Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. november 2012, Tallinn
Kriminaalasja number
1-12-1403
Kohtukoosseis
Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Pavel Gontšarov
Kohtuistungi sekretär
Alina Koop
Tõlk
Rugile Slavinskaite- Saare
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
30.oktoober 2012, Tallinn
Kriminaalasi
Robertas Jakštyse süüdistuses KarS § 392 lg 2 p 2 järgi, Martin Villemsi süüdistuses KarS § 418 lg 2 p 1, § 4181 lg 2 p1, § 420 lg 1 järgi, A Mürgi( M) süüdistuses KarS § 4181 lg 1, § 420 lg 1, § 392 lg 1 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju
Maakohtu
augusti
aasta
otsus
üldmenetluses Apellatsiooni esitajad
Riigiprokuratuuri prokurör, kaitsjad A.Simson ja J. Tehver
Prokurör
Riigiprokurör Laura Vaik
Süüdistatavad
Robertas Jakštys, ik: 37205170255, Leedu Vabariigi kodanik, varem kriminaalkorras karistamata, kinni peetud alates 27.juuli 2011, Martin Villems, ik: 37102282734, varem kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 04. mai 2011
Kaitsjad
Vandeadvokaadid Andres Simson ja Jaanus Tehver
Jätta Harju Maakohtu 03. augusti 2012 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-12-1403 Robertas Jakštyse ja Martin Villemsi süüdistusasjas muutmata. Kaitsjate ja prokuröri apellatsioonid jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.
edasitoimetamisele ja hoidmisele, tehes ebaseaduslikult T L ettepaneku isevalmistatud püstolkuulipilduja, helisummuti ja selle laskemoona hankimiseks. Martin Villemsi poolt tekitatud tahtluse tulemusena korraldas T L2009. aasta suvel RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud, püstolkuulipildujale Ingram Mac10 sarnaneva püstolkuulipilduja (kaliibriga 9,0 mm Parabellum) ja sellele sobiva helisummuti RelvaS § 201 lg 2 mõistes valmistamise, mille eest tasuna maksis Martin Villems T L eeluurimisel kindlakstegemata ajal ja kohas 2009. aasta suvel 1534 eurot (24 000 krooni). Eeluurimisel kindlakstegemata päeval 2009. aasta suvel, pärast tulirelva valmistamise eest tasu maksmist, toimetas T L isevalmistatud laskekõlbuliku püstolkuulipilduja koos helisummuti, kahe padrunisalve ning 70 kasutuskõlbuliku padruniga Tartu linnas Kopli 21 asuva eramu juurde, kus Martin Villems teostas Kopli 21 asuvas eramus proovilaskmise ning andis seejärel tulirelva koos helisummuti, kahe padrunisalve ning 70 kasutuskõlbuliku padruniga ebaseaduslikult üle K Tle, et esemed üle riigipiiri Eesti Vabariigist välja toimetataks. Tsiviilkäibes keelatud tulirelvade käitlemise õigust ei saa omandada ka RelvaS §des 34 ja 35 märgitud relvalubade alusel. Vastavalt RelvaS § 34 lg 2 annab relva helisummuti ning laskemoona käitlemise õiguse vastava relva relvaluba, mis M. Villemsil puudus. Relva soetamine, edasitoimetamine, hoidmine, valdamine ja võõrandamine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõttes. Seega pani Martin Villems toime tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise vähemalt teist korda, s.o. KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, samuti tulirelva helisummuti ning lasersihiku ebaseadusliku käitlemise, s.o. KarS § 420 lg 1 sätestatud kuriteo. Samuti süüdistatakse Martin Villemsit selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, omamata RelvaS §-des 32 ning 34 nimetatud luba laskekõlbuliku relva käitlemiseks, võttis eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval ajavahemikul 2010. aasta lõpust 2011. aasta alguseni Tartu linnas Kopli 21 asuva maja juures K T ebaseaduslikult enda valdusesse õhupüstolist Baikal valmistatud, püstolile Makarov sarnaneva tulirelva RelvaS § 19 lg 1 p 5 mõistes koos helisummutiga RelvaS § 201 lg 2 mõistes ning toimetas relva ja summuti Kopli 21 asuva maja juurest Tartumaal Tartu vallas Tila külas asuva OÜ Awre territooriumile, kus andis relva ja summuti remontimiseks üle A M. Eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval 2011. aasta aprillikuus toimetas Martin Villems I Pe ka teise püstolikelgu ja relvaluku, s.o. tulirelva olulise osa RelvaS § 21 lg 1 mõttes, omamata RelvaS §-des 32 ning 34 nimetatud luba relvaluku käitlemiseks, mille K T oli Leedu Vabariigist tagasi toonud. Relvalukk oli tagasi toodud, kuna I P selgituste kohaselt olid tema poolt õhupüstolist Baikal valmistatud, püstol Makarovile sarnanevate tulirelvade lukud vahetusse läinud. Relvaluku näol on tegemist tulirelva olulise osaga RelvaS § 21 lg 1 mõistes, mille käitlemisele laieneb sama kord, mis on relvaseadusega kehtestatud seda liiki relva käitlemisele. Eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval 2011. aasta aprillikuus, mil I P oli vahetanud püstolile Makarov sarnaneval tulirelva luku teise, Leedu Vabariigist hiljem Eestisse tagasi saadetud lukuga, võttis Martin Villems Tartumaal Tartu vallas Tila külas asuva OÜ Awre territooriumil A M laskekõlbuliku, püstolile Makarov sarnaneva tulirelva koos helisummuti ja ühe relvalukuga ebaseaduslikult enda valdusesse, misjärel toimetas tulirelva koos helisummutiga eeluurimisel kindlakstegemata kohta. Relvaluku toimetas Martin Villems eeluurimisel kindlakstegemata päeval 2011. aasta aprillikuus Tartu linna Kopli 21 asuvasse K T elukohta. Relva valdamine, hoidmine ja edasitoimetamine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõttes. Seega pani M. Villems toime tulirelva ning selle olulise osa ebaseadusliku käitlemise, s.o. KarS § 418 lg 1 sätestatud kuriteo.
