Kohtulahend

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatavale esitatud süüdistus on tõendamist leidnud, süüdistatav on süüd tunnistanud. Kogutud tõendid on lubatavad ning süüdistus KarS § 203 järgi on põhjendatud.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Süüdistatavat süüdistatakse KarS § 203 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises, mis sätestab vastutuse võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Kriminaaltoimiku materjalidega tutvumise järgselt leiab kohus, et peale süüdistatava süü tunnistamise nii kohtueelsel menetlusel kui kohtus, on süüdistatava süü tõendatud tunnistaja XXX ütluste ja tema esitatud avaldusega, millede kohaselt kasutab ta sõiduautot BMW 730D reg nr-ga XXX, mis kuulub tema tuttavale XXX. XXXviibib ise Norras, kuna ta töötab seal ja sel põhjusel lubab tal oma sõidukit kasutada. Sõidukil on olemas tavaline liikluskindlustus. 12.11.2012 sai ta kokku oma endise abikaasa D.P-ga Lasnamäel 48. keskkooli juures, kus ta palus viimasel tasuda lapse eelkooli tundide eest. Sellele sai ta keelduva vastuse ning tema endine abikaasa oli häiritud sellest, et tema üldse koolimaja juurde tuli. Lisaks selgitas ta Olegile, et enne Olegi juurde minekut peab laps tulema temaga koju, et ära vahetada jalanõud. Nad sõitsid tema juurde, so aadressile Kalevipoja põik 5, Tallinn. D.P sõitis sinna maja juurde oma sõiduautoga Toyota, tema tuli aga tema kasutuses olnud BMWga. Maja juurde jõudes väljusid nad koos pojaga autost. Tema läks Olegi auto ukse juurde, Oleg avas juhiukse ning ta palus Olegil ära maksta nende ühise poja koolimaks. Oleg keeldus sellest ning hakkas teda solvama. Tema pani lõpuks Olegi sõiduauto ukse hooga kinni ja hakkas minema kortermaja trepikoja ukse poole. Sel ajal seisis tema poeg juba trepikoja ukse juures ja ootas teda. Siis kuulis ta mütsatusi ning tagasi vaadates nägi ta, et D.P oli oma sõidukiga sõitnud tema kasutuses oleva sõiduauto BMW reg nr-ga XXX juurde, oli väljunud sellest ja tagus sõiduautot BMW reg nr-ga XXX jalgadega. Ta lõi jalgadega vastu autot, so liikudes auto vasakpoolselt küljelt auto tagaosa poole, edasi auto paremale küljele ja sealt edasi auto esiosa poole. Ta lõi jalgadega vastu kõiki auto külgi. See sündmus toimus kella 20.30 ajal. Järgnevalt liikus tema Olegi ja auto poole, kuid Oleg jätkas sõiduki jalgadega tagumist. Auto juurde jõudes hüüdis ta Olegile, et mida ta teeb ja et kutsub kohe politsei. Ta võttiski telefoni ja hakkas politseisse helistama. Seejärel istus D.P oma Toyotasse, tema aga hoidis käega juhiust lahti, et ta ei saaks ära sõita. Nende poeg Artjom seis seal ajal tema ees, so tema ja autoukse vahel. Siis haaras Oleg lapsel rinnust kinni, tiris ta üle enda põlvede kõrvalistmele, tõmbas juhiukse kinni ja sõitis minema. Toimunu järgselt olid auto kõigil neljal uksel muljumisjäljed, muljutud oli ka kaks rattakoopa kohal olevat detaili ning kapott oli muljutud ja mõlkis. Sellega tekitas D.P kogukahju 4318,40 eurot, millest auto värvitööde maksumus on 2018,40 eurot ja lõhutud autodetailide vahetuse ning varuosade maksumus on 2300 eurot (tl 4-6, 20-23, 34-37). XXX poolt viidatud sõiduki vigastused on fikseeritud ka vaatlusprotokollis koos fototabeliga, millest nähtub, et vaadeldavaks oli sõiduauto BMW reg nr-ga XXX ning vaatluse käigus tuvastati, et sõiduautol on mitmeid mõlke ja mõrasid auto mõlemal küljel ja kapotil. Kapotil juhipool on mitmed väiksemad mõlgid. Juhi uksel küljepeegli juures on suur mõlk ning nähtav osaline jalajälg. Juhipoolsel tagumisel uksel on mitu suuremat mõlki ning suur mõra ukses. Mõra on mitmekümne sentimeetri pikkune, horisontaalne. Juhipoolse tagumise rattakoopa juures on mõlk. Kõrvalistuja tagumise ukse all ning keskel on suur mõlk. Samuti on suur horisontaalne mõra ukses. Juhi kõrvalistuja ukse keskel on suur mõlk ning juhi kõrvalistuja poolse esimese ratta juures on suur mõlk ning mõra ning selle juures on nähtav osaline jalajälg (tl 7-17). Lisaks XXXütlustele ning vaatlusprotokollist nähtuvale kinnitavad D.P poolt talle inkrimineeritava süüteo toimepanemist ka tunnistaja XXX ütlused, millede kohaselt

