Kohtulahend

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

S.H on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema isikuna, keda on Harju Maakohtu 01.11.2013 otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi varguse toimepanemise eest ja kes karistuse kandmiselt vabanes 04.08.2014 ning kes seega paneb süstemaatiliselt toime varguseid, uuesti viibides 20.09.2014 kella 15.59 paiku Harjumaal Tallinnas Mustamäe tee 16 asuva kaupluse Marienthali Selver müügisaalis, võttis võõra vallasasja omastamise eesmärgil Selver AS-le kuuluvad kolm karpi komme Merci maksumusega 4,69 eurot karp, kokku 14,07

eurot, kolm karpi Assorti Merci maksumusega 3,79 eurot karp, kokku 11,37 eurot, ühe pudeli Remy Martin V.S.O.P. maksumusega 26,52 eurot, ühe pudeli Martell V.S.O.P. maksumusega 29,99 eurot, kaks pudelit Vana Tallinn maksumusega 9,29 eurot pudel, kokku 18,58 eurot ja ühe pudeli Courvoiser V.S.O.P. maksumusega 16,90 eurot, kokku kaupa 117,43 euro väärtuses, pani need kaasas olnud kotti ning möödus kaupluse kassadest jättes tahtlikult tasumata võetud kauba eest. Vargus jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Samuti tema, viibides 24.09.2014 kella 11.29 paiku Harjumaal Tallinnas Sõpruse pst 171 asuva kaupluse Maxima müügisaalis, võttis võõra vallasasja omastamise eesmärgil Maxima Eesti OÜ-le kuuluvad viis karpi komme Merci maksumusega 4,39 eurot karp, kokku kaupa 21,95 euro väärtuses, pani need kaasas olnud kotti ning väljus kauplusest jättes tahtlikult tasumata võetud kauba eest. Seega S.H pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav S.H tunnistas ennast esitatud süüdistuses täielikult süüdi, kahetses tehtut ja selgitas, et 20.09.2014 varastas edasimüümiseks kauplusest Marienthali Selver kommikarbid, konjakipudelid ja likööri „Vana Tallinn“, müügisaalis pani kaubad kaasaolnud kotti ja läks kauba eest tasumata kassadest läbi. Peale kassadest möödumist pidas turvatöötaja S.H kinni, turvakontrolli käigus võeti varastatud kaup ära ja tagastati kauplusele. 24.09.2014 peale kella 11 läks kauplusesse Maxima, kus võttis müügisaalis 5 kommikarpi, pani algul karbid ostukorvi, seejärel teises osakonnas olles aga oma kotti, seejärel läks kauba eest tasumata kassadest mööda. Kommikarbid müüs maha. Samal päeval kella 14.30 paiku läks ta uuesti kauplusesse Maxima, et midagi varastada, kuid turvatöötaja tuli tema juurde ja pidas ta kinni (tl 14-19, 34-38). Kohus uuris järgmisi kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõendeid: 20.09.2014 varguse katse episoodis: - Selver AS avaldusest nähtub, et 20.09.2014 varastati Tallinnas, Mustamäe tee 16 asuvast kauplusest Marienthali Selver 3 karpi komme Merci kogumaksumusega 14,07 eurot, 3 karpi Assorti Merci kogumaksumusega 11,37 eurot, pudel Remy Martin V.S.O.P. maksumusega 26,52 eurot, pudel Martell V.S.O.P. maksumusega 29,99 eurot, 2 pudelit Vana Tallinn kogumaksumusega 18,58 eurot ja pudeli Courvoiser V.S.O.P. maksumusega 16,90 eurot, kokku kaupa 117,43 euro väärtuses. Kaup on kauplusele tagastatud (tl 23); - tunnistaja turvafirma Topsec OÜ töötaja XXX ütluste kohaselt peeti 20.09.2014 kella 15.59 ajal kaupluses Marienthali Selver kinni meesterahvas, kes oli kauplusest varastanud šokolaadikomme ja alkoholi (tl 25-27); - Karistusregistri väljavõttest, Harju Maakohtu 01.11.2013.a otsusest ning kiirmenetluste otsustest 01.09.2014 ja 08.09.2014 väärteoasjades nähtub, et S.H paneb vargusi süstemaatiliselt (tl 43-48, 53-59, 60-62). 24.09.2014 varguse episoodis: - Maxima Eesti OÜ avaldusest nähtub, et 24.09.2014 kella 11 paiku varastas S.H Tallinnas, Sõpruse pst 171 asuvast kauplusest 5 karpi kompvekke Merci, koguväärtusega 21,95 eurot (tl 2); - tunnistaja XXX ütluste kohaselt töötas 24.09.2014.a turvatöötajana Tallinnas, Sõpruse pst 171 asuvas kaupluses Maxima, vaadates läbi sama päeva turvasalvestusi märkas ta salvestusel meest, kes võttis kommiosakonnas 5 karpi kompvekke Merci, läks kõrvalosakonda ja tõstis karbid ostukorvist oma kotti ning väljus kella 11.29 paiku