Seega pani Martin Villems toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise vähemalt teist korda, s.o. KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise vähemalt teist korda, s.o. KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning tulirelva helisummuti ja lasersihiku ebaseadusliku käitlemise, s.o. KarS § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
RelvaS § 201 lg 2 mõistes ja optilise sihikuga ning isevalmistatud RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud püstolkuulipilduja (kaliibriga 7,65 mm Browning) koos helisummuti, lasersihikuga RelvaS § 201 lg 3 mõistes ja 2 padrunisalvega, s.o. StrKS §-s 2 lg 1,2 nimetatud ning Vabariigi Valitsuse 22.05.08 määrusega nr 85 (alates 01.01.12 VV 22.12.2011 määrusega nr 171) kehtestatud „Strateegiliste kaupade nimekirja“ sõjaliste kaupade loetelu alamkategooriasse ML1 kuuluva sõjalise kauba, omamata StrKS §-s 5 lg 1 (alates 01.01.12 § 6 lg 2) kirjeldatud eriluba, ebaseaduslikult üle riigipiiride Eesti Vabariigist Leedu Vabariiki. Nimelt Robertas Jakštyse ja K T ühise kokkuleppele alusel kallutas K T eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval 2010. maikuus A Mürgi tulirelva ebaseadusliku käitlemise toimepanemisele, tehes ebaseaduslikult A Mürgile ettepaneku rahalise tasu eest tulirelvade, helisummutite, lasersihikute ja pardunisalvede ebaseaduslikult üle riigipiiride Eesti Vabariigist Leedu Vabariiki toimetamiseks. Eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval 2010. aasta juunikuus andis K T tulirelvad, helisummutid, lasersihikud ja pardunisalved Tartu linnas Kopli 21 asuva enda elukoha juures ebaseaduslikult üle A Mürgile, kes toimetas isevalmistatud püstolkuulipilduja (kaliibriga 7,65 mm Browning) koos helisummuti, lasersihiku ja 2 padrunisalvega ning vintpüssi AVS koos helisummuti ja optilise sihikuga ebaseaduslikult üle riigipiiri Eesti Vabariigist Läti Vabariigi kaudu Leedu Vabariiki, kus Marijampole linnas Robertas Jakštys tulirelvad koos juurdekuuluvate komponentidega ebaseaduslikult soetas ja enda valdusesse võttis. Samuti süüdistatakse Robertas Jakštyst, et tema, ühise eesmärgi nimel, ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis koos K Tga, toimetas eeluurimisel kindlakstegemata päeval 2010. aasta suvel RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud, isevalmistatud püstolkuulipilduja (kaliibriga 7,65 mm Browning) koos helisummutiga RelvaS § 201 lg 2 mõistes, lasersihikuga RelvaS § 201 lg 3 mõistes ja 2 padrunisalvega, s.o. StrKS §-s 2 lg 1,2 nimetatud ning Vabariigi Valitsuse 22.05.08 määrusega nr 85 (alates 01.01.12 VV 22.12.2011 määrusega nr 171) kehtestatud „Strateegiliste kaupade nimekirja“ sõjaliste kaupade loetelu alamkategooriasse ML1 kuuluva sõjalise kauba, omamata StrKS §-s 5 lg 1 (alates 01.01.12 § 6 lg 2) kirjeldatud eriluba, ebaseaduslikult Leedu Vabariigist üle riigipiiride läbi Läti Vabariigi Valga piiripunkti kaudu Eesti Vabariiki Tartu linna, et relva remontida. Nimelt Robertas Jakštyse ja K T ühise kokkuleppele alusel toimetas K T eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval 2010. aasta suvel eelnimetatud tulirelva, helisummuti, lasersihiku ja kaks padrunisalve enda sõiduautoga Mercedes-Benz E220CDI (registreerimisnumbriga 126 THH) ebaseaduslikult Leedu Vabariigist üle riigipiiride läbi Läti Vabariigi Valga piiripunkti kaudu Eesti Vabariiki Tartu linna, et relva remontida. Samuti süüdistatakse Robertas Jakštyst selles, et tema, ühise eesmärgi nimel, ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis koos K Tga, toimetas eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval ajavahemikul 2010-nda aasta märtsikuust aprillikuuni ebaseaduslikult üle riigipiiride Eesti Vabariigist Leedu Vabariiki laskekõlbulikud RelvaS § 19 lg 1 p 5 mõistes piiratud tsiviilkäibega tulirelvad - püstolid Makarov ja TT, revolvrid Haidurov ja Rossi 767 ning kolm RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud, laskekõlbulikku püstolkuulipildujat VZ26 koos 3 salve, 3 helisummutiga RelvaS § 201 lg 2 mõistes ning vähemalt 206 padruniga, s.o. StrKS §-s 2 lg 1,2 nimetatud ning Vabariigi Valitsuse 22.05.08 määrusega nr 85 (alates 01.01.12 VV 22.12.2011 määrusega nr 171) kehtestatud „Strateegiliste kaupade nimekirja“ sõjaliste kaupade loetelu alamkategooriasse ML1 kuuluva sõjalise kauba, omamata StrKS §-s 5 lg 1 (alates 01.01.12 § 6 lg 2) kirjeldatud eriluba. Alates 01.01.12 on püstolite Makarov, TT, revolvrite Haidurov ja Rossi 767 Eestist väljaveoks vajalik RelvaS § 623 lg 1 või 3 sätestatud luba.
Robertas Jakštyse ja K T ühise kokkuleppele alusel saatis Robertas Jakštys eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval ajavahemikul 2010. aasta märtsikuust aprillikuuni K T valduses olevate püstolite Makarov ja TT, revolvrite Haidurov ja Rossi 767 ning kolme püstolkuulipilduja VZ-26 koos 3 salve, 3 helisummuti ning vähemalt 206 padruni soetamiseks ja nende ebaseaduslikult üle riigipiiride Eesti Vabariigist Leedu Vabariiki toimetamiseks Eesti Vabariiki Tartu linna järele oma kontaktisiku. Vastavalt Robertas Jakštyse ja K T ühisele ja kooskõlastatud kokkuleppele sai K T eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval ajavahemikul 2010. aasta märtsikuust aprillikuuni Tartu linnas Riia 215 asuva hotell „Kantri“ parklas kokku Robertas Jakštyse poolt relvasaadetisele järele saadetud, eeluurimisel kindlakstegemata isikuga, kellele K T andis Tartu linnas Kopli 21 asuvas enda elukohas ebaseaduslikult üle riigipiiride Eesti Vabariigist Leedu Vabariiki toimetamiseks laskekõlbulikud püstolid Makarov ja TT, laskekõlbulikud revolvrid Haidurov ja Rossi 767 ning kolm püstolkuulipildujat VZ-26 koos 3 salve, 3 helisummuti ning vähemalt 206 padruniga, teades, et üleantud kauba üle riigipiiri toimetamiseks puudub nõutav eriluba. Eeluurimisel kindlaks tegemata isik toimetas nimetatud esemed eeluurimisel kindlakstegemata ajal Eesti Vabariigist üle riigipiiri Leedu Vabariiki. Tasuna eelnimetatud relvade, helisummutite ja laskemoona müümise eest maksis Robertas Jakštys K Tle eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval 2 nädala jooksul alates relvade Eesti Vabariigist väljaviimisest Tartu linnas 6000 eurot. Samuti süüdistatakse Robertas Jakštyst selles, et tema, ühise