12.11.2012 kella 20.30 paiku kõndis P. Pinna 10 poolt mööda Kalevipoja tänavat Kalevipoja tänaval asuvasse Säästumarketisse. Ta kuulis ühe 9kordse maja juures venekeelset kisa ja mõtles, et tegemist on järjekordse purjus kambaga. Ta vaatas selles suunas, kust kisa tuli ning nägi, et noor naine hüüdis: „Oleg, Oleg, ma kutsun politsei!“ Seejärel nägi ta, kuidas tumedas riietuses meesterahvas tagus/lõi jalaga autot, lõi jalatallaga vastu auto külgi. Seejärel liikudes edasi lõi ta autot uuesti ja uuesti. Mees midagi ei öelnud ega hüüdnud. Mehel oli seljas tumehall jope, peas oli tal tumedat värvi villane (suusa)müts, jalas olid tal tumedat värvi spordijalatsid. Mees oli keskmise pikkusega, so umbes 172-175 cm pikk, ta oli turske, tugeva kehaehitusega. Juuksevärvi ta öelda ei oska, kuna juuksed jäid mütsi alla. Sõiduauto, mida ta jalaga tagus oli tumedat värvi BMW reg nr-ga XXX. Ümber auto aga jooksis Olegi nime hüüdev noor naisterahvas. Siis läks naine teise auto juurde, mis oli hõbedane ja kuhu juhikohale istus Olegiks nimetatud ja BMWd jalaga löönud meesterahvas. Selle sõiduki uks jäi lahti. Kusagilt tuli naise juurde umbes 7-10 aastane poisslaps, kes jäi seisma naise ja avatud uksega hõbedase auto vahele. Naine hoidis sõiduki juhiust ukselingist kinni, et Oleg ei saaks ära sõita. Samaaegselt naine helistas kusagile. Seejärel meesterahvas nimega Oleg haaras lapsest kinni, tõmbas ta üle enda autosse kõrvalistmele, tõmbas juhiukse kinni ja kiiresti kohalt võttes sõitis ära. Tema läks selle noore nutva ja löödudolekus naisterahva juurde, et oodata politsei saabumist. Siis nägi ta, et BMWl reg nr-ga XXX olid kerel mõrade ja värvikahjustusega kohad ning mõlkimisjäljed, samuti olid mitmes kohas üle terve autokere jalatsijäljed (tl 24-26, 27-30). 14.12.2012 teostatud äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt on tunnistaja XXX tehtud ettepanek vaadata talle esitatud objekti või objekte ning selgitada, kas ta tunneb uuritava sündmusega seotud objekti ära ning kas ta nendib selle sarnasust teiste objektidega või erinevust nendest. Tunnistaja D. Baranova selgitas kõnealuse menetlustoimingu käigus, et ta tunneb ära fotol nr 2 oleva isiku, kes sarnaneb meesterahvale, kes lõi jalatallaga 12.11.2012 Tallinnas, Kalevipoja tänaval sõiduautot BMW reg nr-ga XXX. Isiku tundis ta ära näokuju järgi, tema näojoonte järgi. Fototabelil fotol nr 2 on asunud D.P (tl 31-33). Kannatanu XXX on andnud ütlusi selle kohta, et talle kuulub tumehalli värvi sõiduauto BMW reg nr-ga XXX. Sõiduki registreerimistunnistusse on tema kantud omanikuna ning muid kasutajaid sinna märgitud pole. Alates 2012 suvest kasutab sõidukit volikirja alusel tema sõbranna XXX. Sõidukile on tehtud vaid kohustuslik liikluskindlustus. Kannatanu ütluste kohaselt pargib XXX sõiduautot oma elumaja juures, so aadressil Kalevipoja põik 5, Tallinn. Auto oli tehniliselt ja väliselt korras ja oli seda ka 05.11.2012. Sel kuupäeval nägi ta autot, sõitis sellega ning siis lendas ta Norrasse tööle. 12.11.2012 õhtul helistas talle XXX ja teatas, et kohtus oma endise abikaasa D.P-ga maja juures, neil oli olnud tüli ja siis oli Oleg oma autost välja tulnud ning oli tagunud jalgadega temale kuuluvat sõiduautot BMW reg nrga XXX. Sõidukit oli ta tagunud üle terve sõidukikere, tehes sellele ringi peale ning selle käigus olid muljutud või mõranenud kõik autouksed ja esimene ning tagumine tiib. 24.11.2012 lendas ta Norrast Tallinnasse ning politseiametniku nõudmisel viis ta auto remonditöökotta, et saada hinnapakkumine. 26.11.2012 tehti sõidukile BMW reg nr-ga XXX Värvaltrans OÜs remondikalkulatsioon, mille kohaselt maksab auto plekitöö ja ülevärvimine kokku 2018,40 eurot. Kuna sõidukil on vaja vahetada tagumine parempoolne uks, esimene parem esitiib ja kapott ning ukseliistud (4 tükki), pöördus ta peale töökojas käimist varuosadele hinnapakkumise saamiseks kauplusesse OÜ XXX, kus selgus, et vajalike detailide maksumus on 2300 eurot (tl 43-46). Kahtlustatava antud ütlustes on D.P tunnistanud küll talle inkrimineeritava süüteo toimepanemist, kuid on kasutanud oma seadusjärgset õigust keelduda ütluste andmisest, märkides vaid, et tal pole võimalik korraga tsiviilhagi hüvitada, mistõttu soovib ta maksegraafiku koostamist (tl 57-59). Eelnevat osutatud tõendikogumit hinnates asub kohus seisukohale, et see tõendab täielikult D.P poolt KarS § 203 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist – tõendamist on leidnud, et sõiduk BMW reg nr-ga XXX kuulus A. Minajevile, millest järeldub, et tegemist oli D.P jaoks võõra varaga. Nähtub ka see, et sõiduautot BMW reg nr-ga XXX rikuti jalalöökidega, mille tagajärjel tekkisid sõiduki kerele mõlgid, muljumisjäljed ja värvikahjustused. Samuti on sedastatav, et need rikkumised tekitas just süüdistatav, kes on

