Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 02. septembri 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Delis Klimenko, määruskaebus
RESOLUTSIOON
Viru Maakohtu 02. septembri 2014 määrus jätta muutmata ning süüdimõistetu Delis Klimenko määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Viru Maakohtu 12.06.2009 otsusega mõisteti Delis Klimenko süüdi KarS § 200 lg 2 p 4,7,8 ja § 328 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 24.07.2006 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust. Karistusaja algus 20.01.2009 ja lõpp 16.04.2015.
2.Viru Maakohtu 02.09.2014 määrusega jäeti D. Klimenko vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
Maakohus leidis, kuigi isikul on vabanemisel olemas nii elu- kui töökoht, on tema vabastamist välistavad asjaolud kaalukamad. D. Klimenkol on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis näitab maakohtu hinnangul, et kinnipeetav ei ole ka vangistuses viibides suutnud õiguspäraselt käituda. Samuti oleks maakohtu hinnangul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosusele tuginedes (39%) kinnipeetava vabastamine käesoleval hetkel ennatlik.
2.2.Maakohus arvestas, et tegemist on kinnipeetavaga, kes on varem katseaja nõudeid rikkunud ning pani katseajal toime uue kuriteo. Samuti võttis maakohus arvesse, et isik paigutati avavanglasse, kus ta pani toime distsiplinaarrikkumise, mistõttu paigutati ta kinnisesse osakonda. Maakohtu hinnangul näitab eeltoodu isiku suutmatust kontrollile alluda ning kehtestatud nõuetest kinni pidada. Maakohus leidis, et D. Klimenko kriminaalhooldusele allutamine ei taga tema õiguskuulekat käitumist. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et KarS § 76 lg 3 nimetatud tingimused ei ole täidetud, mistõttu ei pidanud maakohus võimalikuks süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada.
3.Viru Maakohtu 02.09.2014 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu D. Klimenko, kes palub tühistada Viru Maakohtu 02.09.2014 määruse ja vabastada D. Klimenko vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.
3.1.Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohtu määrus on põhjendamatu ning maakohus ei ole õigesti arvestanud kõiki KarS § 76 lg 3 tulenevaid asjaolusid. Kaebuse esitaja tunnistab, et sooritas viimase kuriteo, kuna ei osanud teisiti oma probleeme lahendada. D. Klimenko lahkus vabatahtlikult oma viimasest töökohast, et minna tööle Soome, milleks laenas teistelt ka raha. Kui selgus, et Soome tööle minna ikka ei saa, ei osanud D. Klimenko tekkinud võlgnevuste probleemi lahendada.
3.2.Kehtiva distsiplinaarkaristuse osas märgib D. Klimenko, et käesoleval hetkel on nimetatud distsiplinaarrikkumise osas käimas vaidlus Tartu Halduskohtus.
3.3.Vangistuses olles on kinnipeetav läbinud mitmeid sotsiaalprogramme, omandanud abikoka eriala ning B-kategooria juhiload. D. Klimenko märgib, et vabaduses olles on talle garanteeritud töökoht OÜ-s XXX . Kaebuse esitaja märgib, et avavanglas olles oli ta vabaduses tööga hõivatud ligi 1 aasta. Tänu eeltoodule suutis D. Klimenko tasuda oma rahalisi nõudeid ning ka vabanemisfondi on märgatavalt raha lisandunud. Samuti asjaolu, et kinnipeetaval ei ole kinnises osakonnas 5 kuu jooksul rikkumisi esinenud, näitab kaebuse esitaja hinnangul, et ta suudab seaduskuulekalt käituda ning kehtivaid reegleid järgida.
3.4.Kaebuse esitaja lisab, et tal on vabaduses olemas korter – sotsiaalkorter, kus elavad tema vanemad. D. Klimenko varasemas elukohas ning vanemate korteris toimus 2014. a aprillis gaasiplahvatus, mistõttu on korter elamiskõlbmatu. D. Klimenko soovib vabaneda eelkõige seetõttu, et tal oleks võimalik oma vanemaid aidata. Kaebuse esitaja leiab, et kriminaalhoolduse kohaldamine aitab tal edaspidi tekkida võivate probleemidega toime tulla, sest sellisel juhul on tal olemas kriminaalhooldusametnik, kelle poole pöörduda.