eesmärgi nimel, ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis koos K Tga toimetas eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval 2010. aasta aprillikuus, RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud, laskekõlbuliku automaattulirelva Kalashnikov (kaliibriga 7,62x39mm), tulirelva helisummutiga RelvaS § 201 lg 2 mõistes, padrunisalve ja 400 lahingpadruni (kaliibriga 7,62x39mm), s.o. StrKS §-s 2 lg 1,2 nimetatud ning Vabariigi Valitsuse 22.05.08 määrusega nr 85 (alates 01.01.12 VV 22.12.2011 määrusega nr 171) kehtestatud „Strateegiliste kaupade nimekirja“ sõjaliste kaupade loetelu alamkategooriasse ML1 kuuluva sõjalise kauba, omamata StrKS §-s 5 lg 1 (alates 01.01.12 § 6 lg 2) kirjeldatud eriluba, ebaseaduslikult üle riigipiiride Eesti Vabariigist Läti Vabariigi kaudu Leedu Vabariiki. Robertas Jakštyse ja K T ühise kokkuleppele alusel saatis Robertas Jakštys eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval 2010. aasta aprillikuus K T valduses oleva laskekõlbuliku automaattulirelva Kalashnikov, tulirelva helisummuti, padrunisalve ja 400 lahingpadruni soetamiseks ning ebaseaduslikult üle riigipiiride Eesti Vabariigist Leedu Vabariiki toimetamiseks Eesti Vabariiki Tartu linna järele oma kontaktisiku, et tulirelv, salv, helisummuti ja laskemoon ebaseaduslikult üle riigipiiride Leedu Vabariiki toimetada. Vastavalt Robertas Jakštyse ja K T ühisele, kooskõlastatud ja valitsetavale kokkuleppele sai K T eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval 2010. aasta aprillikuus Tartu linnas Riia 215 asuva hotell „Kantri“ parklas kokku Robertas Jakštyse poolt relvale järele saadetud, eeluurimisel kindlakstegemata isikuga, kes andis K Tle 1600 eurot sularahas tasuna relva müügi eest ning kellele K T andis Tartu linnas Kopli 21 asuvas enda elukohas ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri Leedu Vabariiki toimetamiseks laskekõlbuliku automaattulirelva Kalashnikov koos tulirelva helisummuti, padrunisalve ja 400 lahingpadruniga, teades, et üleantud kauba üle riigipiiri toimetamiseks puudub StrKS §-s 5 lg 1 (alates 01.01.12 §-s 6 lg 2) kirjeldatud eriluba. Nimetatud eeluurimisel tuvastamata Robertas Jakštyse poolt saadetud kontaktisik toimetas tulirelva, salve, helisummuti ja laskemoona eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal ja viisil üle Eesti Vabariigi riigipiiri Leedu Vabariiki.
Samuti süüdistatakse Robertas Jakštyst selles, et tema, ühise eesmärgi nimel, ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis koos K Tga, olles saanud 2010. aasta suvel, eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval, K Tlt pakkumise kahest õhupüstolist Baikal ümberehitatud, kahe püstol Makarovile sarnaneva, 9,0 mm kaliibriga RelvaS § 19 lg 1 p 5 mõistes piiratud tsiviilkäibega laskekõlbuliku tulirelva, kahe neile sobiva helisummutigaRelvaS § 201 lg 2 mõistes ja laskemoona soetamiseks ning olles huvitatud nimetatud relvade, helisummutite ja padrunite ostmisest, toimetas kaks püstolile Makarov sarnanevat laskekõlbulikku tulirelva, kaks neile sobivat helisummutit ning 40 padrunit, s.o. StrKS §-s 2 lg 1,2 nimetatud ning Vabariigi Valitsuse 22.05.08 määrusega nr 85 (alates 01.01.12 VV 22.12.2011 määrusega nr 171) kehtestatud „Strateegiliste kaupade nimekirja“ sõjaliste kaupade loetelu alamkategooriasse ML1 kuuluva sõjalise kauba, omamata StrKS §-s 5 lg 1 (alates 01.01.12 §s 6 lg 2) kirjeldatud eriluba, ebaseaduslikult üle riigipiiride Eesti Vabariigist Leedu vabariiki. Alates 01.01.12 on nimetatud relva Eestist väljaveoks vajalik RelvaS § 623 lg 1 või 3 sätestatud luba. Vastavalt Robertas Jakštyse ja K T ühisele kokkuleppele toimetas K T 2010. aasta juulikuus, eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval, enda sõidukiga Mercedes-Benz E220 CDI (registreerimisnumbriga 126 THH) 2 tulirelva, 2 helisummutit ning 40 padrunit ebaseaduslikult Valga piiripunkti kaudu üle Eesti Vabariigi riigipiiri Läti Vabariigi kaudu Leedu Vabariiki, kus Marijampole linnas Robertas Jakštysega kohtumisel andis 2 tulirelva, 2 helisummutit ning 40 padrunit ebaseaduslikult Robertas Jakštysele üle, kes tasus K Tle relvade müügi eest sularahas 1400 eurot. Samuti süüdistatakse Robertas Jakštyst selles, et tema, ühise eesmärgi nimel, ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis koos K Tga, toimetas eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval 2010. aasta novembrikuus, RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud, laskekõlbuliku püstolkuulipilduja UZI koos helisummutigaga RelvaS § 201 lg 2 mõistes, samuti õhupüstolist Baikal valmistatud, püstolile Makarov sarnaneva piiratud tsiviilkäibega tulirelva koos helisummutiga RelvaS § 201 lg 2 mõistes ning püstolile Makarov sarnaneva püstolikelgu ja luku, s.o. tulirelva olulise osa RelvaS § 21 lg 1 mõistes, s.o. StrKS §-s 2 lg 1,2 nimetatud ning Vabariigi Valitsuse 22.05.08 määrusega nr 85 (alates 01.01.12 VV 22.12.2011 määrusega nr 171) kehtestatud „Strateegiliste kaupade nimekirja“ sõjaliste kaupade loetelu alamkategooriasse ML1 kuuluva sõjalise kauba, omamata StrKS §-s 5 lg 1 (alates 01.01.12 § 6 lg 2) kirjeldatud eriluba, ebaseaduslikult üle riigipiiride Eesti Vabariigist Läti Vabariigi kaudu Leedu Vabariiki ning Leedu Vabariigist Läti Vabariigi kaudu Eesti Vabariiki. Robertas Jakštyse ja K T ühise kokkuleppe alusel toimetas K T eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval 2010. aasta novembrikuus püstolkuulipilduja UZI koos helisummutiga enda sõiduautoga Mercedes-Benz E220 CDI (registreerimisnumbriga 126 THH) ebaseaduslikult Valga piiripunkti kaudu üle Eesti Vabariigi riigipiiri Leedu Vabariiki, kus Marijampole linnas Robertas Jakštys püstolkuulipilduja ja helisummuti K Tlt enda valdusesse võttis. Olles saanud püstolkuulipilduja UZI koos helisummutiga enda valdusesse, andis Robertas Jakštys samal kohtumisel K Tle ebaseaduslikult üle õhupüstolist Baikal valmistatud, püstolile Makarov sarnaneva RelvaS § 19 lg 1 p 5 mõistes piiratud tsiviilkäibega tulirelva koos helisummutigaga RelvaS § 201 lg 2 mõistes, et tulirelva üle riigipiiride Leedu Vabariigist Eesti Vabariiki toimetada ning korraldada relva remont. Robertas Jakštyse ja K T ühise kokkuleppele alusel toimetaski K T Robertas Jakštyselt ebaseaduslikult enda valdusesse saadud, püstolile Makarov sarnaneva tulirelva koos helisummutiga, s.o. StrKS §-s 2 lg 1,2 nimetatud ning 22.05.08 määrusega nr 85 (alates 01.01.12 VV 22.12.2011 määrusega nr 171) kehtestatud „Strateegiliste kaupade nimekirja“ sõjaliste kaupade loetelu alamkategooriasse ML1 kuuluva sõjalise kauba, omamata StrKS § 5 lg 1 (alates 01.01.12§-s 6 lg 2) kirjeldatud eriluba, eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval
2010. aasta novembrikuus ebaseaduslikult üle riigipiiride Leedu Vabariigist üle riigipiiride Eesti Vabariiki Tartu linna. Alates 01.01.12 on nimetatud relva Eestisse sisseveoks vajalik RelvaS § 623 lg 1 või 3 sätestatud luba. Kuna 2011. aasta jaanuarikuus ilmnes, et püstolile Makarov sarnanev tulirelv tõrgub teise, sarnaselt valmistatud ja eelnevalt Robertas Jakštysele toimetatud püstoliga vahetusse läinud relvaluku tõttu, toimetasid Robertas Jakštys ja K T ühiselt ja kooskõlastatult ebaseaduslikult üle riigipiiride Leedu Vabariigist Eesti Vabariiki ka Robertas Jakštyse valduses olnud relvaluku. Robertas Jakštyse ja K T ühise, sõjalise kauba ebaseaduslikku üle riigipiiride vedu puudutava kokkuleppele alusel andis Robertas Jakštys eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval 2011. aasta aprillikuus Leedu Vabariigis Marijampole linnas K Tle üle püstolile Makarov sarnaneva tulirelva püstolikelgu ja relvaluku, s.o. tulirelva olulise osa RelvaS § 21 lg 1 mõttes,, misjärel samal päeval toimetas K T kelgu ja luku, s.o. StrKS §-s 2 lg 1,2 nimetatud ning 22.05.08 määrusega nr 85 (alates 01.01.12 VV 22.12.2011 määrusega nr 171) kehtestatud „Strateegiliste kaupade nimekirja“ sõjaliste kaupade loetelu alamkategooriasse ML1 kuuluva sõjalise kauba, omamata StrKS §-s 5 lg 1 (alates 01.01.12 § 6 lg 2) kirjeldatud eriluba, enda sõiduautoga Mercedes-Benz E220 CDI (registreerimisnumbriga 126 THH) ebaseaduslikult üle riigipiiride Leedu Vabariigist üle riigipiiride läbi Läti Vabariigi Eesti Vabariiki Tartu linna. Eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval 2011. aasta aprillikuus, mil püstolikelgud relvalukud olid vahetatud, toimetasid Robertas Jakštys ja K T ühise, sõjalise kauba ebaseaduslikku üle riigipiiride vedu puudutava kokkuleppele alusel püstolikelgu ja relvaluku taas üle riigipiiride ebaseaduslikult Eesti Vabariigist Leedu Vabariiki. Nimelt Robertas Jakštyse ja K T ühise kokkuleppele alusel toimetas K T eeluurimisel kindlakstegemata kuupäeval 2011. aasta aprillikuus püstolikelgu ja relvaluku enda sõiduautoga Mercedes-Benz E220 CDI (registreerimisnumbriga 126 THH) ebaseaduslikult Valga piiripunkti kaudu üle Eesti Vabariigi riigipiiri läbi Läti Vabariigi Leedu Vabariiki, kus Marijampole linnas andis relvaluku Robertas Jakštysele üle. Seega pani Robertas Jakštys toime grupi poolt vastava kohustusliku dokumendita strateegilise kauba üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamise, s.o. KarS § 392 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
püstolkuulipilduja VZ-26 koos 3 salve, 3 helisummuti ning vähemalt 206 padruniga ning 2010 aprillis automaattulirelva Kalashnikov koos padrunisalve ja 300 padruniga Eesti Vabariigist Leedu Vabariiki toimetamises. 3) R. Jakštyse õigeksmõistmine 2010 novembris õhupüstolist Baikal valmistatud püstolile Makarov sarnaneva püstoli kelgu ja luku isikute grupis K. Tga Leedu Vabariigist Eesti Vabariiki ning 2011 aprillis vahetuses olnud kelgu ja luku Eesti Vabariigist Leedu Vabariiki toimetamise episoodis. 4) M. Villemsi õigeksmõistmine relvalukkudesse puutuvas süüdistuse osas õhupüstolist Baikal valmistatud püstolile Makarov sarnaneva tulirelva käitlemist puudutavas episoodis, mis oli toime pandud ajavahemikul 2010 lõpp kuni 2011 aprill. 5) M. Villemsile mõistetud karistuse osas. Apellandi põhjendus:
Apellant on seisukohal, et K. T ütlused süüdistuses märgitud episoodide kohta on usaldusväärsed ning neis puudub alus kahelda ka nimetatud kuriteoepisoodi ajalise määratluse osas. Samuti on K. T ütlused kooskõlas teiste kohtulikul uurimisel kogutud tõenditega. Ekslikult on kohus märkinud, et I. P ütluste kohaselt tegi ta A. M palvel VZ-26 jaoks summuti ümber alles 2010 suvel. I. P on andnud ütluseid, mille kohaselt puutus ta süüdistuses märgitud relvadega VZ-26 kokku kevadel või suve alguses. A. M ütluste kohaselt tõi T. L selle relva I. P parandada 2010 varakevadel. Samuti kinnitab T. L töökorras VZ-26 üleandmist K. Tle 2010 märtsis-aprillis. Seega ei ole K. T ütlused ka kaassüüdistatavate ütlustega ajalise määratluse osas vastuolus. Küll aga on kahtluse alla seatud asjaolu, et R. Jakštyse poolt koos K. Tga Eestist Leetu toimetatud süüdistuses märgitud revolver Rossi 767 on sama revolver, mis Ü. Laaneojale 18.06.10 tagastati. Selle võimaluse kasuks räägib ka asjaolu, et sarnaseid relvi käideldi mitmeid. Nii on T. L vastanud küsimusele selle kohta, miks pakkus ta K. Tle müügiks revolvrit Rossi 767: „Mul oli õnnestunud senimaani sellelaadseid esemeid talle müüa.“ Samuti vastas T. L küsimusele selle kohta, miks pakkus ta K. Tle müügiks revolvrit Haidurov: „Sest analoogseid asju olin varasemalt päris palju pakkunud.“ Eeltoodu alusel leiab prokuratuur, et K. T ütlused, mida kohus on tervikuna usaldusväärseks lugenud, on usaldusväärsed ka nimetatud relvade Leetu toimetamise kohta ning K. T ja R. Jakštyse süüdistus kajastab õigesti kuriteo toimepanemise aega, mistõttu tuleb R. Jakštys ka nimetatud episoodis süüdi mõista. Harju Maakohus mõistis R. Jakštyse seonduvalt Kalashnikovi, 2 salve, helisummuti ja 300 padruni toimetamisega Eestist Leetu õigeks. Prokuratuur, lähtudes sellest, et eelpoolkirjeldatud, ajavahemikul 2010 märtsist aprillini püstolite Makarov, TT, revolvrite Haidurov ja Rossi 767, 3 püstolkuulipilduja VZ-26 koos 3 salve ja 3 helisummutiga ning 206 padruniga Eesti Vabariigist üle riigipiiri Leetu toimetamise episood on süüdistuses õigesti kajastatud ning tõendamist leidnud, puudub ka kõnealuse episoodi toimumise ajas vastuolu. Kuivõrd K. T ütlused selles osas on järjekindlad, kooskõlas teiste kohtulikul uurimisel kogutud tõenditega, usaldusväärsed ja ka kohus on lugenud K. T ütlused olulises usaldusväärseks, on süüdistuses kuriteo toimepanemise aeg õigesti kajastatud ning R. Jakštyse süü ka nimetatud episoodis tõendamist leidnud.
