Kriminaalasi nr 1-14-5589
Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud G.S seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotlenud ning jääb kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Kohtuistungil G.S vabandas kannatanute ees., lisades et nad soovisid kannatanutega ühendust võtta, kuid kannatanud ei reageerinud.. Seetõttu võttiski sellise otsuse vastu, et kannatanud välja tõsta, kuna ise elas perega üürikorteris. G.S palub karistamise mõistmisel võtta arvesse, et tal on 4 liikmeline perekond ning abikaasa töötu. Kannatanu asju, mis talle süüks pannakse ta võtnud ei ole. Menetluskulusid soovib tasuda 12 kuu jooksul. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti ning kõik tõendid on lubatavad. G.S tunnistab oma süüd. Kaitsja palub asja lahendada lühimenetluse korras. Tema kaitsealune tegi mitmeid kordi kannatanutele ettepanekuid korter ise vabatahtlikult vabastada aga kannatanud ei teinud koostööd. G.S oleks pidanud pöörduma kohtusse, et oleks kohtuotsus, mille alusel kannatanud välja tõsta. Kaitsja leiab, et G.S-ile prokuröri poolt taotletud rahalise karistus määr võiks olla väiksem. Tsiviilhagi ei ole dokumentaalselt tõendatud ja palub jätta antud kriminaalasjas läbi vaatamata. Kannatanutele anda võimalus pöörduda tsiviilhagiga kohtusse tsiviilkohtumenetluse korras. Prokurör leidis, et G.S-i tegu on tõendatud, süüdistatav on ennast täielikult süüdi tunnistanud, et ta tõstis kannatanud välja ebaseaduslikult antud korterist ning vaidlust selle üle ei ole. Omastamine ja dokumendi vargus ei ole leidnud tuvastamist. Tegelikkuses oli juurdepääs paljudel isikutel nendele asjadele. Eeluurimine seda ei tuvastanud ning seega ka kriminaalasi lõpetati. Kannatanud on toonud pika nimekirja asjade loetelust, kuid dokumente nende asjade kohta ei ole esitatud ehk tõendid puuduvad. Prokurör leiab, et kohus võiks anda võimaluse kannatanutele tsiviilhagiga kohtusse pöörduda. Prokurör leiab, et G.S-i tegevuses raskendavad asjaolud puuduvad, kergendavaks asjaoluks võib lugeda kahetsust ja süü täielikku tunnistamist. Prokurör palub mõista G.S-i süüdi KarS § 314 järgi ning karistada teda rahalise karistusega 240 päevamäära ulatuses ( päevamäär 3,20 eurot). Vastavalt KrMS § 238 lg 2 alusel mõista karistuseks rahaline karistus 160 päevamäära ulatuses, s.o. summas 512 eurot, mis tasuda KarS § 66 lg 1, 2 alusel ositi 12 kuu jooksul. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, millega süüdistus on tõendatud: Kannatanu XXX ülekuulamise protokolli /I köide tl. 11-18; 22-28/, milles kannatanu on andnud ütlusi, et 11.08.2011.a. kella 17 ajal helistas talle poeg XXX ja teatas, et võõrad inimesed kannavad nende korterist asju välja. Ta läks korterisse aadressile XXX, Tallinn. Korteri lukud olid vahetatud ning korterisse teda ei lastud. Korteriuksel oli kiri, et asjad saab kätte XXX vallast või helistada telefonile XXX. Kirja all oli kirjutatud omanik. Ta koputas uksele, korterisse teda ei lastud ja meesterahva hääl ütles, et korter on maha müüdud ning tema on uus korteri omanik. Ta helistas politsesse, kust öeldi, et uus omanik võib teha mida tahab. Seejärel sõitis ta lattu. Laos pakkisid töölised tema asju fooliumisse. Lao juures olles helistas uuesti politseisse. Midagi kaasa võtmata ta lahkus. 13.08.2011 laadisid tundmatud mehed tema asju. Siis sõitsid avaldust kirjutama politseisse aga keelduti avalduse vastuvõtmisest. 15.08.2011.a. läks ta kohtutäitur K.Velleti juurde, kes ütles, et teda see ei huvita, mis uus omanik teeb. Ta sai teada, et 18.07.2011 oli talle kuuluv korter enampakkumisel maha müüdud ning ostjaks oli XXX. Tema ei teadnud, et tema korter oli sundmüügis. 29.08.2011 politseist selgus, et ta peab sõitma lattu ja seal on ka tema dokumendid. Neid tõsteti ebaseaduslikult välja ja dokumente ka ei ole tagastatud. Ilma kohtuotsuseta ei tohi keegi tungida võõrasse ruumi lukkude lahtimurdmise teel ega käsutada korteris asuvat võõrast vara. Temale ja perele on tekitatud moraalne kahju. Esitas nimekirja asjadest, mis on puudu ning millega on talle tekitatud materiaalset kahju summas 13 430,62 eurot.