3.5.Kaebuse esitaja väidab, et vangistus on oma eesmärgi täitnud, sest 5 aastat ja 7 kuud on väga pikk aeg, et teha omad järeldused kuidas edaspidi elada. Kinnipeetav on valmis vabanema ka elektroonilise valve alla, kuna ta on endas kindel, et suudab seaduskuulekalt elada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et D. Klimenko vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu D. Klimenko määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja D. Klimenko ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta D. Klimenko enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude asjaoludele, nende iseloomule ja mõistetud liitkaristusele, on põhjendatud.
6.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et D. Klimenko omandab haridust, on läbinud sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“, osalenud kutseõppes abikoka erialal, -2-
omandanud B kategooria juhiload, olnud vangistuse jooksul regulaarselt tööga hõivatud ning osalenud mitmetes taasühiskonnastavates tegevustes.
6.1.Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et D. Klimenko vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vabastamist mittetoetavad asjaolud (röövimine, põgenemine, uue kuriteo toimepanemine katseajal) kaaluvad üles süüdimõistetu vabastamist toetavad asjaolud (elu- ja garanteeritud töökoha olemasolu ning kinnipeetava motivatsiooni muutumiseks).
7.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et maakohus on D. Klimenko osas kohtumäärust tehes pinnapealselt või vähesel määral analüüsinud tema ennetähtaegse vabanemisega seoses tähtsust omavad asjaolusid, mistõttu on kohtumäärus tehtud ennatlikult või pealiskaudselt. Ringkonnakohus märgib, et isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üheks eelduseks on kinnipeetava hea käitumine vanglas ning distsiplinaarkaristuste puudumine. Käesoleval hetkel on D. Klimenkol üks kehtiv distsiplinaarkaristus – töökohal mobiiltelefoni kasutamise eest. Ringkonnakohus on seisukohal, et tegemist ei ole suure rikkumisega, kuid siiski keelatud eseme kasutamisega väljaspool vanglat, tööl olles.
7.1.D. Klimenkot on kriminaalkorras karistatud üheksa korda ning reaalset vangistust kannab D. Klimenko kolmandat korda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohaga, mille kohaselt ei ole mõistetud karistused ja kriminaalhooldusametniku järelevalve alla allutamine D. Klimenkot eemale hoidnud uute kuritegude toimepanemisest. Ringkonnakohtu hinnangul iseloomustab eeltoodut ka asjaolu, et isik on uued kuriteod toime pannud katseajal.
8.Ringkonnakohus, arvestades eeltoodut, samas ka D. Klimenko vabastamist toetavaid asjaolusid, leiab, et käesoleval ajal on tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse puhul otsustavaks eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud ning isiku varasem elukäik. D. Klimenko tunnistati süüdi röövimise ning põgenemise eest, olles ka varasemalt röövimise ning varguste toimepanemise eest karistatud. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et kuna varavastane kuritegu oli toime pandud relvaga ähvardades ning suures ulatuses, ei ole D. Klimenko ennetähtaegne vangistusest vabastamine siiski õigustatud. Samuti pole väheoluline asjaolu, et D. Klimenko, olles vahistatud, põgenes teda konvoeeriva saatemeeskonna valve alt.
9.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. D. Klimenko puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 3 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Kolleegiumi hinnangul on maakohus D. Klimenko kuritegude toimepanemise riskitegureid põhjalikult analüüsinud ning leidnud, et D. Klimenko ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning tema, kui varavastaste kuritegude toimepanija vabastamine ei ole käesoleval ajal kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
-3-
10.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu D. Klimenko määruskaebuse rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Mati Kartau
-4-
Paavo Randma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.