ei ole. Kuna tavaisiku jaoks on peamine käideldav osa siiski püstoli kelk, on see ka põhjus, miks süüdistatavad on andnud ütluseid, märkides vaheldumisi nii kelku kui lukku. Eeltoodud põhjusel leiab, et tõendamist on leidnud R. Jakštyse poolt püstol Makarovi luku kui tulirelva olulise osa üle riigipiiride toimetamine.
5) Mõista M. Villemsile rangem karistus.
eelduslikult on õiged ka sama isiku ütlused selle isiku vastu, kes eitab oma seotust süüdistuse esemeks olevate kuritegudega. Kaitsja peab loogiliseks, et K. T nimetas relvade adressaadina R. Jakštys'e, kellega ta oli reaalselt kohtunud, kuid kes temale teadaolevalt Eestis ei viibinud ning kelle puhul võis ta loota, et teda Eestis toime pandud kuriteoga seoses kinni ei peeta. Kokkuvõtvalt on apellant seisukohal, et kohtuotsuse tegemisel ei saa käesolevas kaasuses tõendina arvestada K. T ütlusi. Nende ütluste tõendina arvestamata jätmine aga tähendab vältimatult apellandi täielikku õigeksmõistmist, sest K. T ütluste kõrval puuduvad käesolevas asjas mistahes tõendid selle kohta, et R. Jakštys oleks toime pannud süüdistuse esemeks olevaid kuritegusid.
Lisaks sellele on ilmselge, et tsiviilkäibes lubatud püstoli nõuetekohane omandamine relvaloa alusel ei anna alust järeldada, et sama isik omab vajalikul määral teadmisi isevalmistatud või muude tsiviilkäibes keelatud relvade, eelkõige automaattulirelvade kohta. Seega ei saa relvaloa omamise fakt kuidagi kinnitada süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid. Kohtuotsuse lk 18, 19, 20, 21, 22 ja 25 rajab maakohus oma järelduse selle kohta, et R. Jakštys teadis, et relvade käitlemiseks (üle piiri toimetamiseks) on vajalik vastav luba, faktile, et R. Jakštys'el oli relvaluba Beretta püstolile. Apellandi hinnangul on tegemist ilmselgelt põhjendamatu järeldusega. Leedus välja antud relvaloa omamise faktist ei ole kuidagi võimalik põhjendatult järeldada, et R. Jakštys teadis midagi selle kohta, millised nõuded kehtivad Eestis tulirelvade käitlemisele, sh üle riigipiiri toimetamisele. Käesolevas kaasuses puuduvad igasugused tõendid või asjaolud, mis annaksid aluse arvata, et R. Jakštys teadis relvade õle riigipiiri toimetamise nõudeid ning asjaolu, et relvi üle piiri toimetanud isikutel olid vastavad nõuded täitmata. Seega isegi kui süüdistuse esemeks olevate tegude toimepanemine oleks käesolevas kaasuses tõendatud, puudub alus lugeda tõendatuks R. Jakštys'e tahtlus KarS § 392 lg 1 sätestatud kuritegudele kaasaaitamiseks. Järelikult ei ole ka nn kaasaaitamistahtluse osas tõendatud KarS § 392 lg 1 – § 22 lg 3 sätestatud kuriteo koosseis ning R. Jakštys tuleb õigeks mõista. Kokkuvõtvalt on apellant seisukohal, et käesolevas asjas esinevad KrMS § 338 p 1, 2 ja 3 sätestatud kohtuotsuse tühistamise alused.
tuvastatud, et see relv hetkel, kui M.Villems seda väidetavalt 2009.a suvel korra käitles, kasutuskõlblik oli.
Ei saa etteplaneeritult anda üldmenetluses kohtu alla 9t inimest, kellega siis juba üldmenetluse sees sõlmitakse kokkulepped. Sellega on jällegi rikutud ausa kohtupidamise üldpõhimõtteid. Kaitsja teeb viiteid Riigikohtu lahenditele nr. 3-1-1-84-09, 3-1-1-84-10, 3-1-1-90-11, 3-1-115-12. Rõhutab, et süüdistusakt kujul, kus isikut süüdistatakse eeluurimisel tuvastamata ajal ja kohas toime pandud tegude toimepanemises rikub ausa ja õiglase kohtupidamise põhimõtteid ning ei taga isikule reaalset võimalust ennast kaitsta (KrMS § 8 lg 1 p 2). Tähelepanu tuleb pöörata ebaproportsionaalsusele karistuse mõistmisel. Kohus on otsustanud Martin Villemsi karistust mõistes suurendada üksikkaristusest raskeimat, ilma seda motiveerimata. Võrreldes teiste kriminaalasjas kohtu all olnud isikutega, kellele on esitatud süüdistused kordi suuremas mahus, jääb mõistatuseks, millisel motiivil on isikut keda sisuliselt süüdistatakse kolmes väikeses episoodis, vaja karistada konkurentsitult kõrgeima karistusmääraga. Kohus ei ole ka selles osas proportsionaalne ning ei motiveeri oma otsustust.
