Kohtulahend

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumi piires lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning täidab KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustus: osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis.

SÜÜDISTUS

Kaido Joon hoidis alates 07.07.2002 kuni 25.10.2011 oma elukohas Tallinnas aadressil XXXtema kasutuse soleva lauaarvuti ROHS kõvaketastel WD500AAKS (s/n: WCATR2630258) ja kõvakettal SAMSUNG HD502IJ (s/n: S13TJ9BS200141) ja viiel DVD plaadil kokku ligikaudu 1409 videofaili ja 37 330 pildifaili, milledel on kujutatud nooremaid kui 18-aastaseid isikuid erinevates pornograafilistes situatsioonides ja/või nooremaid kui 14aastaseid isikuid erinevates erootilistes ja pornograafilistes situatsioonides. Nimelt täpsemalt on tuvastatud, et: -ajavahemikul 27.10.2010 kuni 25.10.2011 hoidis Kaido Joon tema valduses oleval markeeringuta DVD-plaadil kaustas nimega Videos kokku 40 videofaili, millel on kujutatud nooremaid kui 14-aastaseid isikuid erinevates erootilistes situatsioonides; -ajavahemikul 01.11.2010 kuni 25.10.2011 hoidis ta tema valduses oleval markeeringuta DVD-plaadil kaustas nimega Videos 25 videofaili ja kasutas nimega Pictures 604 pildifaili, millel on kujutatud nooremaid kui 14-aastaseid isikuid erinevates erootilistes situatsioonides; -ajavahemikul 31.10.2010 kuni 25.10.2011 hoidis ta tema valduses oleval markeeringuta DVD-plaadil kaustas nimega Videos 25 videofaili ja kaustas nimega Pictures 720 pildifaili, milledel on kujutatud nooremaid kui 14-aastaseid isikuid erinevates erootilistes situatsioonides; -ajavahemikul 21.09.2005 kuni 25.10.2011 hoidis ta tema valduses oleval käsikirjalise märkega LSM DVD-plaadil 81 videofaili, millel on kujutatud nooremaid kui 14-aastaseid isikuid erinevates erootilistes situatsioonides; -ajavahemikul 07.07.2002 kuni 25.10.2011 hoidis ta tema valduses oleval markeeringuta DVD-plaadil, mille ümbrises on käsikirjaline silt nimetustega 2010 GYM SAUNA CHRISTMAS SPECIALS NYMPHETS CLUB KID2 INDEX (PILDID) kaustas nimega Kidz Index 4662 pildifaili ja kaustas nimega Nymphet’s Club kokku 1420 pildifaili, milledel on kujutatud nooremaid kui 14-aastaseid isikuid erinevates erootilistes situatsioonides; -ajavahemikul vähemalt alates 10.10.2010 kuni 25.10.2011 hoidis ta tema kasutuses oleva lauaarvuti ROHS kõvaketastel WD500AAKS (s/n: WCATR2630258) ja kõvakettal SAMSUNG HD502IJ (s/n: S13TJ9BS200141) kokku ligikaudu 29924 fotofaili ja ligikaudu 1263 videofaili, milledel on kujutatud nooremaid kui 18-aastaseid isikuid erinevates pornograafilistes situatsioonides ja/või nooremaid kui 14-aastaseid isikuid erinevates erootilistes ja pornograafilistes situatsioonides. Seega on Kaido Joon hoidnud pildi- ja videofaile, milledel oli kujutatud nooremaid kui 18aastaseid isikuid erinevates pornograafilistes situatsioonides ja nooremaid kui 14-aastaseid isikuid erinevates erootilistes ja pornograafilistes situatsioonides, mis on KarS § 178 lg 1 kirjeldatud kuritegu.

