Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Menetlusosalised ja nende esindajad

Prokurör: Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Hinto Kohtuistungi te toimumise aeg

12.09.2014.a. ja 26.09.2014.a.

Juhindudes KrMS § 245, § 250, § 248, § 175 lg. 1 p . 4, 9 § 180 lg. 1, lg.3, § 189 lg. 1, lg. 2 § 190 p. 1, § 192 lg. 1, maakohus o t s u s t a s:

RESOLUTSIOON :

Vangla

kriminaalhooldusosakonna

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu või see on KarS -i järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui on mõistetud karistus, mida seadus selle ees t ette ei näe, Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistuse sisu: T.J süüdistatakse selles et tema leides 20.05.2012.a. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxe kuuluvad

elektrimootorit (nendest kaks 2,2 kW) ́a 200 eurot, kokku 600 eurot ja 2 veoauto tööriistakasti ́a 100 eurot, kokku 200 eurot, grupis koos D.F-iga omastas need enda kasuks pöörates, s.o. viies eelnimetatud esemed 24.05.2012.a. D.F-ile kuuluva sõiduautoga Jõgeva Cronimet Eesti Metalli kokkuostu, saades vanarauana neid müües kokku 92,71 eurot. Seega T.J pannes toime valduses oleva võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, grupi poolt, pani toime KarS § 201 lg . 2 p. 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. D.F ́it süüdistatakse selles, et tema omastas grupis koos T.J-iga , viimase poolt 20.05.2012.a. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kuuluvad 3 elektrimootorit (nendest kaks 2,2 kW) ́a 200 eurot, kokku 600 eurot ja 2 veoauto tööriistakasti ́a 100 eurot, kokku 200 eurot, pöörates need enda kasuks, s.o. viies eelnimetatud esemed 24.05.2012.a. endale kuuluva sõiduautoga Jõgeva Cronimet Eesti Metalli kokkuostu, saades vanarauana neid müües kokku 92,71 eurot. Seega D.F pannes toime valduses oleva võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, grupi poolt, pani toime KarS § 201 lg . 2 p. 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasi saabus kohtule menetlemiseks üldmenetluses. Kohus määras eelistungi 27.12.2013.a. kriminaalasja kohtuliku arutamise planeerimiseks. 27.12.2013.a. Tartu Maakohtu määrusega kriminaalasjas -13- 1 10637 anti T.J ja D.F kohtu a lla ning otsustati võtta menetlusse Erik Konno tsiviilhagi 200 euro saamiseks. 12.09.2014.a. avaldusega Erik Konno loobus tsiviilhagist. Kohtuistungile 12.09.2014.a. jäi süüdistatav D.F-i lmumata ja kohus lükkas kohtuistungi edasi. Nii prokurör kui kaitsjad pidasid võimalikuks kokkuleppe sõlmimist. Uus istung määrati 26.09.2014.a.

Kohtuistung 26.09.2014.a. Prokurör taotles jätkata asja menetlust kokkuleppemenetluses.

Kohtule esitati sõlmitud kokkulepped. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluseks 29.05.2012 (tl.2 pöördel). Süüdistatavad kinnitasid, et nad on nõus asjas menetluse jätkamisega kokkuleppemenetluses. Seega on täidetud formaalsed eeldused asja lahendamiseks kokkuleppemenetluse s. Kohus määras: lõpetada asja menetlemine üldmenetluses ja jätkata kohtulikku arutamist kokkuleppemenetluses. Kohtuistungil jäid prokurör, süüdistatav ad ja nende kaitsjad sõlmitud kokkuleppe juurd e ning palusid selle kinnitada. Prokurör palus kokkuleppe alusel teha kohtuotsuse. Riigi huvi selle asja menetlemisel on minimaalne. Kannatanu ei soovi osaleda kriminaalasja menetluses, kuna see on talle majanduslikult ebamõistlik. Süüdistatavad on aru saanud, et neid ei süüdistata varguses, vaid omastamises. D.F-i viimane karistus on kantud 12 aastat tagasi. On arvestatud tema terviseseisundit. T.J on võimeline tööd tegema, seetõttu on valitud üldkasulik töö, see on karistuse iseloomuga, palka selle eest ei maksta. Neid asjaolusid on arvestatud karistuse valikul. Süüdistatav D.F kinnitas, et ta saab aru talle esitatud süüdistusest ning on nõus kokkuleppega. Ta ei tohi katseajal uut kuritegu toime panna. Palus kokkuleppe alusel teha kohtuotsuse. Süüdistatav T.J kinnitas, et on kokkuleppe sõlminud vabatahtlikult, ta saab teha kõiki töid. Palus kokkuleppe alusel teha kohtuotsuse. Karistuse täitmise korda on talle selgitatud. Kannatanu Erik Konno on tsiviilhagist loobunud (tl.26). Kokkuleppemenetluseks on kannatanu nõusolek olemas (tl.2 pöördel Ikd). Kaitsjad esitasid taotlused kinnitada kokkulepe, mis on seaduslik ja süüdistatavate vaba tahe. Kaitsjad taotlevad kohtulahendi tegemist kokkuleppe alusel. Süüdistatava D.F-i kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi hinnangul on D.F KrMS § 180 lg.3 olukorras- ta on 80% ulatuses töövõimetu, liikumine vaevaline. Töövõimetuspension alla 300 euro kuus. Seda arvestades taotleb kaitsja jätta osa menetluskuludest riigi kanda kohtu äranägemisel. Tasumisele kuuluva osa tasumist ajatada 12 kuule. Süüdistatava T.J kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi taotleb menetluskulude jätmist suuremas osas riigi kanda. T.J on sedavõrd vaesunud, et ta on kaotanud lootuse vaesusest väljuda. Ta ei jõua menetluskulusid tasuda ei 30 päeva ega aasta jooksul. Seetõttu tuleks suurem osa menetluskuludest jätta riigi kanda ja tasumisele kuuluv osa ajatada aasta peale. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud: Vastavalt KrMS § 248 lg . 1 p. 5, § 249 p. 1, § 250 ja § 306 lg . 1 leiab kohus, et T.J tuleb süüdi tunnistada KarS § 201 lg. 2 p. 4 sätes tatud kuriteo toimepanemises; D.F tuleb süüdi tunnistada KarS § 201 lg. 2 p. 4 sätestatud kuriteo toimepanemises ja asja saab lahendada kokkuleppemenetluses. Kohtuotsuse saab teha prokuröri, süüdistatavate ja kaitsjate osavõtul sõlmitud kokkuleppe alusel. Asjas ei ole vaidlustfaktiliste teo asjaolude üle , kuid D.F ei ole toimepandut pidanud kuriteoks, leides, et tema ei ole kuritegu toime pannud ja osutas T.J-ile üksnes transporditeenust. Kokkuleppe sõlmimise ajaks on süüdistatavad nõustunud ja mõistnud, et neid ei süüdistata varguses. Süüdistatavad tunnistavad kumbki oma osa süüteo