Kaitsjate viide kriminaalasjas materjalide eraldamise ebaseaduslikkuse põhjendamisel Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-119-09 pole antud juhul asjakohane, kuna nimetatud lahendis on tõlgendatud kuni 01.09.2011 aastani kehtinud KrMS § 216, seega seadust, kus ülalnimetatud eraldamise alus üldse puudus. Ka lahendis 3-1-1-90-11 käsitledes küsimust, kas kohtud tõendeid kogudes ja neid hinnates järgisid kriminaalmenetlusõigust, on Riigikohus KrMS § 3 lg-st 2 lähtudes aluseks võtnud kriminaalmenetluse seadustiku redaktsioon, mis kehtis 31. augustini 2011. Riigikohus on selles lahendis ka sedastatud, et kriminaalasjade ebaseaduslik eraldamine või ühendamata jätmine ei saa olla asjaolu, mis iseenesest annaks aluse süüdistatava õigeksmõistmiseks. KrMS § 309 lg 2 kohaselt tehakse õigeksmõistev kohtuotsus, kui kohtulikul arutamisel ei ole tuvastatud kuriteosündmust ega kuritegu või kui ei ole tõendatud, et kuriteo on toime pannud süüdistatav või kui prokurör on süüdistusest loobunud. Kriminaalasjade eraldamisel menetlusnormide rikkumine eraldivõetuna ei vasta ühelegi nimetatud alusele. Samas lahendis on Riigikohus ka märkinud, et kriminaalasjade eraldamine ei tohi tuua kaasa asjaolu, et süüdistatava süüditunnistamisel tuginetakse ebaseaduslikele tõenditele või et rikutakse süüdistatava menetluslikke õigusi. Kriminaalasjade eraldamine ei tohi olla tõendite loomise abinõu. Antud juhul pole nimetatud asjaolud aga tuvastatavad. Süüdistatavate ütlused on KrMS § 63 lg 1 ettenähtud tõend. Kohus ongi tõendina käsitanud süüdistatavate ütlusi. Kaitsjatel ja kaassüüdistavatel oli võimalik kõiki süüdistatavaid ristküsitleda ja seega oli tagatud ka kaitseõigus. Mingeid uusi tõendeid materjalide eraldamine kaasa ei toonud. Ülaltoodust lähtuvalt kolleegium leiab, et pärast üldmenetluses kõigi võimalike tõendite kogumist, kohtuliku uurimise käigus tõendite vahetut uurimist, on osade süüdistatavate, kaitsjate ja prokuratuuri poolt sõlmitud kokkulepete alusel kriminaalasja eraldamine toimunud kooskõlas menetlusnormidega ning ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtete rikkumine ei ole tuvastatav.
Kolleegium peab vajalikuks ka osutada, et mõlemad kaitsjad on apellatsioonis eiranud kriminaalmenetluse olulist põhimõtet, mis on ette nähtud KrMS § 341 lg 2 ja muuhulgas kehtestab, et kui ringkonnakohus tuvastab KrMS § 339 lg 1 p 7 sätestatud rikkumise, tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ja saadab kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks või § 341 lg 4 teisest lausest tulenevalt uue kohtuotsuse tegemiseks. Seega on seaduses täiesti selgelt sedastatud kaitsjate poolt viidatud rikkumise tuvastamisel ainuvõimalikuna otsuse tühistamine ja tagastamine maakohtule. Nimetatud oluline rikkumine ei saa kaasa tuua ringkonnakohtu poolt õigeksmõistva otsuse tegemist nagu on ebaõigesti taotlenud kaitsjad.
ütluste hindamisel ei ole seaduse mõttes kitsendusi või erandeid, need on põhimõtteliselt kõigi teiste tõenditega võrdväärsed. Kolleegium leiab, et meelevaldne on R.Jakštyse kaitsja apellatsioonis esitatud väide, et tunnistajana ülekuulamisel oleks K.T andnud R.Jakštyse suhtes teistsuguseid ütlusi. Millel selline tõdemus põhineb kaitsja ei argumenteeri. Pealegi ka siis kui K.T suhtes oleks kriminaalasi eraldatud enne süüdistatavana ülekuulamist või juba kohtueelse uurimise käigus, pidi talle tunnistajana ülekuulamisel olema tagatud õigus ütluste andmisest keeldumiseks ning usaldusväärsuse hindamisel tuli lähtuda faktist, et ta on olnud kahtlustatav või süüdistatav samas asjas. Samuti on kaitsjad leidnud, et K.T ütlused tuleb jätta arvestamata tõendiallika ebausaldusväärsuse tõttu. Siinkohal peab kolleegium vajalikuks osutada, et süüdistatava poolt ütluste andmise õigus tuleneb KrMS § 34 ja 35 ning asjaolu, et süüdistatav on andud ütlusi isikute kohta kellega ta koos kuritegusid toime pani, ei muuda iseenesest tema ütlusi ebausaldusväärseteks. Kohus on tema ütlusi hinnanud koos teiste kaassüüdistatavate ütlustega, neid kõrvutanud ja leidnud, et need on usaldusväärsed, st neid ütlusi ei saa käsitleda rõõnana. Kaitsjad on leidnud, et kohus on jätnud tähelepanuta, et K.T ei osanud anda täpseid ütlusi kuritegude toimepanemise aja kohta ning süüdistuses on kuritegude toimepanemise aeg konkretiseerimata. Kolleegium sellise etteheitega ei nõustu. Maakohus on kuritegude ajalise määratluse osas ja seda nii süüdistuses märgitu kui K.T ütluste usaldusväärsuse hindamisel oma põhjendused esitanud. Veelgi enam, kohus on süüdistuses esitatud kuritegude toimepanemise ajalise piirangu alusel R.Jakštyse kahes episoodis õigeks mõistnud. Kolleegium osutab, et kohtupraktika kohaselt saab kuriteosündmust ajalises mõttes lugeda tuvastatuks mitte üksnes siis, kui seda on tehtud kas sekundilise või minutilise täpsusega, vaid ka ajahetke või ajavahemikuna. See sõltub konkreetse kriminaalasja esemeks oleva teo tehioludest. Kaitseõiguse tagamist silmas pidades on oluline, et süüdistataval oleks võimalus aru saada, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse, ja ennast esitatud süüdistuse vastu kaitsta (vt Riigikohtu otsus 3-1-1-85-08, p 13.1). Maakohus on ka M.Villemsile esitatud süüdistuse mahtu vähendanud ning on lugenud tõendatuks vaid isevalmistatud püstolkuulipilduja (Browning)koos helisummuti, lasersihiku ja 2 padrunisalvega 2009 aasta kevadel-suvel käitlemise kuni selle üleandmiseni Tartus. Seega kaitsja viited ütlustele mis puudutavad antud episoodis teiste kaassüüdistatavate poolt relva edasist käitlemist pole asjakohased. Asjaolu, et sündmuste toimumisest aastaid hiljem antavate ütluste kohaselt pole süüdistatavad kindlad, millal nad täpselt erinevate relvadega kokku puutusid, ei sea nende poolt antud ütluste usaldusväärsust kahtluse alla ning selgitus, et aja suhtes võivad ka eksida kuna täpselt enam ei mäleta, on usutav. K.T ütluste usaldusväärsuse hindamisel on maakohus eraldi leidnud, et arvestades sündmustest möödunud pikka aega, asjaolu, et K.T poolt relvade, nende osade ja laskemoona käitlemine toimus pikema aja jooksul, tegevus oli aktiivne, on usutav, et K.T ei pruugi mäletada kõikide sündmuste täpset aega. M.Villemsi puhul on maakohus tõendatuks loetud süüdistuse osas sündmuste ajalise kulgemise tuvastanud mitte ainult K.T ütluste alusel vaid ka kaassüüdistatavate A.M, T. L
