Kriminaalasi nr 1-12-1229
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
26. september 2014. a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-12-1229
Kohtukoosseis
Kohtunik Raina Pärn
Kohtuistungi sekretär
Jana Kaaver
Prokurör
Prokuröri abi Jüri Vissak (seisukoht esitatud kirjalikult)
Kriminaalasi
Süüdimõistetu K.E tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
K.E elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood: XXX; garanteeritud töökoht (vabanemisel) puudub
Kohtuistungi toimumise aeg
12.09.2014. a (kaugkohtuistung)
Jätta K.E temale Viru Maakohtu 07.02.2012.a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-1229 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Viru Maakohtu 07.02.2012. a otsusega tunnistati K.E süüdi KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 20.10.2010. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 2 aasta 11 kuu 29 päeva vangistust, võrra, mõistes liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud 29 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 26.03.2012. a ja lõppeb 24.06.2015. a. Vangla ei toeta K.E vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha K.E tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.
Süüdimõistetu K.E selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.
).
seegi, et K.E ei ilmunud vabatahtlikult ka karistust kandma, vaid tema suhtes tuli kohaldada sundtoomist. Eelnevast nähtuvalt on K.E-le varasemalt antud võimalust kanda talle mõistetud karistust vabaduses, kuid K.E ei ole talle antud võimalust kasutanud ja on katseajal rikkunud määratud kohustusi ja pannud toime uue kuriteo. Lisaks peab kohus oluliseks märkida, et K.E on varasemalt karistuse kandmiselt ka tingimisi ennetähtaegselt vabastatud (Järva Maakohtu 06.05.2005.a otsusega kriminaalasjas 1-56/05, vabastati 2007. a). Sellegipoolest pani K.E uue kuriteo toime ligikaudu pool aastat pärast katseaja lõppu. 3.2 Vangla materjalide kohaselt hakkas K.E alkoholi tarvitama juba 14-aastaselt ning kuriteod on toime pandud alkoholijoobes või sellest ajendatult. Ka K.E ise on selgitanud, et kuriteod on toime pandud alkoholi süül. Esines aegu, kus ta tarvitas alkoholi nädalate kaupa, peamiselt igavusest ja siis kui keegi külas käis. K.E on enda sõnul motiveeritud alkoholist loobuma ning mõistab alkoholi tarvitamise tagajärgi. Samuti ei sobi alkohol kokku ravimitega, mida ta peab igapäevaselt võtma. Narkootikume on K.E tarvitanud, süstinud alates 2000. aastast amfetamiini. K.E ei pea narkootikume probleemiks, pärast 2007. aastal vangist vabanemist tarvitanud ei ole. Suitsetamisest on K.E käesoleva vangistuse ajal loobunud. Kohus leiab, et K.E puhul on oluliseks kuritegude toimepanemise riskiks alkoholi kuritarvitamine. Kuigi K.E arvab, et suudab vabanemisel hoiduda alkoholi tarvitamisest, ei ole kohus K.E suutlikkuses veendunud. Siinjuures arvestab kohus, et K.E on olnud väga pikka aega alkoholi liigtarvitaja, tal ei ole varasemalt olnud piisavat motivatsiooni, et täita kohtu määratud kohustust alkoholi mitte tarvitada. Lisaks mõjutab K.E inimesed, kes teda ümbritsevad. Vabanemise korral naaseb K.E keskkonda, kus ta enne vangistust oli. 3.3 Vangistuse jooksul on K.E osalenud puidupingitöölise kutse omandamisel ja lõpetas, läbis sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ning Sotsiaalsete oskuste treening, alates 20.12.2013.a osaleb majandusabitöödel toidujagajana. K.E hinnangul on vanglas läbitud sotsiaalprogrammid teda aidanud. Lisaks toimuvad kokkusaamised psühhiaatriga kaks korda kuus. Distsiplinaarkaristusi mõistetud ei ole. Kohus peab positiivseks, et K.E on karistuse kandmise ajal tegelenud rehabiliteerivate tegevustega ja on sealjuures läbinud ka alkoholivastase programmi. Kohus peab positiivseks, et läbitud programmist on K.E saanud mõtteid ja tahet edasiseks, kuid leiab siiski, et see ei anna alust olla veendunud, et K.E tegelikkuses vabanedes oleks suuteline alkoholi tarvitamisest loobuma. 3.4 Vabanemisjärgselt soovib K.E asuda elama varasemasse elukohta vanemate juures xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Tegemist on eramuga, kus on neli tuba, elamiskõlbulikud on kaks, maja vajab remonti. K.E suhtlusringkond enne vangistust oli pigem kuritegevusele kalduv, kuid K.E sõnul kodukohas enam selliseid sõpru ei ela, kes võiksid teda negatiivselt mõjutada. K.E lähivõrgustiku moodustavad ema, isa, vend, õde. Suhted vanematega on rahuldavad, teis tega puuduvad. Vanemad on nõus poega toetama kui ta on kaine, alkoholi tarvitanuna on ta kasutanud vanemate peal vägivalda. K.E oli 5 aastat abielus ja abielust sündis tütar, kellega suhted samuti puuduvad. Rahaliselt on K.E valmis toetama vanemad. Vabanemise korral soovib aktiivselt tegeleda ka ise töö otsimisega ja vanemate maja remontimisega. K.E sõnul on tal suur osa rahatrahve tasutud, tasumata nõuetega plaanib vabaduses tegeleda. Kohus leiab, et kuna K.E sõnul oli tema alkoholi tarvitamine tingitud tegevusetusest, on kuriteoriskide maandamiseks oluline, et K.E leiaks töökoha.
kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohtu hinnangul ei võimalda K.E vabastamist kuriteo toimepanemise asjaolud, varasem elukäik ning vabanemisjärgsed elutingimused. Kohus peab positiivseks, et K.E on motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma, kuid peab siiski oluliseks, et varasemad karistused ei ole pannud K.E oma käitumist muutma. K.E tuleb jätkata karistuse kandmist.
Raina Pärn Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.