toimepanemises ja sellele antavat õiguslikku hinnangut ehk kvalifikatsiooni. Süüteo kinnitavad toimikus olevad tõendid. T.J tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses 201 KarSlg.§ 2 p. 4 järgi ja D.F tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 201 lg. 2 p. 4 järgi. Valitud karistuse liik on kohtu hinnangul õiglane valik, arvestades teo tagajärge ja süüdistatavate senist elukäiku ehk võimalust neid mõjutada hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Kohus teeb kohtulahendi kokkuleppe alusel. Asitõendid on kannatanule tagastatud (tl.tl.17 Ikd). Kannatanu on tsiviilhagist loobunud (IIkd tl.26). Tsiviilhagist loobumine tuleb vastu võtta TsMS § 429 lg.1, lg.2 alusel ja lõpetada tsiviilhagis menetlus.

Menetluskulud KrMS § 180 lg . 1 sätestab: Süüdistatavatelt tuleb välja mõista kriminaalmenetluse kulud: sundraha riigi tuludesse KrMS § 175 lg. 1 p. 9 ja § 179 lg. 1 p. 2 alusel ja määratud k aitsjate tasud KrMS § 175 lg. 1 p. 4 alusel . KrMS § 179 lg. 1 p. 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevaks sundraha suuruseks teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. VV 28.11.2013.a määrusega nr 166 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on ke htestatud kuupalga alammääraks alates 01.01.2014.a 355 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb nii T.J-ilt kui ka D.F-ilt välja mõista sundraha summas 532,50 eurot. T.J kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi on esitanud riigi õigusabi osutamise eest taotluse temale tasu määramiseks 27.12.2013 (tl.13 IIkd). Kohus on tasutaotluse 30.12.2013.a. kinnitanud. Kaitsjale kuulub väljamaksmisele 88,80 eurot. Kohtuistungi ajaks esitas kaitsja tasutaotluse summas 260,40 eurot. Kohus hindab tasutaotlust põhjendatuks. Kohtueelses menetluses on määratud kaitsjatasu 24 eurot (tl.59 Ikd). Kokku on T.J menetluskulu 906,15 eurot. Võttes arvesse kriminaalhooldaja vastust (tl.40 Ikd), mis kirjeldab T.J äärmiselt kehvasid sotsiaalseid tingimusi, leiab kohus, et tegemist on KrMS § 180 lg.3 olukorraga, mis annab aluse osa menetluskuludest jätta riigi kanda. Kohus mõistab T.J-ilt välja menetluskulud summas, mis on võimalik tasuda ka väikese juhutööde teenistuse korral. D.F-i kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi on esitanud riigi õigusabi tasu taotluse kohtueelses menetluses, mis on rahuldatud summas 24 eurot (tl.53 Ikd). Kohtumenetluses on D.F-i riigi õigusabi tasu taotletud summas 590,16 eurot, kuid kohus vähendab seda kolme pooltunni tasu võrra. Määratav riigi õigusabi tasu summa on 494,16 eurot, kokku menetluskulud 1051,11 eurot. D.F-i sissetulek on aastas olnud 2352 eurot. Kohus loeb D.F-i isikuks, kelle menetluskulude jätmine osaliselt riigi kanda on KrMS § 180 lg.3 alusel põhjendatud, kuna nende hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. D.F-ilt mõistab kohus välja menetluskulud riigi tuludesse summas 576 eurot.

Kohtunik Ülle Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.