Poolte seisukohad Prokurör leidis, et K. Joonele esitatud süüdistus on kogumahus õige ning kriminaalasjas kogutud tõenditega täiel määral tõendamist leidnud. Süüdistuses kirjeldatud ajaperiood on tuvastatud plaatidele failide salvestamise aja järgi. Ekspert on andnud oma hinnangu, millistel ajavahemikel on faile alla laetud ja avatud ning lõppperioodiks on läbiotsimise aeg, mil andmekandjad K. Joonelt ära võeti. Kuritegu on toime pandud tahtlikult. Faile otsides on sisestatud otsisõna, mis ilmselgelt viitab lapspornograafiliste failide sisule. Süüdistatav on faile süstematiseerinud, osad failid

kustutanud ning osad salvestanud teisele andmekandjale ehk DVD-plaatidele. K. Joon on süüdiv ning tema teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada süü suurusega. K. Joonele heidetakse ette rohkem kui 30 000 alaealist pornograafilises situatsioonis kujutava faili, sh 1200 video hoidmist. Arvestades failide, sh videote kogust, on süüdistatava süü väga suur. Süü suurust näitab ka asjaolu, et ta on faile hoidnud pikka aega ning ta ei saa siiani aru, milles seisneb tema teo ebaõiglus. Arvestada tuleb K. Joone kahetsust ja kuriteo avastamisele kaasaaitamist. Prokurör taotles K. Joone karistamist 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, millest 4 kuud tuleb kanda reaalselt ning ülejäänu jätta KarS § 74 alusel tingimuslikult kohaldamata 2 aasta ja 2 kuu pikkuse katseajaga. Lisatingimusena peab ta osalema sotsiaalprogrammides. Asitõenditest tuleks prokuröri hinnangul väline kõvaketas ja 5 DVD-plaati jätta kriminaalasja materjalide juurde kuni toimiku materjalide hävitamiseni, lauaarvuti koos kahe kõvakettaga tuleb konfiskeerida ja hävitada. 12 DVD-plaati, mille osas süüdistust esitatud ei ole, tuleb K. Joonele tagastada. Kaitsja rõhutas, et kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti kohaselt ei ole K. Joon kuritegelik isik, kuid tema empaatiavõime ei võimalda hinnata asju tavainimestega samal tasemel. Süüdistatava karistamine osalt reaalse vanglakaristusega ei ole õige. Kuritegu pandi toime ligi 3 aastat tagasi. Varem on ta karistamata, uusi kuritegusid pole ta toime pannud. Süüdistatav ei valmistanud, paljundanud ega levitanud faile. Kaitsja ei vaidlustanud kuriteo kvalifikatsiooni, kuid leidis, et kriminaalasjas ei ole kogutud tõendeid, mis kinnitaksid, et süüdistatav alustas keelatud sisuga failide hoidmist juba alates 2002.a. K.Joone enda selgituste kohaselt oli tal arvuti vaid mõni aasta enne selle äravõtmist Kaitsja hinnangul ei ole tegemist päris terve inimesega, kellelt nõuda kõikidest reeglitest täpset arusaamist. Arvestades seda, et süüdistatava haridus on vähene, ta on käinud erivajadustega koolis, ta on oma teost aru saanud, tema tervis on halb ning teda on töökohalt iseloomustatud positiivselt, siis palub kaitsja talle reaalset karistust mitte määrata. Samuti on kaitsja hinnangul võimalik mõista süüdistatavale karistus alla sanktsiooni keskmist määra.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED

Kahtlust ei ole selles, et ajavahemikul 01.-12.09.2011 on IP-aadressilt, mis oli seotud Tallinnas XXXasuva aadressiga ning mille internetiühenduse lepingu omanikuks oli K. Joon, jagatud alla 18-aastaseid isikuid pornograafilistes situatsioonides kujutavaid videofaile. Nimetatu on tõendatud jälitusprotokolliga (lk 9-10) politseioperatsiooni raames kogutud informatsiooni kohta, milles tuvastati andmed IP-aadressi 82.131.103.159 asukoha kohta 03.09.2011. Vaidlust ei ole ka selles, et 25.10.2011 K. Joone elukoha läbiotsimisel võeti ära DVD-plaadid ja lauaarvuti, millelt hiljem tuvastati suures mahus video- ja fotofaile, millel tõenäoliselt kujutatud alla 14-aastaseid pornograafilistes ja/või erootilistes situatsioonides ja/või alla 18aastaseid isikuid pornograafilistes situatsioonides. Eelöeldu on tõendatud läbiotsimisprotokolliga (II kd, lk 12-13), mille käigus võeti ära lauaarvuti ja DVD-plaadid ning EKEI saatekirjaga lauaarvuti kõvakettalt video- ja pildifailide kopeerimise kohta (II kd, lk 14). Samuti on see tõendatud asitõendite vaatlusprotokollidega (II kd, lk 15-21), millest selgub, et lauaarvuti andmekandjatelt tuvastati kokku 31 187 ning 17-lt DVD-plaadilt 9598 video- ja pildifaili, millel KarS § 178 lg 1 mõttes keelatud sisu. K. Joon tunnistas oma süüd süüdistuses märgitud video- ja pildifailide hoidmises. Oma käitumist põhjendada ei osanud ja väitis, et sisemist vajadust lapspornot vaadata tal ei ole ning

