikus mõttes hinnatakse vahetult teo toimepanemise järgse aja põhjal, siis kahju hüvitamise aspektist ei pruugi teo toimepanemisele vahetult järgnev olukord olla enam oluline, kuna kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta ka seda, mis on aset leidnud kahju tekitamise järel ning seetõttu võib väljamõistetav kahjuhüvitis olla oluliselt väiksem kui kuriteoga tekitatud kahju (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-23-14 p 26). Rahuldades hagi osaliselt, ongi maakohus võtnud arvesse asjaolusid, mis on tekkinud kahju tekitamise järgselt (sõiduk on müüdud taastamisremonti tegemata hinnaga, mis on väiksem kui taastamisremondi maksumus, sõiduki soetamishind oli väiksem kui hilisem müügihind, taastamiskulu ebamõistlikkus, kuivõrd see ületab eseme harilikku väärtust ehk keskmist turuhinda). Et AM võõrandas sõiduki taastamisremonti tegemata, asus kohus põhjendatult seisukohale, et kuriteoga tekitatud varalise kahju suurus on võrdne remondikalkulatsioonide summaga ehk summadega, mis oleks kannatanul kulunud sõiduki kahjustamiseelse olukorra taastamiseks. Kuna see kahju ületas KarS § 203 mõttes olulise kahju piiri, on süüteokoosseis täidetud ja U.F-i õigeksmõistmiseks puudub igasugune alus. Maakohus on andnud U.F-i käitmisele õige juriidilise hinnangu.
9.Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium, et vaidlustatud otsus U.F-i süüditunnistamises KarS § 203 järgi on seaduslik ja põhjendatud ja apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 26. juuni 2014 otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata.

Urmas Reinola

Meelika Aava

Sten Lind

3(4)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.