Kannatanu XXX ülekuulamise protokolli /I köide tl. 33-37/ milles kannatanu on andnud ütlusi, et ta läks 11.08.2011.a. hommikul kodust tööle. Päeval helistas tal elukaaslane XXX ja teatas, et ta ei saa korterisse sisse ja korterist kantakse nende asju. Aadressil XXX, Tallinn elas tema, elukaaslane XXX, tema ema XXX ja tema poeg XXX. Õhtul sõitis ta mehe ja tema emaga lattu, sedelil nimetatud aadressil. Lattu lasti sisse teda ja mehe ema. Nad asju ei puutunud vaid vaatasid kaugelt. Nägid, kuidas nende asju pakiti. Neid tõsteti ebaseaduslikult korterist välja. 26.10.2011.a. sai mehe ema tagasi asjad, mis olid lattu viidud. Osa asju oli korteris on puudu: kuldkett 42 eurot, katkine kuldkett 40 eurot, erinevad odavad ehted 25 eurot, mikrolaineahi Samsung 70 eurot, naistesaapad suurus 39 20 eurot, laste riided 30 eurot, laste mänguasjad 35 eurot. Samuti tekitati talle ja perele moraalset kahju, tema mingeid dokumente korteri müügi kohta näinud ei ole. Kannatanu XXX ülekuulamise protokolli /I köide tl. 39-43/, milles kannatanu on andnud ütlusi, et ta tuli 11.08.2011.a. koju ja nägi, et võõrad inimesed viivad aadressil XXX, Tallinn asuvast korterist asju välja. Antud korteris elas tema, tema ema XXX, tema elukaaslane XXX ja poeg XXX. Nendele kuuluvad asjad tõsteti veoautosse. Ta nägi kui laaditi külmkappi. Ta läks korteri juurde ja püüdis oma võtmega ust avada, kuid lukk oli ära vahetatud. Uksel sedelit ta ei märganud. Noormehed ütlesid, et viivad asjad lattu. Sel õhtul või järgmise päeva õhtul sõitis koos ema ja naisega lattu sedelil nimetatud aadressil. Lattu teda ei lastud. Neid tõsteti ebaseaduslikult korterist välja ning asju ja dokumente ei ole neile tagasi antud. 26.10.2011.a. sai ema asjad, mis olid lattu viidud kätte. Osad asjad on puudu: neli nivelliiri 130 eurot, karp aknalinkidega 30 eurot, kruvikeeraja telefonide jaoks 3 eurot, mapp instruktsioonidega auto jaoks ja neli rehvi Goodyear 120 eurot. Samuti tekitati neile moraalset kahju. Tunnistaja XXX ütekuulamise protokolli /I köide tl. 45-52/, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et ta on ta XXX OÜ omanik. 09.08.2011 või 10.08.2011.a. võttis ta vastu tellimuse asjade transpordiks korterist aadressil XXX, Tallinn, nende lattu hoiutähtajaga üks kuu. Tellimus tuli G.S-i nimeliselt meesterahvalt. Meesterahvas selgitas, et tal on vaja eelmiste elanike asjad välja vedada, kuna oli korteri ostnud ja on selle uus omanik. G.S-iga sõlmiti asjade transpordi- ja hoiuteenuse osutamiseks suuline leping. 