seda ka ise tunnistanud, kuid mida täiendavalt kinnitavad ka teised menetlusse kaasatud isikulised tõendiallikad. Kuna KarS § 203 koosseis on täidetud vaid juhul, kui sellega on kaasnenud oluline kahju, siis seda silmas pidades osutab kohus karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p-le 1, mille kohaselt loetakse oluliseks kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt. Vabariigi Valitsuse määruse nr 166 järgi, millega kehtestatakse töötasu alamäär, on 2014 töötasu alammääraks 355 eurot ühes kuus. Aastal 2013 oli töötasu alammääraks 320 eurot kuus (Vabariigi Töötasu alamäära kehtestamine (Vabariigi Valitsuse määrus nr nr 6 – Töötasu alammäära kehtestamine) ning aastal 2012 oli töötasu alamääraks 290 eurot kuus (Vabariigi Valitsuse määrus nr 169 – Töötasu alamäära kehtestamine). Kuna kannatanu ütluste kohaselt tekitati talle kogukahju summas 4318,40 eurot, siis järeldub sellest, et tekitatud kahju ületas nii teo toimepanemise ajal, sellele järgnenud ajal ning ületab ka praegu KarSRS § 8 p-s 1 nimetatud olulise kahju määra. Seega on süüdistatava tegevuses sedastatavad kõik KarS § 203 objektiivse koosseisu tunnused. Hinnates subjektiivse koosseisu täidetust, siis leiab kohus, et süüdistatava objektiivselt avaldunud tegevus annab aluse hinnata süüdistatava õigusvastast tegevust kavatsetusega toimepandud teona. Osutatust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud asja rikkumisena, so vastavalt KarS §-s 203 ettenähtud kuriteona.

