Kohtulahend

vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 04.05.2011.a karistusaja hulka. Kohtuotsus jõustus 06.03.2013.a Riigikohtu määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 04.05.2011.a ja lõpeb 04.11.2017.a. KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 04.08.2014.a. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Martin Villemsi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör ei toeta Martin Villemsi ennetähtaegset vabastamist ning seda just eelkõige tema poolt toimepandud kuritegude raskusele tuginedes – ära kantud karistuse pikkus ei ole vastavuses süü suurusega. Samuti jääb prokurörile kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest mulje, et Martin Villems ei ole täielikult aru saanud ühiskonnas üldkehtivate käitumisnormide järgimise vajalikkusest, mis tähendab, et mõistetud karistuseks praeguseks ära kantud aeg ei ole olnud piisav, et mõjutada teda tulevikus mitte sooritama uusi õigusrikkumisi. Martin Villems avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta leiab, et kuna tema inimõigusi on rikutud Tallinna vanglas, siis riigipoolne esimene samm peaks olema seetõttu teda kohe vabastada esimesel võimalusel. Lisaks leiab ta, et arvestades tema poolt toimepandut, selle suhteliselt väikest osa võrreldes kaassüüdistatavatega, kes väidetavalt on tänaseks juba vabastatud, ei ole õiglane tema jätkuv kinnipidamine.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Martin Villems temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning ta on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Martin Villemsi vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Ridaelamu omanik ja seal elavad lähedased on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Ridaelamu on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Martin Villemsi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Martin Villems on kriminaalkorras eelnevalt karistatud ning vangistuses viibinud. Käesolevat karistust kannab tsiviilkäibes keelatud tulirelva ja selle laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest, samuti tulirelva helisummuti ja lasersihiku ebaseadusliku käitlemise eest. Varasemalt karistatud suures koguses narkootilise aine omandamise, mille eest mõisteti tingimuslik karistus katseajaga. Katseajal pani toime uue kuriteo. Harju Maakohtu 22.05.2013.a määrusega 1-13-2041 loovutatakse Martin Villems pärast 03.08.2012.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmist Hispaania Kuningriigile.

2 (3)

Martin Villemsi puhul on tegemist uimastisõltlasega. On positiivne, et vangistuse jooksul on ta probleemiga tegelenud, osalenud sotsiaalprogrammides Sotsiaalsete oskuste treening, MTÜ Convictus 12 sammu, Usk ja teadmine, Eluviisitreening. Samuti osales vabastava hingamise kursustel, joogatreeningutel ning tööhõives majandusabitöölisena. Samas ei nähtu tema käitumisest vangistuses ega ka väljaütlemistest kohtuistungil, et ta oleks teinud mingeidki järeldusi kantud karistusest ning, et ka oleks toimunud sisulisi muutusi tema mõtlemises ja käitumises. Ta näeb eelkõige teiste süüd vähendades enda rolli, on enesekeskse suhtumisega, tagajärgedega mittearvestav. Vabanemisjärgselt on Martin Villemsil olemas nii elu- kui töökoht, kuid tulevikus plaanib elama asuda Hollandisse, kuna seal on kanep legaalne. Vangistuse jooksul on Martin Villemsit korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Isik, kes soovib vabaneda enne tähtaega, peaks enesele teadvustama kuivõrd oluline on kehtestatud normide järgmine ja millised tagajärjed võib endaga kaas tuua nende rikkumine. Paraku hetkel Martin Villemsi käitumine ei kinnita, et ta oleks reaalselt valmis pidama kinni kehtestatud reeglitest ja soovib seda teha. Kohus märgib, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et vaatamata vangistuse kestel toimunud teatatavatele positiivsetele arengutele süüdimõistetu käitumises, ei esine Martin Villemsi suhtes selliseid erandlikke asjaolusid, mis käesoleval ajal võimaldaksid vabastada teda enne tähtaega. Eelneva põhjal leiab kohus, et Martin Villems tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.