ütluste alusel. Kaitsjale oli kaassüüdistatavate ütlused teada, seega oli tal võimalik ka kaitseülesannet täita. R.Jakštyse kaitsja on K.T ütluste ebausaldusväärsust põhistanud asjaoluga, et need on vastuolus A.M’i ütlustega. Samas on aga kaitsja hiljem leidnud, et A.M’i ütlused ei olegi usaldusväärsed ja tuleb üldse tõendikogumist välja jätta. Seega on kaitsja enda seisukohad vastuolulised ega anna alust tõendite ümberhindamiseks. Kolleegium leiab, et R.Jaktšyse kaitsja on apellatsioonis eksitavalt esitanud Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-94-04 sisu. Nimelt on Riigikohus viidatud lahendi p-s 7 sedastanud põhimõtte, et süüdimõistva otsuse tegemine on lubamatu, kui kaassüüdistatava ütlused on sellisel määral üldsõnalise iseloomuga, et neist üksi ei piisanud süüteokahtluse tõestamiseks ning neid üldsõnalisi ütlusi ei kinnitanud täiendavad tõendid. Edasi p 8 on Riigikohus sedastanud, et ka süüdimõistva kohtuotsuse tegemine üksnes kaaskohtualuse ütlustele tuginevalt on teatud juhtudel võimalik. Seejuures on samas lahendis korratud ka et põhimõtteliselt saab kohtuotsust lugeda motiveerituks (ja seega faktiliste asjaolude tuvastamise protsessi menetluses õiguslikult aktsepteeritavaks) ka siis, kui kohtuotsus tugineb vaid ühele tõendile. Oluline on siinjuures aga asjaolu, et kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab kohtuniku poolt olema selline, et tema siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kolleegium leiab, et maakohus on K.T ütluste usaldusväärsusele ka R.Jakštyst puudutavas osas andnud hinnangu koosmõjus teiste kogutud ja kontrollitud tõenditega ja seda eelkõige kaassüüdistatavate ütlustega relvade käitlemisest. R.Jakštyse kaitsja on leidnud, et K.T ütlused pole usaldusväärsed seetõttu, et tema poolt relvade käitlemine oli ebaloogiline kuna hoidis relva keldris, usaldas relva narkomaanist A.M’ile Leetu viimiseks, pakkus relvi R.Jakštysele, kes ei teadnud relvadest midagi ning viis relvi üle piiri auto pakiruumis. Kohtukolleegium leiab, et loogika või erilise tarkuse puudumine ühe kurjategija käitumises, ei anna iseenesest alust tuvastada, et kuritegu polegi toime pandud või et tema ütlused kuritegude asjaolude kohta oleksid seetõttu ebausaldusväärsed. Kaitsja poolt viidatu aga elulise usutavuse osas K.T ütlusi kahtluse alla ei sea. Väärad on R.Jakštyse kaitsja väited apellatsioonis, et K. T on kohtuistungil/ 13.06.12 kohtuistungi protokoll, lk 31-32/ kinnitanud, et teda on veendud R.Jakštyst süüstavaid ütlusi andma lubadusega lahendada tema kriminaalasi kokkuleppemenetluses, kusjuures seejuures kohaldatakse karistusena miinimummäära. Vastavalt viidatud kohtuistungi protokollile on K.T andnud ütlusi, et võimaliku kokkuleppe sõlmimise tingimuseks oli tema poolt kohtus tõeste ütluste andmine, et siis algab karistus miinimumist. On kinnitanud, et räägib kohtus tõtt. Samuti on toonitanud, et oli endale teinud juba selgeks, et soovib kohtus ütlusi anda, et kui annab täpseid ütlusi, on võimalik kokkuleppe sõlmimine ja miinimumkaristus/ t.lk.31-32/. Seega on K.T andnud ütlusi, et talle lubati kokkuleppe sõlmimist juhul, kui annab kohtus tõeseid ja tegelikele sündmustele vastavaid ütlusi. Sellised ütlused mingilgi määral ei anna alust tuvastada, et K.Tt veendi andma R.Jakštyst süüstavaid valeütlusi. Seejuures kolleegium märgib, et ka kokkuleppemenetluses on kokkuleppes märgitud karistus allutatud kohtulikule kontrollile kuna ka kokkuleppemenetluses on kohtul kohustus kontrollida muuhulgas kokkulepitud karistusmäära ja liigi vastavust seadusele ning kohtul on
üldse õigus KrMS § 248 lg 1 p 2, 3 alusel jätta kokkulepe kinnitamata ja kriminaaltoimik prokuratuurile tagastada. Kolleegium leiab, et maakohus on A.M’iga seonduva episoodi lahendamisel toetunud seaduslikult A.M’i ütlustele. Kaitsja taotlusel on süüdistatava ütluste usaldusväärsuse kontrolliks avaldatud tema ütlused Leedus relva üleandmise momendi osas. A.M on selgitanud, et täpselt üleandmise asjaolusid ei mäleta. Kohus on tema ütlustele hinnangu andnud ja jõudnud seaduslikult järeldusele, et kokkuleppe alusel Leedu Vabariiki toimetatud relva üleandmise hetk R.Jakštyse poolt otsitud ostjale pole oluline. Tuvastatav on, et R.Jakštys tuli ise kokkulepitud kohta relvale järele. Samuti pole kogu A.M’i ütluste kahtluse alla seadmise aluseks asjaolu, et ta kohtuistungil tema mäletamise alusel antud paki mõõtmed erinesid K.T poolt antutest. Kohus on tuvastanud, et K.T ütluste kohaselt olid pakis A.Me teadaolevalt mingid autoosad ja relvadest ei teadnud viimane midagi. Samuti on A.M ise kinnitanud, et tarbis sel perioodil ja ka eelmisel päeval narkootilisi aineid, mis võis raskendada detailide meeldejätmist ja nende mäletamist. R.Jakštys ise on kohtuistungil selle episoodi kohta vaid ütelnud, et A.M ei ole kunagi toonud talle ühtegi pakki/ I kd. t.lk. 172 pöördel/. Selline üks lause ei kummuta ega sea kahtluse alla kaassüüdistatavate K.T, A.M’i ega tunnistaja V.R ütlusi. Samuti peab kolleegium vajalikuks märkida, et asjaolu, et V.R, kes on kinnitanud A.M’iga Leedus käimist ja seal ka R.Jakštysega kokkusaamist, ei näinud vahetult paki üleandmist, ei ole hinnatav vastuoluna K.T või A.M ütluste vahel. M.Villemsi kaitsja on leidnud, et kohus on eksinud järeldusega nagu T. L ütlused kinnitaksid Parabellumi eest M.Villemsilt 24 000 krooni saamist kuna kohtuistungi protokollides on sõnaselgelt kirjas, et ta võttis selle K.Tlt. Siinjuures jätab apellant aga täpsustamata millistes protokollides sellised T.L ütlused kirjas on. Maakohtu istungiprotokollis 11.06.2012 / I kd. t.lk. 112-113/ on T.L süüdistatavana andnud ütlusi, et pärast seda kui M.Villems oli soovinud osta ühte 9 mm relva, ta sellise ka A.M kaudu hankis. Viis relva Kopli 21, kus olid nii K.T kui M.Villems. Mõlemad koos ka avasid paki. Sai relva eest 24 000 krooni. Raha oli köögi laua nurga peal. Kellelt see raha pärines tema ei tea. Seega on ebatäpne nii kohtu järeldus kui eksitav ka kaitsja väide. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et T.L ütlused nii M.Villemsi poolt relva ostmise soovist kui relva üleandmise asjaoludest ühtivad K. T ütlustega/ I kd. t.lk. 138-139/. Seonduvalt õhupüstolist Baikal valmistatud püstolile Makarov sarnaneva tulirelva episoodiga on M.Villemsi kaitsja viidanud A.M ütluste usaldusväärsuse hindamise alustena tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustele. Selline kaitsja viide on antud juhul lubamatu. Riigikohus on sedastanud/ otsus nr 3-1-1-10-09/, et juhul, mil kohtueelsel uurimisel antud ütlusi ei ole ristküsitlusel avaldatud, pole võimalik neid ka võrrelda ega hinnata kohtumenetluses antud ütlustega. Kirjeldatud olukorras saab kohus hinnata ristküsitluse käigus antud ütluste usaldusväärsust üksnes kogumis teiste kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning protokollitud tõenditega. Vastavalt kohtuistungi protokollile pole kaitsja taotlenud A.M poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamist/ I kd. t.lk. 110/. Seega pole kaitsjal õigust ka apellatsioonis neile viidata ja ringkonnakohtul puudub alus neid ka hinnata.