pärast arvuti äravõtmist kriminaalmenetluse käigus ei ole ta enam seda teinud. Praegu ostab lihtsalt täiskasvanutele mõeldud ajakirju. Ta ei pea ennast pedofiiliks. Süüdistatav selgitas kohtus, et E-Mule arvutiprogrammi soetas ta teiste soovitusel algselt selleks, et otsida ja alla laadida filme ja muusikat Enne programmi laadimist ta lapspornot ei kogunud. Kuupäevad failidel võivad olla need, millal pilt tehtud on, mitte aga siis, millal pilt plaadile kirjutatud on. Filme ja pilte otsis ta nime järgi, nagu näiteks „Lolita“. Osad failid pani plaadi peale ning osad jäid tema arvutisse. Faile vaatas paar korda nädalas, samal ajal end seksuaalselt rahuldades. Uut arvutit ei ole ostnud, sest loodab äravõetud arvuti pärast menetluse lõppu tagasi saada. Arvuti kõvakettaid ta tagasi ei soovi, seal pole talle vajalikke või tähtsaid faile, mille tagastamist ta tahaks. Eeltoodud kirjalike materjalide ning süüdistatava ütlusi nende kogumis hinnates leiab kohus, et K. Joone süü nooremaid kui 14-aastaseid isikuid erootilistes situatsioonides ja/või nooremaid kui 18-aastaseid isikuid pornograafilistes situatsioonides kujutava 1409 videofaili ja 37 330 pildifaili hoidmises on tõendamist leidnud. Küll aga leiab kohus, et süüdistuse mahtu tuleb ajaliselt vähendada. Tõendamist ei ole leidnud süüdistuses märgitud ajahetk, mil süüdistatav pildi- ja videomaterjalide kogumist ja hoidmist alustas. Süüdistuses kirjeldatu kohaselt alustas K. Joon alaealisi erootilises või pornograafilises situatsioonis kujutavate video- ja pildifailide kogumist 07.07.2002: failid ühel DVD plaadil süüdistuse kohaselt ajavahemikul 07.07.2002 kuni 25.10.2011 ning teisel DVD-l ajavahemikul 21.09.2005 kuni 25.10.2011. Ülejäänud kolmel DVD plaadil ning lauaarvuti kõvaketastel on süüdistuse kohaselt vastavaid faile hoitud oktoobrist 2010 kuni läbiotsimiseni 25.10.2011.a. Prokuröri esitatud kirjalikest tõenditest nähtub kohtu arvates vaid see, et isik on keelatud videofaile alla laadinud mitte hiljem kui 03.09.2011, s.o jälitusprotokolliga tuvastatud ajal ning läbiotsimise ajal, s.o 25.10.2011 olid kõik süüdistuses nimetatud video- ja fotofailid süüdistatava valduses. Eksitav on kohtuvaidlustes prokuröri väide, et ekspert on andnud hinnangu K. Joone poolt failide allalaadimise või salvestamise kuupäevade osas. Sellist ekspedi arvamust kohtule esitatud ei ole. Kohus peab võimalikuks, et faili loomist (created date, modified date) kajastavad andmed ei vasta tõele. Salvestistel märgitud kuupäevade aluseks võib olla arvutis olnud ebaõige kuupäev, foto või video tegemise kuupäev, salvestiste arvutivõrgus kättesaadavaks tegemise kuupäev vms. Kohtu kahtlusi kinnitab seegi, et väidetavalt 2002. aastal loodud DVD plaat kannab K. Joone poolt kirjutatud käsikirjalist silti viitega aastale 2010 (2010 GYM sauna christmas specials kidz index). Ka süüdistatav ise on kinnitanud, et 2002. aastal ta lapspornot ei kogunud, vaid alles siis, kui ostis arvuti ja vastava programmi hankis ning avaldas arvamust, et plaadil olevad kuupäevad tähistavad pildi valmimise aega. Lapsporno valmistamist talle aga ette ei heideta. Ka ekspertiisi teostamise käigus juulis 2012 on K. Joon eksperdile väitnud, et arvuti muretses ta endale umbes 3 aastat tagasi (seega 2010) ja laadis töökaaslaste soovitusel alla programmi, mida esialgu kasutas muusika ja filmide otsimiseks ning sattus sealt ka lapsporno materjalidele. Kuigi uuritav ei suutnud ka eksperdile meenutada täpset aega, millal ta lapspornot koguma ja hoidma hakkas, ei saa kohtu arvates selleks lugeda varasemat aega kui 2010 ning selline vältav tegevus kestis kuni läbiotsimiseni 25.10.2011.a.

