Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
02.09.2014, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi aeg – 21.08.2014
Kohtuasja number
1-09-9134
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Kaitsja
Mati Senkel
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid K.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
K.L, isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 20.01.2009 ja lõpp 16.04.2015
Jätta K.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista K.L- ilt menetluskuluna riigituludesse 169,92 eurot kaitsetasu adv. Mati Senkel’i poolt õigusabi osutamise eest. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Mati Senkel kasuks 169,92 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Mati Senkeli poolt süüdimõistetu K.L kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik
sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, süüdimõistetule, tema kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud: Viru Vangla edastas 25.06.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. K.L tunnistati süüdi Viru Maakohtu 12.06.2009 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 ning KarS § 328 lg 1 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 24.07.2006 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõisteti liitkaristuseks 6 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust. K.L-i on kriminaalkorras karistatud 9-l korral, vanglas viibib kolmandat korda. Varasemad kuriteod on olnud peamiselt vargused, viimased kaks röövimised. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, soodusteg uriks materiaalse kasu saamine ja grupi mõju . Kinnipeetav on vangistuses viibitud aja jooksul osalenud mitmetes taasühiskonnastavates tegevustes. Isik on regulaarselt töötanud, samuti läbinud sotsiaalprogrammi ,,Sotsiaalsete oskuste treening’’. Samuti osales kutseõppes abikoka erialal. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas elukoht. Samuti on talle garanteeritud töökoht. Isikut on nõus vabanemisjärgselt toetama tema perekond. Puudulikule toimetulekuoskusele viitavad korduvad kuriteod, mis on toime pandud majandusliku kasu saamiseks. Tegemist on isikuga, kes võib käituda impulsiivselt. Tunnistab olemasolevaid probleeme, kuid ei hinda neid objektiivselt. Viimase kuriteo pani isik toime katseajal. Negatiivset suhtumist ühiskonna normidesse näitavad korduvad süüteod. Motivatsiooni käituda edaspidi õiguskuulekalt seab kahtluse alla asjaolu, et kinnipeetav, paigutatuna avavanglaosakonda, paigutati distsiplinaarrikkumise tõttu taas kinnisesse osakonda. Seega ilma järelvalveta võib rikkuda õigusnorme. Vangla hin dab uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 39 %, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 27%. Vangla toetas kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuuri seisukoht: 19.08.2014 Viru Maakohtule saabunud seisukohas märgib prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Prokurör märkis, et isiku t on varasemalt üheksa korda kriminaalkorras karistatud. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Tegemist ei ole õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Viimased kuriteod pani ta toime katseajal. Tulenevalt toimepandud kuritegude
tehioludest (mh vägivaldsusest) e i saa aktsepteerida sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Viru Maakohtu 24.07.2006 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 7,8 mõistetud 4-aastase vangistuse kandmisest vabanes süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt Harju Maakohtu 05.06.2008 ko htumääruse alusel ja oli allutatud käitumiskontrollile. Karistuse ärakandmata osa oli 1 aasta 2 kuud 28 päeva. Eraldi väärib märkimist see asjaolu, et eelnimetatud kohtotsusega mõistetud karistuse kandmisest vabanes L. K.L 17.06.2008, kuid juba veidi üle 6 kuu hiljem, s.o 07.01.2009, pani ta toime uue röövimise raskendavatel asjaoludel. Kriminaalhooldusel oliisik suhteliselt lühikest aega. Vaatamata käitumiskontrollile, ei muutnud ta oma käitumist ning pani katseajal toime uued tahtlikud kuriteod. Kuna kinnipeetav on varasema käitumisega näidanud, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, hoidmaks ära tema poolt uute kuritegude toimepanemisest, ei ole tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega ning võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega on K.L puhul olemas kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. K.L puhul on mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 39%, mis ei ole madal risk. Kuna kinnipeetav kannab liitkaristust muuh ulgas röövimiste toimepanemise eest tema ennetähtaegse v abastamise korral saaks kannatanute õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et võõra vallasasja vägivaldne äravõtmine selle ebase adusliku omastamise eesmärgiks ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva rii gipoolse sanktsiooni, mis võib väljendudavangistuse täiel määral ära kandmises. Toimepandud vägivaldse varavastase kuriteo ning karistuse täitmise vastase kuriteo asjaolud on kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabaduses. Tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega . Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida K.L käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetä htaegse vabastamise oluliseks ting imuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipe etav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest jasellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Maakohtu istung: 21.08.2014 toimunud videokohtuistungil märkis kinnipeetav, et on teinud omad järeldused ja soovib elada vabaduses seaduskuulekat elu. Kinnipeetav selgitas, et kahetseb toime pandud röövimist. Kinnipeetav kinnitas, et selliseid võlgnevusi, mis paneks teda uusi kuritegusid toime panema, tal ei ole.
Kinnipeetava kaitsja märkis, et kinnipeetavalon olemas elukoht ja töökoht. Ka vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Uute kuritegude toimepanemise risk on langenud. Maakohtu määruse põhjendused: Maakohus, tutvunud asja materjalidega, prokuratuuri seisukohaga ja ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja K. L tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning k äitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kuigi isikul on vabanemisel olemas elu- ja töökoht, on tema vabastamist välistavad asjaolud kaalukamad. Kohus märgib, et kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kohus leiab, et kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu näitab, et kinnipeetav ei ole ka vangistuses viibides suutnud õiguspäraselt käituda ning kuna vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3 -1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, tuleb distsiplinaarkaristuse olemasolu kindlasti ka käesoleval juhul arvestada. Kuivõrd vangla on hinnanud kinnipeetava poolt uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus eks 39%, oleks kohtu hinnangul nii kõrge riskiprotsendiga kinnipeetava vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokuratuur. Tegemist on isikuga, kes on varem rikkunud katseaja nõudeid ja pani katseajal toime uue kuriteo. Ka pani isik avavanglaosakonnas viibimise ajal toime distsiplinaarrikkumise, mistõttu paigutati ta kinnisesse osakonda. Kohtu hinnangul näitabeeltoodu isiku suutmatust kontrollile alluda ning kehtestatud nõuetest kinni pidada. Kohus leiab, et isiku kriminaalhooldusele allutamine ei taga tema õiguskuulekat käitumist. Eeltoodust nähtub, et KarS § 76 lg 3 nimetatud tingimused ei ole täidetud ning sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks kinnipeetavat tingimisi enne tähtaega vabastada. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid. Kohus ei pea tõenäoliseks, et kinnipeetav suudab vabanedes elada õiguskuulekat elu. Kohus selgitab, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.