Kokkuvõtvalt kolleegium leiab, et kaitsjate apellatsioonis esitatu ei anna alust maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. II Prokuröri apellatsioon.
Maakohus on otsuses lähtunud nii Riigikohtu poolt sedastatud teovalitsemisteooriast kui KarS § 22 lg 3 sisust. Kolleegium ei pea vajalikuks maakohtu otsuses kajastatut korrata, märgib vaid, et prokurör on õigesti toonitanud, et teovalitsemisteooria kohaselt loetakse kaastäideviijaks ka isik, kes hoiab koosseisutunnustele vastava sündmuse kulgemist enda kontrolli all, olles kuriteo keskseks figuuriks. Samas ei nõustu kolleegium apellandi seisukohaga, et kuna relvad toimetati üle riigipiiri R.Jakštyse soovil ja tema osaluseta poleks neid üle piiri toimetatud, on tegu kaastäideviimisega. Ka kaasaaitamistegu on põhiteoga põhjuslikus seoses, seega on põhiteo üheks tingimuseks. Asjaolu, et K.T poolt toimetati relvi üle riigipiiri seetõttu, et R.Jakštys neid soovis, ei anna alust tuvastada K.T tegevus relvade üle riigipiiri toimetamisel oli sedavõrd R.Jakštyse kontrolli all, et viimase käitumine relvade ostusoovi avaldamises oleks käsitatav kaastäideviimisena. Kaasaaitaja tahtlus peab hõlmama täideviija poolt toimepandava teo koosseisu ja ulatuma välja selle objektiivse ning subjektiivse ebaõiguse kõige olulisemate elementideni. Subjektiivsete tunnuste poolest peab kaasaaitamistegu olema tahtlik. Maakohus on iga episoodi osas eraldi põhistanud R.Jakštyse puhul tuvastatud tahtluse liiki ning kolleegiumi veendumuse kohaselt on seda teinud põhjalikult just kuriteost osavõtu aspektist tulenevalt.
III Mõistetud karistused.
Kolleegium peab vajalikuks märkida, et KarS § 418 lg 1 järgi mõistetud 6 kuuline vangistus on KarS § 45 lg 1 ettenähtud miinimumvangistuse ligilähedane tähtaeg ning KarS § 63 ettenähtud 5 aastane vangistus on KarS § 4181 lg 2 sanktsioonis ettenähtud vangistuse miinimummäär. Karistuse mõistmist on maakohus põhistanud ning arvestades asjaoluga, et M.Villemsi suhtes pole karistust kergendavad asjaolud tuvastatavad, on kaitsja väited asjakohatud. M.Villemsile mõistetud karistust on vaidlustanud ka prokurör ja taotlenud rangema karistuse mõistmist enne Tartu Maakohtu otsust toimepandud kuritegude eest. Peamiseks põhjenduseks on toodud kuritegude ohtlikkust, tema varasemat karistatust. Siinkohal peab kolleegium koheselt vajalikuks märkida, et viimatinimetatud asjaolu ei saa olla mõistetud karistuse tühistamise aluseks. Nimelt on prokurör taotlenud mõistetud karistuse karmistamist enne eelmist kohtuotsust toimepandud kuritegude eest, seega pole KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi karistuse mõistmisel võimalik arvestada, et M.Villems on varem kriminaalkorras karistatud isikuks. Vastavalt esitatud süüdistusele on M.Villems toime pannud kaks KarS § 4181 lg 1 ettenähtud tegu, mis ongi kaasa toonud toimepandu kvalifitseerimise KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi, kus sanktsioonis ettenähtud vangistuse miinimumtähtajaks on 5 aastat. Siinjuures peab kolleegium vajalikuks osutada, et maakohus ei ole tuvastanud M.Villemsi süüd kogu süüdistuses etteheidetud käitumises ja osaliselt pole seda ka prokuröri poolt vaidlustatud. Vaidlustatud osas aga ringkonnakohus prokuröri järeldustega ei nõustunud ning jättis ka õigeksmõistvas osas maakohtu otsuse muutmata. Seega KrMS § 340 lg 4 p 3 järgi uue karistuse mõistmiseks ringkonnakohtul seaduslik alus puudub. Kolleegium leiab, et maakohtu poolt karistuse mõistmise põhistusest ja mõistetud karistusest nähtuvalt on kohus M.Villemsile karistuse, sh liitkaristuse mõistmisel arvestanud kõikide prokuröri poolt apellatsioonis äratoodud asjaoludega. Kohtukolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt M.Villemsile karistuse mõistmisel materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis annaks aluse otsuse tühistamiseks. Ülaltoodust lähtuvalt kolleegium leiab, et M.Villemsile mõistetud karistuse osas kohtuotsus tühistamisele ei kuulu.
kaitsjad
taotluse
hüvitada
kaitsealusele
Kaitsjate taotlused rahuldamisele ei kuulu. Maakohtu otsusele esitasid apellatsioonid ka mõlemad kaitsjad. Seega toimus menetlus ka kaitsjate apellatsioonide alusel. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata ehk tegi KrMS § 337 lg 1 p 1 ettenähtud lahendi, seega kohaldub KrMS § 185 lg 2 sätestatu ja menetluskulud jäävad süüdistatavate kanda.
Ivi Kesküla
Meelika Aava
Pavel Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.