Kriminaalasi nr 1-11-9905
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja
29. september 2014, Rakvere kohtumaja
koht Kohtuasja number
1-11-9905
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Enjar Malm
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid G.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
G.P , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht vabanemisel puudub Karistuse kandmise algus 06.11.2013 ja lõpp 06.03.2015
Jätta G.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.09.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. G.P kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu kohtuotsusega 21.11.2011 mõistetud karistust, mille kohaselt tunnistati ta süüdi KarS § 199 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud
vangistust. G.P tunnistati süüdi KarS § 200 lg 2 p 8 - § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 60 sätteid kohaldades 2 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse hulka eelvangistuse aeg 28. -29.04.2011, s.o 2 päeva, karistust jäi kanda 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 alusel nähti ette karistust tingimisi mitte kohaldada katseajaga 2 aastat ühes G.P allutamisega käitumiskontrollile. G.P kohustati katseajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati G.P katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Katseaja alguseks loeti 21.11.2011. Viru Maakohtu määrusega 07.11.2013 pöörati täitmisele G.P-le Viru Maakohtu 21.11.2011 kohtuotsusega nr 1-11-9905 mõistetud karistuse kandmata osa 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 06.11.2013. G.P on kriminaalkorras karistatud esimest korda, reaalset vangistust kannab ta samuti esimest korda. Kinnipeetav kannab karistust varguse ja röövimise (katse) eest. G.P on ajavahemikul 16.12.2013 – 15.03.2014 töötanud majandustöödel koristajana, alates 23.12.2013 töötab ta majandustöödel köögitöölisena. Kinnipeetav läbib alates 08.07.2014 sotsiaalprogrammi Õige Hetk. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 10 kuud vangistust ning kanda jääb tal veel enam kui 5 kuud vangistust. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. G.P puudub vabaduses elukoht. Vanemate koju, aadressile xxxx, kus ta omab sissekirjutust, ta peale vabanemist elama asuda ei saa. Viimati elas kinnipeetav seal 2012.a alguses. Nimetatud korter kuulub kinnipeetava isale, vanemad ei ole nõus teda sinna elama võtma. Purunenud suhted vanematega on põhjuseks, miks isik ei saa elada alalises elukohas. Enne vangistust elas isik xxxx tööandja korteris koos teiste töölistega. Isik soovib üürida korterit, kuid vanglal ei ole selle kohta käesoleval hetkel andmeid. Kinnipeetav omab põhiharidust. Peale põhikooli lõppu asus isik õppima Rakvere Ametikooli lukksepa erialale. Kinnipeetav õppis seal ühe aasta, lahkudes koolist omal soovil, sest tundis, et õpitav eriala ei olnud tema jaoks ning asus tööle. Koolis oli õppimisega raskusi. Tähelepanu saamiseks segas isik pidevalt tunde. Käitumine hinnati põhikoolis enamasti seetõttu ka mitterahuldavaks. Käesoleval ajal on kinnipeetav motiveeritud töötama, mitte õppima. G.P saab vabanedes tööle asuda xxxx, mida kinnitas telefonivestluses juhatuse liige M. T. Enne vangistust töötas isik välismaal nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Isik on vahetanud pidevalt töökohti, mis on tingitud põhiliselt palgast. Kinnipeetav eelistas mitteametlikku töötamist, kuna soovis rohkem raha kätte saada. Põhiliselt on isik tegelenud ehituse ja hooajatöödega. Kinnipeetav omab võlanõudeid, mistõttu ei ole ka ametlikult tööle asunud. Kinnipeetav pani kuriteo toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vestluses kinnipeetav tunnistas, et pani 4 aastat tagasi Soomes toime murdvarguse rahalise kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetava suhted lähedastega on katkenud. Isiku sõnul ei ole see tingitud vaid tema kriminaalsest käitumisest, sest väidetavalt on palju aspekte, miks need suhted on katkenud. Kinnipeetav on vangistuses saatnud ühe kirja koju, kuigi teadis ette, et vastust ta sealt ei saa. Isik on omanud 1,5 aasta pikkust püsisuhet, kui elas xxxx. Käesoleval ajal isik oma tüdruksõbraga ei suhtle, kuna leiab, et tüdruksõber ei pea ootama, kui ta vanglast vabaneb. Kinnipeetaval lapsi ei ole. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Kinnipeetava ütlustest nähtub, et tema jaoks ei ole sõbra puhul oluline see, kas viimane on varem karistatud või mitte. Isiku suhtlusringkond on suur, kuid ta suhtleb vähestega. Isik ei pea oluliseks seda, mida sõbrad temast arvavad. Kinnipeetav ei ole teiste poolt mõjutatav.