11.08.2011.a. kella 13 ajal helistas G.S ja teatas, et võib sõita asju transportima. Neljast laadijast brigaad sõitis osutatud aadressile ning vastutavaks oli XXX. Laadijate sõnul avas neile korteriukse G.S. Mingi aja möödudes helistas talle keegi töölistest, kes teatas, et mingi naisterahvas soovis teada miks tema asju korterist minema viiakse. 11.08.2011 laaditi osa asju peale. Asjad viidi XXX OÜ partneri lattu, mis asub XXX. Suuremõõtmelisi asju transporditi lattu pakkimata, väikesed asjad laoti karpidesse. Laos asetati asjad alustele ja mähiti tsellofaani, et nad kahjustada ei saaks. 12.08.2011.a. käisid töölised ülejäänud asjade järgi, mis veeti kahe autoga minema. Korteris oli palju prahti ja ehitusmaterjale, mis jäid korterisse. Väljaveetud asjade üleskirjutust ei olnud tehtud. 18.08.2011.a. esitati G.S-ile teenuste eest arve summale 551,35 eurot. Tunnistaja XXX ülekuulamise protokolli, /I köide tl. 66-68/, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et ta töötab ta OÜ-s XXX kolijana. Augustis 2011 täitsid tellimust, mis oli seotud asjade äraviimisega korterist aadressil XXX, Tallinnast Peetri külla lattu. Tellija lasi trepikotta ja korterisse. Tellija avas korteri ukse, kuid ta ei tea täpselt kas korteri uks oli lukustatud või mitte. Korter oli kõik segamini. Mitmes kohas tühjad pudelid. Ühes toas oli prügiga sarnane ehitusmaterjal, mis jäi sinna. Korteris oli vähe mööblit. Teises toas oli vana diivan, kapp, kummut ja isevalmistatud laste voodi. Kolmandas toas oli televiisor ja põrandavaip. Mõned asjad olid juba ära pakitud ja asusid esikus. Tellija juhendas neid. Tema ühtegi asja kappidest ei pakkinud. Tema kohe alustas korterist asjade ära viimist. Külmkapist võttis toiduained välja ja pakkis need plastikkasti. Auto juures tuli nende juurde noormees, kes uuris nende käest mis nad teevad, kuna autos tema asjad. Ta selgitas, et küsigu tellija käest. Noormees läks trepikotta. Mõne aja pärast noormees lahkus. Asjad viisid Peetri külla lattu, kus nad kiletasid asjad ära, et vältida kahjustusi. Järgmisel päeval vedasid samuti asju. Hiljem anti omanikule asjad üle samas seisus ning nemad midagi lõhkunud ei ole. Tema korteris raha, kuldehteid, kuldhambaid näinud ei ole.
