Kohtulahend

1-14-1364 Kinnipeetava sõnul ei tarvitanud ta alkoholi igapäevaselt, vaid teatud perioodidel tarvitas alkoholi pikemat aega. Kinnipeetav kannab käesolevat vangistust mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, mille eest on teda varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetava sõnul on vabaduses olles üritanud tegeleda alkoholiprobleemiga, kuid katsed ebaõnnestusid. Käesoleval hetkel on kinnipeetaval olemas motivatsioon vabanemisel mitte tarvitada alkoholi ning isik tunnistab, et alkoholi tarbimine on tema jaoks probleem. Vestluse käigus ütles kinnipeetav, et ta võiks vabanemise korral läbida mõne sotsiaalprogrammi, mis on seotud alkoholi tarbimisega. Uue kuriteo risk ja ohtlikkus tulenevad sellest, et olles alkoholijoobes, sooritab isik kuriteo, mis võib ohtu seada tema ja teiste isikute tervise. Kinnipeetav ei arvesta tihti oma tegude tagajärgedega ning tegutseb pigem hetkeolukorrale vastavalt. Isik on süstemaatiline õigusrikkuja, tal on 15 väärteokaristust. Uue kuriteo risk tuleneb sellest, et isik ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Isikut on kehalise väärkohtlemise eest karistatud kahel korral. Impulsiivsusele viitavad korduvad samalaadsed kuriteod ning isik kordab oma vigu. Kinnipeetavat on korduvalt allutatud käitumiskontrollile. Kriminaalhooldusel olles on ta rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi ning pannud katseajal toime uusi kuritegusid, mistõttu on neljal korral tingimisi karistus pööratud täitmisele. Vanglateenistuse ametnikesse suhtub positiivselt. Isikul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Isikut on mitmel korral karistatud joobes juhtimise eest, seega ei väärtusta isik piisavalt ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Sõnades väljendab motivatsiooni kuritegelikust käitumisest loobuda, kuid varasemad karistused pole tema käitumist muutnud. V. S. poolt üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 31% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 38%. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu V. S. avaldas istungil, et soovib ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. V. S. kaitsja toetab V. S. taotlust ja palub anda talle veel üks võimalus. Prokurör Riita Serikova oma kirjalikus seisukohas palub ennetähtaegse vabastamise taotluse jätta rahuldamata. Tartu Vangla iseloomustusest ja kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud üheksa korda, kusjuures vanglakaristust kannab kuuendat korda. Kantav karistus on mootorsõiduki joobes juhtimise eest, teo ajendiks on alkoholisõltuvusest tulenevad probleemid. Tema ohtlikkus seisneb eeskätt selles, et kuritarvitab tsükliliselt alkoholi, mis tingib seadusi eirava käitumise ning on ühtlasi olnud ka tema varasemate süütegude korduvaks ühiseks nimetajaks. Kinnipeetav ei arvesta oma tegude tagajärgedega ning tegutseb pigem hetkeolukorrast ja -emotsioonist kantult. Isik on süstemaatiline õigusrikkuja - tal on lisaks kriminaalkaristustele ka 15 väärteokaristust. Vangla sisekorda on isik rikkunud kaks korda. Väljaspool vanglat kuuluvad isiku suhtlusringkonda enamasti kriminaalkorras karistatud isikud. Iseloomustusest nähtub, et kuigi isik ei pea oma käitumist õigeks, pole ta suutnud astuda reaalseid samme, mis tema eluviisi oluliselt muudaksid. Mis puutub tema soovi rohkem osaleda oma laste kasvatamises, siis tuleb märkida, et senini pole ta peale negatiivse eeskuju märkimisväärset panust andnud. Murettekitav fakt on seegi, et isik kutsub vanglasse kokkusaamisele alaealist poega, adumata, et see pole kaheksaaastasele lapsele sobiv keskkond. Vabastamisel lisandub kahele pensionärile ülalpeetav, kelle väljavaated tööd leida on enam kui ebaselged. Eripreventiivsest aspektist leiab prokurör, et kui viis varasemat vangistust pole avaldanud piisavat mõju käitumistavade muutmiseks, siis peab ka isik ise aru saama, et ühiskond ei saa tolereerida tema lubadustele vaatamata üha jätkunud

1-14-1364 kuritegelikku käitumist ja seeläbi kaaskodanike ohustamist. Võttes arvesse kinnipeetava kriminaalset tausta ning potentsiaalset riski ühiskonnale, jääb prokurör Tartu Vangla hinnanguga võrreldes eriarvamusele ning ei toeta tema tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohtu seisukoht KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega ja KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. KarS § 75 lg 2 p 9 kohaselt on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Tartu Maakohtu 13.02.2014.a otsusega mõisteti V. S. lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta vangistust, mida süüdimõistetu kannab alates 12.02.2014.a. Kuna V. S. on käesolevaks ajaks kandnud karistusajast ära rohkem kui poole mõistetud karistusajast, mis on rohkem kui kuus kuud ja ta on andnud nõusoleku elektroonilise järelevalve kohaldamiseks, siis on V. S. suhtes olemas KarS § 76 lg 1 p-dest 1, 2 tulenevad formaalsed alused kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks. Justiitsministri 22.02.2007.a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Kriminaalhooldusametniku arvamuses (lk 24-25) nähtub, et aadressil Tartu maakond Kõrveküla Linnu tn 2 asuva eluaseme üldine olukord vastab elektroonilise valve kohaldamiseks nõutavatele tingimustele ning elektroonilise valve seadmiseks on oma nõusoleku andnud süüdimõistetu vanaema Elvi A.T, isa V. S. ja vend Andero A.T. Seega on täidetud ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ja prokuröri seisukohad, on veendunud, et käesoleval juhul ei esine selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse V. S. tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