Isiku sõnul on ta alkoholi tarvitanud, kuid puuduvad väärteod ja kuriteod seoses alkoholiga. Kinnipeetav väljendab üldiselt negatiivset suhtumist alkoholi, kuna kinnipeetava isal oli alkoholiga probleeme. Vabaduses suitsetas isik igapäevaselt kanepit alates 2008. aastast. Narkootikume süstinud ei ole. Kanepit suitsetas isik selleks, et tunda ennast rahulikult ning väsitada organismi, et saada öösel magada. Kanepi tarvitamine oli seotud enamasti sõprade seltskonnaga. Kinnipeetav ei hakka looma illusioone, et ta vabaduses enam üldse kanepit ei tarvita. Isikul on diagnoositud narkosõltuvus, kuid isik ei ole nõus raviga, leides, et tal puudub sõltuvus. Kinnipeetav peab kanepit ravimtaimeks ning leiab, et tegemist ei ole narkootikumiga. Isiku kuritegelik käitumine ei ole olnud seotud narkootikumidest sõltuvusega. Isik on käitunud impulsiivselt. Kinnipeetav pani toime relvastatud röövimise. Isik tunnistab oma probleeme, otsides nende lahendamiseks kiireid lahendusvariante, mis ei pruugi olla seaduslikud. Käesolev kuritegu on sooritatud seetõttu, et võlgadest lahti saada. Isik soovib lahkuda Eestist ning välismaale tööle minna. Isik ei väljenda kuritegelikke hoiakuid. Ametiisikutega suhtleb isik viisakalt, vastavalt vajadustele. Kinnipeetav rikkus kriminaalhoolduse nõudeid. Isik oli Soomes olles Eestis pikalt tagaotsitav. Isik soovib elada seaduskuulekalt, kuid ei tea, kas sellega ka hakkama saab. Kinnipeetav väidab, et läheb peale karistuse lõplikku ära kandmist Soome, samas öeldes, et tal on riiki sisenemise keeld 5 aastat, mistõttu isikul puudub motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobuda. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 32%. Viru Vangla toetab G.P tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Juhul, kui kohus otsustab kinnipeetava vabastada, siis uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks on soovitav kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4,8 sätestatud lisakohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et G.P lähivõrgustikku kuuluvad vabaduses tema ema, isa ja õde. Kinnipeetava suhted lähedastega on halvad ja väheldased. Vanemad ei ole nõus isikut vabaduses toetama. Konkreetselt negatiivset mõju avaldavaid isikuid ei ole teada. Kinnipeetava ema on kodune ja isa töötab. Isiku käitumist vabaduses mõjutab suuresti see, kas isik suudab narkootikumidest hoiduda ja töökohta säilitada. Tähtis on hoiduda impulsiivsusest ja riskeerivast elustiilist, valida suhtlusringkonda. Isikule mõjuks positiivselt suhete taastamine lähedastega. Seaduskuuleka käitumise soodustamiseks on vajalik psühholoogiline ja/või psühhiaatriline abi. Kui kohus leiab, et G.P peaks vabanema ennetähtaegselt, siis riskide maandamiseks tuleks kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p 2,4,5 sätestatud kohustusi. G.P avaldas kohtuistungil soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav väitis, et kui ta vabaneb, siis asub ta tööle. Ehitusobjektid asuvad üle Eesti ja elukohad on objekti läheduses. G.P kinnitas, et kui ta saab piisavalt raha, siis üürib ta korteri. Kahjuks tal hetkel elukohta ei ole. Kinnipeetava sõnul on tema suhted lähedastega olematud. Kui ta oli 18. aastane, siis oli tema käitumine ebaadekvaatne ja omakasupüüdlik. Ta varastas, et tal oleks raha. See ei olnud vanemate arvates õige. Kinnipeetav tunnistas, et oli vabaduses kanepi tarvitaja, suitsetades seda mõned korrad nädalas. Isiku väitel ei vasta iseloomustuses tõele see, et ta plaanib peale vabanemist minna xxxx tööle. G.P oma sõnul ütles ametnikule, et kui 5 aastat on möödunud, siis asub ta xxxx tööle. Kohe vabanemisel xxxx minekust ei ole juttu olnud. Soomes murdis ta ühte majja sisse, kui oli 18. aastane. Karistuseks mõisteti talle 7 kuud vangistust, millest oli Soomes vangis 2,5 kuud. Prokuröri abi Elle Karm on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa G.