TSIVIILHAGI

Kohtueelsel menetlusel on XXXesitanud tsiviilhagi rikutud sõiduki taastamiskulude hüvitamiseks summas 4318,40 eurot. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et on kannatanule hüvitanud 500 eurot, kuid esitatud nõuet ülejäänud ulatuses õigeks ei võta. Märgitule hinnangu andmisel osutab kohus kriminaalmenetluse uuendamise määrusele (tl 64), millest nähtub, et kannatanu XXX on prokuröri teavitanud selles, et esitatud nõudest on D.P talle hüvitanud 500 eurot. Samas leiduvad kriminaaltoimikus kaks ostu-müügi lepingut. Esimese kohaselt on XXX ostnud sõiduki 21.05.2012, makstes müüjale 6000 eurot (tl 72) ning teise kohaselt on XXX sama sõiduki 07.03.2013 müünud edasi 3000 euro eest (tl 71). Seejuures on sõiduk müüdud enne seda kui D.P oli asunud tsiviilhagi hüvitama (24.09.2013). Kuivõrd kannatanut kohtuistungile ei ilmunud, siis ei olnud võimalik täpsustada millises summas kannatanu nõude juurde jääb. Toimikus olevatest lepingutest ja müügihinna vahest võib teha järelduse, et sõiduk on edasi müüdud taastamisremonti tegemata. Seejuures sätestab VÕS § 127 lg 1, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning sama paragrahvi lõike 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Samas VÕS § 128 lõike 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt oleks olnud sõiduki taastamisremondi maksumuseks 4318, 40 eurot ning seda juhul, kui oleks sõidukit taastatud. Seega oleks olnud tegemist tulevikus kantava kuluga VÕS § 128 mõttes. Arvestades aga asjaolu, et sõiduk on müüdud taastamisremonti tegemata hinnaga, mis on väiksem kui oleks taastamisremondile tehtav kulu ning sõiduk oli ostetud summa eest, mis on väiksem kui oli hilisem sõiduki müügihind ja oleks olnud taastamisremondi kulu kokku, tuleb hinnata seda taastamiskulu ebamõistlikuks, kuivõrd taastamiskulu ületab eseme harilikku väärtust, ehk keskmist turuhinda. Arvestades seda, et kannatanu on sõiduki maha müünud enne seda kui süüdistatav asus kahju hüvitama, näitab kannatanu objektiivne käitumine seda, et ka tema ise on aru saanud kulu ebamõistlikkusest. Sellele vaatamata ei ole ta nõuet vähendanud. Kohus leiab, et täies ulatuses või valdavas ulatuses esitatud nõude rahuldamine põhjustaks kannatanul alusetu rikastumise alusetu nõude rahuldamisega kohtu poolt. See aga tingiks omakorda D.P õiguse esitada nõuet XXX vastu VÕS § 1027