Riigikohus on oma praktikas korduvalt selgitanud, et kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjas sisalduvate tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus süüdistatava kasuks, mitte aga teha süüdistatavale kahjulikku otsust vahetult uurimata vastuoluliste või puudulike tõendite alusel (RKKKo 3-1-1-113-12, p 7.3; RKKKo 3-1-1-82-06, p 11). Kuna pildi- ja videofailide DVD-plaadile salvestamise aega ei ole võimalik kogutud tõendite pinnalt usaldusväärselt tõendatuks lugeda, tuleb kõrvaldamata kahtlused vastavalt KrMS § 7 lg-le 3 tõlgendada süüdistatava kasuks. Seega loeb kohus tõendatuks, et süüdistus näidatud mahus lapspornot hoidis K. Joon ajavahemikul oktoobrist 2010 kuni 25.10.2011. Kohtu hinnangul pani K. Joon talle süüksarvatud teod toime vähemalt otsese tahtlusega, s.t ta teadis, et tema tegevus on seadusega karistatav, kuid sellest hoolimata laadis enda arvutisse programmi, mis võimaldas tal lapspornograafilise sisuga faile koguda ning hoidis lubamatuid pildi- ja videofaile seni, kuni politsei temalt arvuti ja juba salvestatud plaadid ära võttis. Mis puudutab K. Joone tegevusele antud karistusõiguslikku hinnangut, siis kohus leiab, et süüdistatava tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 178 lg 1 järgi. Ei ole kahtlust, et äravõetud arvuti kõvaketastel ning DVD-plaatidel olevad video- ja pildifailid olid K. Joone valduses, neis oli kujutatud alla 14-aastaseid lapsi ning tehtud fotodel kujutatud tütarlaste poose arvestades on need vaadeldavad osalt erootiliste kujunditena, mille eesmärgiks on seksuaalse elamuse tekitamine, aga ka osalt pornograafiliste kujunditena, kus on seksuaalsed toimingud labaselt ja pealetükkivalt esiplaanile toodud. Süüdistatav on ise selliste failide omamist ja hoidmist tunnistanud ja ka kaitsja selles osas vastuväiteid ei esitanud. Selline tegevus oli kuriteona karistatav KarS § 178 lg 1 järgi teo toimepanemise ajal 20102011 ning on karistatav ka praeguse redaktsiooni kohaselt. Süüdistatava õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Eksperdi arvamuse kohaselt avaldub K. Joonel püsiv psüühikahäire segatüüpi isiksushäirena ja tal on välja kujunenud seksuaalsuunitluse häire pedofiiliana. Talle süüksarvatud tegude toimepanemise ajal oli ta võimeline aru saama oma tegude keelatusest, võimeline endale oma tegudest aru andma ja vastavalt neid juhtima. Oma psüühilise seisundi poolest on ta võimeline kandma karistust (lk 24-28). Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Kohus arvestab ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 178 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Prokurör taotles süüdistatava karistamist vangistusega 2 aastat ja 6 kuud, millest 4 kuud oleks kantav reaalselt ning 2 aastat ja 2 kuud vangistust tingimisi, kohaldades KarS § 74 sätteid. Sanktsiooni ülemmäära lähedane vangistus ning selle osaline reaalne kandmine on prokuröri arvates põhjendatud süü suurusega: hoitud lapsporno maht (pildi- ja videofailide arv) oli erakordselt suur ja faile on hoitud pikka aega, osaliselt alates juba 2002.aastast.