Kahtlustatava G.S-i ülekuulamise protokolli, /I köide tl. 104-109/, milles ta andis ütlusi, et ta osales oksjonil kohtutäitur Katrin Vellet büroos, kus oli müüdavaks varaks korter XXX, Tallinn. Korterit tuli osta pimesi ning korteril olid võlad ja oli teada, et korteris elavad alkoholi armastavad elanikud. Ta küsis täiturilt mis saab siis, kui korterit talle ei vabastata, mille kohta sai vastuse, et tuleb kehtestada oma omandiõigust. Korteril olid suured võlgnevused. Nädal peale oksjoni võitu läksid abikaasaga korterit vaatama, et vana omanikuga rääkida ning leppida kokku korteri vabastamise aeg. Välisukse fonolukule vastas eakam naisterahvas, kes lasi sisse aga korteri ust enam ei avatud. Nad külastasid ühe kuu vältel korduvalt XXX korterit aga tulutult. Vanad omanikud kontakti ei võtnud. Vanal omanikul olid 3 aasta võlad ning neile hakkasid laekuma korteri arved. Vanad omanikud tarbisid aga nemad maksid. 11.08.2011.a. kella 11:40 ajal proovis taas ühendust saada vana korteri omanikuga. Seda ta ei saanud ja valis esimese lukufirma ja kutsus kohale. Lukufirma vahetas korteri luku ära. Korteris kedagi ei olnud. Korterisse sisenes kahe oma tuttavaga XXXja XXX. Ta tegi korterist mitu pilti. Nemad asjade pakkimisega ei tegelnud. Korter oli jube (haises, igal pool tühjad pudelid, suitsukonid ja prügi). Siis võttis ta esimese kolimisfirma kontakti. Kolimisfirma XXX tuli 6 töömehega. Kokku leppisid, et korter tehakse asjadest puhtaks. Kolimisfirma lubas tagada, et kõik asjad, mis nemad ära viivad saavad dokumenteeritud ja allkirja alusel üle antud. Seega oli välistatud asjade varastamine või kadumine. Kolimisfirma tegi korteri ja keldri asjadest puhtaks. Maha jäid ainult vanad ja roiskunud esemed. Kolimisfirma käis korterisse kaks päeva järjest. Mitu päeva hiljem tellis ta töötajad, kes viisid korterist prügi välja. Kolimise ajal käis kolimist vaatamas korteri omaniku poeg ja korteri omanik ise. Naisterahvast ta sisse korterisse ei lasknud vaid teatas, et kõik asjad võib ta laost kätte saada. Lao ta üüris koos kolimisteenustega. Kolimise alguses pani ta uksele sildi, kus ja kellega vana omanik kontakti saab. Talle helistati ja käidi ka laos asjade järgi. Lattu mindi samal kolimispäeva õhtul koos politseiga. Teda süüdistati dokumentide varguses ja hoidmises. Vanad omanikud korduvalt valetasid. Piltidelt nähtub ka asjade tõeline väärtus. Päevi järgnesid vana omaniku poja kõned, et neil on õigus poolteist aastat tasuta elada. Ta sai hiljem teada, et ta oleks pidanud taotlema kohtu kaudu väljatõstmist. Ta ei ole endale ühtegi asja omastanud. Asjade omastamises ta süüdi ei tunnista. Asjade hind ei vasta tõele. Kannatanule ukse peale jäetud teadet /I köide tl. 7/, milles antud teada, et asjad saab kätte Peetri külast või helistada tel nr XXX. Asjad viidud Kuma tee 1 Peetri külla. Kirja kirjutanud korteri omanik. Kiri tõendab, et toimus väljatõstmine ja asjade ära viimine. Rahvastikuregistri väljavõtet (XXX) /I köide tl. 10/, millest nähtub, et XXX elukohaks rahvastikuregistris on märgitud alates 03.08.1984.a. XXX, Tallinn. Arvet nr 1027 /I köide tl. 52/, millest nähtub, et G.S-ile on esitanud OÜ XXX arve XXX Tallinn teostatud kolimisteenuse eest summas 551,35 eurot. Arvest nähtub, et väljatõstmine ja kolimine toimus 11.08.2011.a. Täitedokumente /I köide tl. 77-97/, millest nähtub, mis asjaoludel pandi enampakkumisele kannatanule kuulunud korteriomand. Samuti nähtub korteriomandi kuulumine kannatanule enne omanikuvahetust. Enampakkumise läbiviimise dokumente ning dokumente, millest nähtub, et enampakkumise võitis XXX. Fotod korterist välja viidud asjadest /I köide tl. 127-173/fotodelt nähtuvad esemed, mis korterist välja viidi. Hagiavaldust /tl. 179-183/ hagiavaldus, milles on toodud varade nimekiri, millest moodustub tsiviilhagi summas 13957,42 eurot.