alusel ning VÕS § 1028 lg 1 kohaselt oleks D.P sel juhul õigus XXX saadu tagasi nõuda kuna kohustust ei ole enam olemas ja seda ei saa tekkida ka tulevikus, sest sõiduki müügiga langes kohustus ära. Selline olukord põhjustaks aga uue menetluse sama menetluseseme suhtes, mis ei saa olla kriminaalmenetluses läbi vaadatava tsiviilhagi läbivaatamise eesmärgiks. Antud juhul oleks tegemist olnud tulevikus kantavate kuludega seoses kahju tekitamisega, kuid sõiduki müügi tõttu neid taastamisremondi kulusid tulevikus kannatanul kanda ei ole võimalik. Kriminaaltoimikus puuduvad tõendid ka selle kohta, et kannatanu oleks teinud kulutusi teise samaväärse asja soetamiseks, millest saaks teha järeldusi üheselt tuvastatava ja kantud kahju suuruse kohta. Seetõttu, lähtuvalt VÕS § 127 lg 6 sätestatud kohtu diskretsiooniõigusest asub kohus seisukohale, et mõistlikuks kuluks võib lugeda 500 eurot, millises osas on süüdistatav kannatanule juba kahju hüvitanud ning kohus leiab, et ülejäänud osas, so 3818, 40 euro nõudes tuleb tsiviilhagi jätta rahuldamata.

KARISTUSE MÕISTMINE JA MENETLUSKULUD

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Seadusandja on KarS § 203 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistatava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Hinnates kriminaalmenetluse käigus kogutud andmeid süüdistatava isiku kohta, tuleb märkida, et süüdistatava ankeetandmete kohaselt on tal olemas nii kindel töökoht kui ka sissetulek. Karistusliigi valikul võtab kohus arvesse sedagi, et süüdistatavat ei ole eelnevalt kriminaalkorras karistatud ning talle eelnevalt kohaldatud väärteotrahvid on ta täielikult kohaselt tasunud. Neist andmetest tulenevalt leiab kohus, et kohaseks ja õiglaseks karistusliigiks D.P puhul tuleb pidada rahalist karistust. Hinnates süüdistatava süü suurust, leiab kohus kuriteo tehiolusid arvestades, et süüdistatava süü ei ole väga suur ning lisaks võib järeldada, et süüdistatav pani talle inkrimineeritava teo toime hetkeajendil, mille põhjustas tema ja ta endise abikaasa vaheline erinev arusaam lapsega seonduvate kulutuste teemal. Karistuse määra valikul arvestab kohus süüdistatava süü suurust, seda, et tegemist on ühe episoodiga, karistust raskendavate asjaolude puudumist ning teo tehiolusid. Kuigi süüdistatav asus tekitatud kahju hüvitama vaid seetõttu, et see oli kriminaalmenetluse KrMS § 202 alusel lõpetamise üheks tingimuseks, tuleb seda siiski lugeda karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 2 mõttes. Arvestades eeltoodut, sh süüdistatava isikuandmeid, karistust kergendava asjaolu olemasolu ja raskendava asjaolu puudumist ning süü suurust, peab kohus võimalikuks süüdistatavale mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Samas ei pea kohus võimalikuks mõista karistust sanktsiooni alammäära lähedasena. Kohus märgib ka seda, et kuna käesolev kriminaalasja menetlus on uuendatud menetlus ning kohtueelsel menetlusel on süüdistatav täitnud menetluse lõpetamise üheks tingimuseks olnud kohustuse, makstes riigituludesse 320 eurot seoses kriminaalasja lõpetamisega KarS § 202 lg-te 1, 2 ja 3 alusel (tl 67-69), siis asub kohus seisukohale, et kõnealuse rahasumma tasumine tuleb arvestada D.P-le mõistetava karistuse hulka. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha ning määratud kaitsja tasu. Süüdistatava ankeetkandmete kohaselt on süüdistataval kindel töökoht, millega eelduslikult kaasneb ka igakuise legaalse sissetuleku saamine. Samuti märgib kohus, et ei tuvastanud kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist ja nende osalist jätmist riigi kanda - seega tuleb menetluskulud süüdistatavalt täies ulatuses sisse nõuda. Samas leiab kohus, et menetluskulude suurus ning rahalisest karistusest tuleneva konkureeriva kohustuse olemasolu annavad aluse võimaldada

süüdistataval tasuda sundraha ja määratud kaitsja tasu osade kaupa, so kohtuotsuse jõustumisest 10 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12).

Märt Toming kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.