Kaitsja ja ka süüdiststav ise ei taotlenud kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistuse mõistmist ning seda nähtavasti K. Joone varandulikust olukorrast tingituna. Kaitsja arvates peaks mõistetav vangistus jääma alla sanktsiooni keskmist määra ja olema mõistetud tingimisi. Karistuse osaline reaalne kandmine ei ole põhjendatud ega otstarbekas, kuna kuriteo toimepanemisest on möödunud juba 3 aastat, süüdistatav on oma teo lubamatusest aru saanud, oma süüd puhtsüdamlikult kahetsenud, uurimisele kaasa aidanud ja ühtegi uut süütegu ta toime pannud ei ole, samuti tuleb arvestada tema haridustaset ja tervislikku seisundit. Kohus nõustub prokuröriga, et K. Joone karistamine rahalise karistusega ei oleks põhjendatud, see ei vastaks tema süü suurusele ega täidaks ka eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Samuti oleks kergemaliigilise karistuse mõistmise korral küsitav rahalise karistuse täitmine, kuna väikese sissetulekuga süüdistataval, kellel tuleb tasuda ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud, käiks see ilmselt üle jõu. Menetluskulude maksmist taotles süüdistatav osade kaupa, tulenevalt oma varalisest seisundist. Arvestades K. Joone poolt oma andmekandjatel hoitud keelatud materjali, s.o video- ja pildifailide hulka, ei saa tema süüd pidada väikeseks, vaid pigem keskmisest suuremaks. Samas ei ole ta neid materjale hoidnud alates 2002.aastast nagu süüdistuses märgitud, vaid tõendatud on, et aastatel 2010-2011. Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta ka seda, et peale lapsporno hoidmise oma kodus ei ole ta toime pannud teisi KarS §-s 178 ettenähtud tegusid (lapsporno valmistamine, teisele isikule üleandmine või näitamine), mis vähendab kohtu arvates tema süü suurust. Selle normi kaitsealaks on erootilise või pornograafilise teose valmistamisel osalenud alaealise normaalne vaimne ja seksuaalne areng. Siit tulenevalt ei ole tähtsusetu ka see, et näiteks DVD-plaatidele on süüdistatav salvestanud nooremaid kui 14-aastaseid isikuid erinevates erootilistel, mitte aga pornograafilistes situatsioonides. Nii erootilistes kui pornograafilistes situatsioonides kujutavaid alaealiste pildi- ja videofaile hoidis ta arvuti kõvaketastel, mida ta kõiki enda selgituste kohaselt ei olnud jõudnud vaadata ning ta kustutas sellised failid, mis kujutasid seksuaalvahekorda, mis olid pornograafilised. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus KarS § 57 lg 1 p 3 alusel K. Joone süü puhtsüdamlikku kahetsust ning süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist ning see on ära märgitud ka tema süüdistusaktis. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus ei näe põhjust mõista K. Joonele karistust üle sanktsiooni keskmise määra, s.o 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Karistus sellises määras vastab nii K. Joone süü suurusele ning on kooskõlas ka eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega. KarS § 68 lg 1 kohaselt tuleb karistusest kantuks lugeda üks eelvangistuse päev. Lisaks süü suurusele tuleb arvestada ka karistuse preventiivseid eesmärke. Kellegi tegelik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu, seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama süüdlase isikut. K. Joonel on erinevatel eluetappidel diagnoositud asteenilis-neurootilist seisundit, asteenilist psühhopaatiat, lihtsat skisofreeniat. Temal praegu avalduvale segatüüpi isikusehäirele on omane vähene emotsionaalne empaatiavõime, üksildaste tegevuste eelistamine, soovimatus luua inimestegsa püsivaid suhteid. Tal on haridust 7 klassi ning viimase klassi lõpetas ta