Päring Harju Maakohtule ja Harju Maakohtu vastust /I köide tl. 189-191/, mille kohaselt G.S ei ole esitanud Harju Maakohtusse hagi XXX, XXXja XXX väljatõstmiseks aadressilt XXX, Tallinn. Kannatanu vastust prokuröri päringule /II köide 1-14-5589 tl. 30/, milles kannatanu XXX selgitab, et kõik dokumendid ebaseadusliku korterist väljakolimise kohta on ta lisanud tsiviilhagi juurde ning rohkem dokumente tal ei ole, kuna kõik on varastatud või hävitatud süüdistatava poolt. Kannatanu palub tsiviilhagi kriminaalasja raames rahuldada täies ulatuses. Kinnistusraamatu väljatrükki /II köide tl. 31-33/, millest nähtub, et 21.07.2011 kohtutäituri avalduse, 18.07.2011.a. enampakkumise akti alusel on XXX korteri omanik XXX. Rahvastikuregistri väljatrükki /II köide tl. 34/, millest nähtub, et XXX on G.S-i abikaasa. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et G.S on toime pannud KarS § 314 kohaselt ebaseadusliku eluruumist väljatõstmise. Antud süüteo objektiivne koosseis seisneb eluruumist väljatõstmises. VÕS § 272 defineerib eluruumi, kui elamut või korterit, mis on kasutatav alaliseks elamiseks ja eristab eluruumi äriruumist kasutuseesmärgi kaudu. Kannatanute ütlustest ja rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et XXX, Tallinn korter oli nende eluruumiks. TäiteMS § 180 kohaselt seisneb eluruumist väljatõstmine nii asjade, kui ka isikute väljatõstmises, mida G.S ka tegi. Vastavalt RKKK 3-1-1-82-97; 3-1-1-29-99 on alati eluruumist väljatõstmine ebaseaduslik, kui õigusliku alusena puudub jõustunud kohtuotsus. Vastavalt Harju Maakohtu päringu vastusele, ei olnud G.S Harju Maakohtusse esitanud hagi kannatanute väljatõstmiseks XXX, Tallinn, seega oli antud juhul tegemist ebaseadusliku tegevusega. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust kõigi objektiivsete asjaoludes suhtes. Koosseis on ka täidetud, kui isik tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Seega G.S pidi võimalikuks pidama, et väljatõstmiseks tal puudus õiguslik alus. G.S on ebaseadusliku väljatõstmist tunnistanud ning on andnud ka selle kohta ütlusi, millest nähtub, et ta 11.08.2011 vahetas korteril aadressil XXX, Tallinn luku ja asus eluruumist vara väljatõstmist. Kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud, selle pani toime süüdistatav. Süüdistatava tegevuses õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik. Karistus KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavale KarS § 314 alusel inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga karistuse eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. G.S kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda ühes kuriteo episoodis. G.S omab sissetulekut. Antud kuriteo eest on seadusandja ette näinud üksnes rahalise karistuse. Kohus leiab, et süüdistatava tegevusele on antud õige juriidiline hinnang. Süüdistatav pani otsese tahtlusega toime teise astme kuriteo. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust ja süü tunnistamist ning karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei
tuvastanud. Kohus peab põhistatuks karistada G.S KarS § 314 alusel rahalise karistusega 210 päevamäära ulatuses, s.o 672 eurot, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel lühimenetluse korras, tulenevalt vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks 140 päevamäära ulatuses, s.o. 448 eurot. Kohus leiab, et rahalise karistuse võib määrata kandmisele ositi.. Tsiviilhagid Antud kriminaalasjas on esitanud ühise tsiviilhagi kannatanud XXX, XXX ja XXX summas 13 957,42 eurot. Vastavalt KrMS § 306 lg 1 p 11 kohaselt on kohtuotsuse tegemisel vajalik lahendada küsimus selles, kas ja millises ulatuses rahuldada tsiviilhagi või hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. Esitatud tsiviilhagis on hulgaliselt loetletud esemeid, mille ulatuses on kannatanud väidetavalt kahju kandnud. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole tsiviilhagile lisatud ühtegi dokumenti, mis hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid kinnitaksid. Kohus leiab, et kriminaaltoimikus puuduvad materjalid, mille pinnalt oleks võimalik tõsikindlalt järeldada, et kannatanud on kandnud kahju tsiviilhagis toodud ulatuses ja määras. Vastavalt VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning tulenevalt VÕS § 127 lg 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kuna käesoleval juhul ei ole leidnud tuvastamist, et G.S oleks seotud antud kahjude tekitamisel, siis kooskõlas KrMS § 310 lg 1 aluselt jätta esitatud tsiviilhagi summas 13 957,42 eurot läbi vaatamata. Ühtlasi selgitab kohus, et kannatanutel on õigus vastavalt KrMS § 310 lg 3 kohaselt õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetute poolt, kuuluvad G.S-ilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 532,50 eurot Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt tuleb G.S-ilt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. summas 676,80 eurot. Süüdistatava G.S-i kaitsjatasu summas 676,80 eurot koosneb järgnevatest kaitsjatasu taotlustest: 29.08.2013.a. toimiku materjalidega tutvumine kohtueelses menetluses 64,80 eurot; 11.12.2013.a. toimiku materjalidega tutvumine kohtueelses menetluses 72 eurot; 16.04.2014.a. lihtmenetluse ettevalmistus ja 16.01.2014.a. kohtuistung 180 eurot ja 12.09.2014.a. üldmenetluse ettevalmistus, kaitseakti koostamine, 2 eelistungit ja kohtuistung 360 eurot. Samuti tuleb välja mõista süüdistatavalt G.S-ilt KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud, mis on G.S 0,45 eurot. 31.07.2013.a. on kaitsjale Jugans Grossmannile edastatud kriminaaltoimikust koopia. Kohtu hinnangul ei esine süüdistataval erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise. Süüdistatav omab kindlat sissetulekut. Kuid kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavatele anda mõistliku aja. Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,5,9, § 179 lg 1 p 2; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312, § 313, § 315, 310 lg 1, § 310 lg 3 o t s u s t a s:
Süüdi tunnistada G.S KarS § 314 järgi ja karistada rahalise karistusega 672 eurot (s.o. 210 päevamäära, rahalise karistuse päevamäär 3,20 eurot). Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes rahalise karistuse 140 päevamäära ulatuses, s.o. 448 eurot. KarS § 66 lg 1,2 alusel määrata, et rahaline karistus kantakse ositi 10 kuu jooksul, s.o. igakuiselt 44.80 eurot. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr EE891010220034796011 või Swedbangas nr EE891010220034796011. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ning selgitus: „G.S, 1-14-5589, rahaline karistus“. Tsiviilhagi: Kannatanute XXX, XXX, XXX ja XXX poolt esitatud tsiviilhagi summas 13 957,42 eurot jätta läbi vaatamata KrMS § 310 lg 1 alusel. Vastavalt KrMS § 310 lg 3 alusel kohus selgitab, et kannatanutel on õigus esitada tsiviilhagi tsiviilkohtumenetluse korras. Menetluskulud: Välja mõista G.S-ilt 532,50 eurot sundraha, toimiku koopia tasu 0,45 eurot ja kaitsjatasu summas 676,80 riigi tuludesse. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. EE891010220034796011 SEB Pank; EE932200221023778606 Swedbangas või EE403300333416110002 Danske Bank, viitenumber 2800049777. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.
Margot Mikler Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.