1-14-1364 Kuna kuriteos süüditunnistamisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud, siis peavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks esinema erandlikud asjaolud. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine ühtegi erandlikku asjaolu, mis tingiksid V. S. ennetähtaegse vabastamise. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et V. S. on varasemalt üheksal korral kriminaalkorras karistatud ning käesolevat vangistuskaristust kannab ta kuuendat korda. Samuti nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et V. S. on varasemalt kriminaalhooldusel olles rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi, on pannud katseajal toime uusi kuritegusid, mistõttu on neljal korral talle mõistetud tingimuslik vangistus täitmisele pööratud. V. S. on korduvalt karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et V. S. tunnistab, et tal on probleeme alkoholi tarvitamisega, samas ei ole astunud samme sõltuvusest vabanemiseks. Süüdimõistetu puhul piirdub probleemi lahendamine vaid sellest rääkimisega, konkreetseid tegusid pole järgnenud. Kohtu hinnangul on tema alkoholisõltuvus üheks suureks ohumärgiks vabanemisel, kuna isik on korduvalt toime pannud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise. Joobes juhtimisega suureneb oht kaasliiklejate suhtes ning sellise tegevusega kaasneb risk põhjustada eeskätt nõrgema liikleja või ka kaassõitja surm. Kuigi V. S. on korduvalt karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, on isik siiski järjepidevalt jätkanud samaliigiliste kuritegude toimepanemist. Elektrooniline järelevalve ei takista V. S. alkoholi kuritarvitamist ja uute kuritegude toimepanemist. Varasem käitumine näitab selgelt, et V. S. ei ole oma varasematest õigusrikkumistest vajalikke järeldusi teinud ega suutnud õiguskuulekalt käituda. Samuti on ta varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõuded, jätkates uute kuritegude toimepanemist, mistõttu ei ole V. S. sobilik allutamaks taaskord kriminaalhooldusele. Ka käesoleva vangistuse ajal ei ole süüdimõistetu suutnud õiguspäraselt käituda, kuna talle on vangistuse kestel määratud 2 distsiplinaarkaristust. Kohus on veendunud, et isiku suutmatusest alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele ja katseajal uute kuritegude toimepanemisest võib järeldada, et V. S. võib ennetähtaegsel vabanemisel rikkuda talle määratavaid kontrollnõudeid, seega on käesoleval ajal V. S. ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Lisaks eeltoodule märgib kohus, et V. S. puhul ei ole täidetud ka tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamise eeldused. Süüdimõistetul on küll vabanedes kindel elukoht isa ja venna juures, kuid puudub kindel töökoht. V. S. on väitnud, et vabanedes saab ta tööle asuda samas firmas, kus töötab tema vend, kuid firma nime ei suutnud nimetada. Kohtuistungil nimetab V. S. küll ühe firma nime, kus ta ka enne kinnipidamist olevat töötanud, kuid Tartu Maakohtu 13.veebruari 2014.a. otsusest nähtuvalt oli ta töötu. Kriminaalhooldaja arvamusest (vangla toimiku 2. osa, lk 24 pöördel) nähtuvalt ei osanud kodukülastuse käigus ka süüdimõistetu vanaema öelda firma nime, kus võiks V. S. tööle asuda. Ka teistkordsel kodukülastusel ei osanud keegi firma nime öelda. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 31% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 38%, mis on kohtu hinnangul liiga kõrge protsent, et V. S. tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohus on seisukohal, et V. S. ei ole võimalik karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada tulenevalt tema varasemast kuritegelikust elukäigust, tulenevalt sellest, et isikul puudub vabaduses kindel töökoht ning V. S. on varasemalt korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud, mis näitab selgelt, et varasemalt mõistetud karistused ei ole osutunud piisavaks, et mõjutada V. S. elama õiguskuulekalt. Seega on kohus veendunud, et V. S. tuleb talle mõistetud karistus kanda täies ulatuses. Menetluskulud Süüdimõistetule V. S. riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt (Advokaadibüroo LMP) esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu 72 euro ja kulude 57,60 euro

1-14-1364 hüvitamiseks kokku 129,60 euro ulatuses. Kaitsja taotlus on põhjendatud ja süüdimõistetult V. S. tuleb välja mõista kaitsjatasu riigituludesse 129,60 eurot.

Roomet Sõnna Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.