K.G (K.G) süüdistuses KarS § 424 järgi kiirmenetluses Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 13. veebruari 2014 otsus lühimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdistatava K.G kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, apellatsioon
RESOLUTSIOON
1.Jätta süüdistatava K.G kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel apellatsioon Tartu Maakohtu 13. veebruari 2014 otsuse peale kriminaalasjas 1-14-1364 läbi vaatamata.
2.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 108 eurot, sealhulgas käibemaks 18 eurot, advokaat Anu Pärtelile tema poolt K.G-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
3.KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 185 lg 2 alusel välja mõista K.G-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Anu Pärteli apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest 108 eurot riigituludesse.
poolt
4.K.G tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Swedbank a/a nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198.
5.Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „K.G , 1-14-1364 menetluskulud“.
6.Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.
7.Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 13.02.2014 otsusega tunnistati K.G lühimenetluses süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, s.o 6 kuu võrra ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati K.G kahtlustatavana kinnipidamise aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise aja alguseks arvestati 12. veebruar 2014.
1.1.Maakohtu põhjendused K.G-le mõistetud karistuse osas olid järgmised.
1.1.1.Karistusregistri andmetel on K.G kriminaalkorras karistatud 8-l korral, viimati Tartu Maakohtu 08.02.2012 otsusega KarS §-de 120, 121 ja 424 järgi, mille eest talle mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 16.05.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 27 päeva vangistust. K.G vabanes Tartu Vanglast pärast karistuse ärakandmist tähtaegselt 01.11.2013. Väärtegude eest on K.G karistatud 15-l korral, viimati PPA Lõuna prefektuuri 09.12.2011 otsusega LS 201 lg 2 järgi rahatrahviga 500 eurot. Süüdistataval puudub ametlik töökoht või muu legaalne sissetulek ning Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed K.G 2011.a ja 2012.a tulude kohta. Eelnevalt osutatud asjaolusid kogumis hinnates leidis kohus, et olukorras, kus süüdistataval puuduvad legaalsed rahalised vahendid enda ülalpidamiseks ja isiku eelnev karistatus ei ole suunanud süüdistatavat õiguskuulekale teele, ei ole võimalik rahalist karistust kui isiku põhiõigusi vähemriivavat karistusliiki kohaldada.
1.1.2.K.G karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendava asjaoluna arvestas maakohus süü tunnistamist ja kahetsemist. Kohus pidas põhjendatuks ja otstarbekaks mõista K.G-le karistuse vangistusena põhjusel, et isik on vaid mõned kuud pärast eelneva karistuse ärakandmist taas pannud toime samaliigilise kuriteo. Kohus pidas reaalse vangistuse mõistmisel silmas eripreventiivse eesmärgi kõrval ka üldpreventiivset eesmärki. Olukorras, kus isik jätkab samaliigiliste kuritegude toimepanemist, tuleb kohtu poolt anda ühiskonnale märku sellest, et selline tegevus ei ole tolereeritav ja korduv mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine võib kaasa tuua vangistuse. Kohus pidas põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks vangistust sanktsiooni keskmises määras, s.o 1 aasta 6 kuud. Nimetatud määras karistuse mõistmise üheks aluseks on ka asjaolu, et K.G joobeaste oli raske - alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 1,13 mg/l. Arvesse võttes eespool kajastatud asjaolusid, ei pidanud kohus võimalikuks süüdistatavale mõistetavat karistust asendada KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga, sest süüdistatav on oma käitumisega üheselt näidanud, et ta võib vabaduses jätkata süütegude toimepanemist.
2.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni K.G kaitsja, kes palub tühistada maakohtu otsus süüdistatavale mõistetud karistuse osas ja kergendada K.G-le mõistetud karistust.
-2-
2.1.Apellatsioonis leitakse, et K.G-le tuleks 1,5 aastase vanglakaristuse asemel mõista üksnes ühe aasta pikkune vangistus ja osa karistusest jätta tingimisi täitmisele pööramata. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada konkreetse teo tehiolusid ja muid asjaolusid, mis võiksid mõjutada karistuse liiki ja raskust. Süüdistatav on avaldanud, et pikk vangistus lööb segamini tema senise elu, kuna isik alles vabanes vanglast ning hakkas just oma eluga hakkama saama. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3.Ringkonnakohus, hinnates K.G kaitsja poolt esitatud apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.
4.Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata. Eelmenetluses menetlusökonoomilistel kaalutlustel apellatsiooni läbi vaatamata jätmine ei riku PS § 24 lg 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures (RKKKm 3-1-1120-09, p 7).
5.Ringkonnakohus märgib, et maakohus on K.G-le karistust mõistes põhjalikult motiveerinud (otsuse lk 4-5) mõistetava karistuse liiki ja määra. KarS § 424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Võttes arvesse süüdistatava isikut ja varasemat karistatust ei pidanud maakohus võimalikuks kohaldada süüdistatavale rahalist karistust ja mõistis K.G-le vangistuse sanktsiooni keskmises määras, s.o 1 aasta ja 6 kuud. Nimetatud karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti üks aasta vangistust.
5.1.Maakohus arvestas K.G karistust kergendavat asjaolu ja raskendavate asjaolude puudumist, isiku süü suurust ja karistuse preventiivseid eesmärke. Samuti arvestati, et K.G pani kuriteo toime ajal, mil ta oli hiljuti vabanenud vangistusest, mida kandis mh ka KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ning asjaolu, et isik on varasemalt 8-l korral kriminaal- ja 15 korral väärteokorras karistatud. Maakohus leidis, et varasemad karistused, mh reaalsed vangistused, ei ole suutnud suunata K.G õiguskuulekale käitumisele ning seega ei oleks ka põhjendatud karistuse asendamine üldkasuliku tööga.
6.Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on maakohus arvestanud karistuse mõistmise üldpõhimõtteid ja kehtivat kohtupraktikat ning seetõttu on apellatsioonis toodud taotlus mõistetud karistuse vähendamiseks perspektiivitu. Ringkonnakohus võib jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (3-1-1-120-09, p 8.5).
6.1.Maakohus on karistuse mõistmisel toiminud kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust -3-
kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-5213, p 19).
6.2.Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei ole võimalik jätkuvalt uute kuritegude, eriti samaliigiliste kuritegude, toimepanemise puhul kohaldada eelnevate karistusega võrreldes leebemaid karistusi (RKKKo 3-1-1-58-13, p 10; 3-1-1-13-11, p 9.1; 3-1-1-11-10 p-d 6.1-6.2; 3-1-1-12-05).
7.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.
8.Menetluskulud. Kaitsja on taotlenud õigusabikulude väljamõistmist seoses apellatsiooni koostamiseks materjalidega tutvumise ja apellatsiooni koostamise eest 108 euro ulatuses (sh käibemaks 18 eurot). Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning nimetatud summa kaitsjale väljamaksmisele. KrMS § 185 lg 2 kohaselt juhul, kui apellatsioonimenetluses jäetakse esimese astme kohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus antud juhul ei muutnud maakohtu otsust. Sellest lähtudes peab K.G hüvitama apellatsioonimenetluses tekkinud kaitsjakulud 108 eurot.
Mati Kartau
Tiit Lõhmus
-4-
Maarika Kuusk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.