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Viru Vangla poolt 08.07.2014 koostatud iseloomustuses nõustutakse kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega.
G.P on kriminaalkorras karistatud esimest korda. Asja materjalide kohaselt puudub süüdimõistetul vabanemise korral alaline kindel elukoht. Vastavalt kriminaalhooldusametniku 17.07.2014 ettekandele „Vanemate koju ... ta peale vabanemast elama asuda ei saa. Nimetatud korter kuulub kinnipeetava isale, vanemad ei ole nõus teda sinna elama võtma“. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded ja KarS § 75 lg 2 sätestatud võimalikud lisakohustused. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis elukoha puudumisel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab aga iseenesest vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet (KarS § 75 lg 1 p 3,4,5). Eeltoodu alusel prokuratuur ei toeta G.P tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega, Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu G.P ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. G.P on kriminaalkorras karistatud esimest korda, reaalset vanglakaristust kannab ta samuti esimest korda. G.P kannab karistust muuhulgas KarS § 200 lg 2 p 8 - § 25 lg 2 järgi, s.o esimese raskusastme varavastase kuriteo eest. Üksnes kuriteo raskus ei välista süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Viru Maakohtu kohtuots usega 21.11.2011 KarS § 199 lg 1, 200 lg 2 p 8 - § 25 lg 2 järgi mõistetud liitkaristus pöörati Viru Maakohtu 07.11.2013 määrusega täitmisele, sest G.P ei järginud kontrollnõudeid, minnes 2012.a veebruaris Soome Vabariiki, kust ta 05.11.2013 välja saadeti. Elukohast omavolilise lahkumisega tegi G.P võimatuks kriminaalhoolduse läbiviimise. Kinnipeetaval puudub vabanemise korral kindel alaline elukoht, kuid vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuded, sealhulgas nõue elada kohtu määratud alalises elukohas. Alalises elukohas elamise nõudega on seotud veel 3 kontrollnõuet. Elukoha puudumise korral ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab aga iseenesest vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. G.P näol on tegemist isikuga, kellel on Viru Vangla andmetel üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suhtle oma lähedastega. Seega puudub isikul vabanemise korral igasugune lähedaste toetus. Kinnipeetav on olnud pikemat aega pidev kanepitarvitaja. Isikul on Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud narkosõltuvus, samas isik ise eitab seda, keeldudes ravist. Narkootikumide tarvitamist võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Arvestades asjaolu, et varasem kriminaalhooldusele allutamine ebaõnnestus, on kõike eeltoodut arvesse võttes tõenäoline, et ka sel korral vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel ei suuda isik täita kontrollnõudeid. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et G.P suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.