-

-

kauplusest kauba eest tasumata. Sama meesterahvas tuli uuesti kauplusesse 24.09.2014 kella 14.50 paiku ja turvatöötajad pidasid ta kinni (tl 4-5; 64-67) tunnistaja XXX ütluste kohaselt töötab ta Maxima Eesti OÜ sisevalveteenistuse piirkonnajuhina. 24.09.2014 kella 11.29 paiku varastati kauplusest Tallinnas, Sõpruse pst 171 5 karpi kompvekke, varguse toimepannud meesterahvas peeti kaupluses kinni 24.09.2014 kella 14.50 ajal (tl 69-71); Asitõendi – 24.09.2014 turvakaamera videosalvestuse – vaatlusprotokolli ja fotode kohaselt fikseerisid kaamerad Tallinnas, Sõpruse pst 171 asuvas kaupluses Maxima kella 11.16-11.29 ajal musta värvi riietuses noormehe, kellel on käes ostukorv kaubaga, noormees liigub kaupluses, kella 11.21-11.22 ajal on näha, kuidas noormees paneb endale kauba kotti, siis liigub veel müügisaalis, suundub viimase kassa juurde, paneb kassaliinile 2 pakki ja lahkub kauplusest (tl 77-100).

S.H poolt kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused riimuvad tunnistajate ütluste ja kogutud kirjalike tõenditega. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et S.H isikuna, keda on varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõraid vallasasju, tegutsedes kavatsetult. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on varguste toimepanemine kujunenud S.H elustiiliks. Riigikohus on asunud seisukohale, et KarS § 199 lg 2 p 9 kontekstis tuleb elustiili mõiste sisustamisel arvestada iga üksikjuhtumi asjaolusid. Püsiva sissetuleku hankimine on eluviisi kindel tunnus, kus isik on motiveeritud toime panema uusi vargusi. Eluviisi võimaliku tunnusena on vaadeldav ka olukord, kus isikul on lihtsalt harjumus varastada. Need isikud ei varasta selleks, et ära elada, vaid selleks, et neil on lihtsalt nii kombeks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-66-13). Seega pani S.H süstemaatiliselt ebaseadusliku omastamise eesmärgil toime võõra vallasasja äravõtmise katse ning võttis ära võõraid vallasasju ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Kohus leiab, et rahaline karistus ei oleks S.H poolt täidetav, sest ta ei tööta ja tal puuduvad võimalused rahalise karistuse tasumiseks. S.H on 16 kehtivat väärteokaristust. Teda on karistatud rahatrahvidega, mis on valdavalt tasumata. Rahaline karistus ei oleks piisavaks vahendiks S.H mõjutamisel mitte enam toime panema uusi süütegusid. S.H on 5 korral karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimati karistati teda Harju Maakohtu 01.11.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi vangistusega, mille kandmiselt ta vabanes 04.08.2014.a. 01.09.2014.a ,so vähem kui ühe kuu möödumisel karistuse kandmiselt vabanemisest pani ta toime uue varavastase süüteo (tl 60). On ilmne, et S.H ei ole enda jaoks karistusest mingeid järeldusi teinud, ka varasemad karistused ei ole mõjutanud teda loobuma süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada vangistusega. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). S.H kahetseb puhtsüdamlikult tehtut, karistust raskendavad asjaolud puuduvad, üks kuritegudest jäi katsestaadiumisse. Kohus leiab, et teda võib karistada sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt lühema vangistusega.

Kaaludes karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist või vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, leiab kohus, et karistuse eesmärkide saavutamist ei ole võimalik tagada mõistetava vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisel või asendamisel üldkasuliku tööga. Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Käesolevas asjas selliseid märkimisväärseid erisusi ei esine. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-199-06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. S.H on korduvalt karistatud kriminaalkorras, tal on 16 kehtivat väärteokaristust, kuid karistused ei ole saavutanud oma eesmärki ning S.H jätkas süütegude toimepanemist. S.H tarvitab narkootilisi aineid. Arvestades S.H isikut ning asjaolu, et ta on oma käitumisega näidanud, et ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama, tuleb teda karistada reaalse vangistusega. Juhindudes KrMS § 130 lg 41 kohaldab kohus S.H suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist. Maxima Eesti OÜ esitas tsiviilhagi summas 21,95 eurot (tl 73-76). VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanul omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1 asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 136 lg 1 kohaselt, kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub, et kannatanule on õigusvastaselt kahju tekitanud S.H . Süüdistatav tunnistab hagi. Tsiviilhagi on tõendatud tunnistaja ütluste ja kirjalike

materjalidega ning kuulub rahuldamisele. S.H-lt tuleb Maxima Eesti OÜ kasuks välja mõista 21,95 eurot. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kohus peab põhjendatuks, arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, so määrata menetluskulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.