psühhiaatriakliinikus ravil viibides. Ta elab koos emaga, kes vajab tema abi halva nägemise tõttu. Ta töötab köitjana ning tööväliseid sõpru ja tuttavaid tal ei ole. K. Joon on varem karistamata isik. Temale süüks arvatud teost on möödunud pea 3 aastat. Tema suhtes ei ole menetluses ühtegi teist süüasja. Ülalkirjeldatud kuriteo asjaolusid ja süüdlase isikut arvesse võttes kohus leiab, et K. Joonele mõistetava vangistuse (1 aasta 5 kuud ja 29 päeva) ärakandmine ei ole otstarbekas, mistõttu jäetakse see tingimisi kohaldamata. Kohus nõustub prokuröriga, et K. Joone suhtes tuleb kohaldada KarS § 74 sätteid, mitte KarS § 73 sätteid, kuna toimepandud tegu ja isikut arvestades on vajalik ta jätta katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kontrollnõuete täitmine ja lisakohustusena kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis osalemine tagab kohtu hinnangul vajaliku järelevalve tema edasise käitmise üle ning aitab mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Katseajaks määrab kohus kaks aastat. Selline karistus on kohtu arvates kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus ei nõustu prokuröriga selles osas, et süü suurust arvesse võttes oleks vajalik K. Joonele mõista nn šokivangistus ehk vangistus 4 kuu osas pöörata reaalselt täitmisele. Vangistuse osaline täitmisele pööramine teenib kohtu arvates just eripreventiivset eesmärki, mis aga K. Joone suhtes ei ole käesoleval ajal mõistlik ega vajalik. Süüdistatava vangi panemine mõneks kuuks pärast kuriteost möödunud 3 kolme aastast keeraks pea peale tema senise elukorralduse ja toimetuleku, võiks oluliselt halvendada tema tervist, jätta ta ilma senisest töökohast, jätta abita tema hooldust vajava ema, kuid on küsitav, kas see muudaks tema hoiakuid või pedofiilseid kalduvusi. Alusetud ja faktidel mittepõhinevad on prokuröri kahtlused selles osas, et kuna tegemist on latsentse kuriteoga, pole alust arvata, et süüdistastav on oma käitumist parandanud ega ole enam lapspornot vaadanud. Selliste prokuröri kahtlustuste hajutamiseks pole põhjendatud süüdistatavale šokivangistuse kohaldamine.

Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistva otsuse korral süüdistatavalt välja mõista ka menetluskulud. Antud kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5, 9 kohaselt kohtupsühhiaatria ekspertiisi kulu (350,63 eurot), määratud kaitsjale makstud tasu (432 eurot), kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud (0,45 eurot) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära ehk 532,50 eurot. Arvestades süüdistatava varanduslikku seisundit, asjaolu, et ta abistab ka oma haiget ema, samuti tema resotsialiseerumisväljavaateid, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel süüdistatavale võimaluse menetluskulusid vabatahtlikult tasuda osade kaupa ning seda 12 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude kohene tasumine käib kohtu arvates süüdimõistetule ilmselt üle jõu.

Asitõendid Kriminaalasja materjalidele on lisatud 16 DVD-plaati ja väline kõvaketas video- ja pildifailidega ning lisaks lauaarvuti, mis asub politsei asitõendite hoidlas.

Kohtus on tõendamist leidnud, et viiel DVD-plaadil on tuvastatud alaealised isikud pornograafilistes või erootilistes situatsioonides, mistõttu tuleb need pärast kohtuotsuse jõustumist hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Samuti kuulub hävitamisele väline kõvaketas EKEI uurimistulemustega (sisaldab faile alaealistest pornograafilistes ja erootilistes situatsioonides) KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. 11 -l DVD-plaadil sisalduvate failide kohta ei ole prokurör süüdistust esitanud, mistõttu tuleb need plaadid K. Joonele tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohus ei nõustu prokuröri seisukohaga, mille kohaselt tuleks K. Joonelt läbiotsimisel ära võetud lauaarvuti konfiskeerida. Asitõendite suhtes otsuse langetamisel tuleb arvestada proportsionaalsuse põhimõttega, s.t ära võtta võib vaid sellises ulatuses vara, mis on taotletava eesmärgi saavutamiseks vajalik. Sellist seisukohta on Riigikohus väljendanud oma 16.05.2012 otsuse punktis 16 (3-1-1-57-12). K. Joon on soovinud oma arvutit tagasi saada ning vältimaks keelatud materjali sattumist taas süüdistatava kätte, piisab arvuti kõvaketaste hävitamist, sest keelatud failide lõplik eemaldamine nendelt kõvaketastelt ei ole võimalik. K.Joon on kohtuistungil kinnitanud, et nendel kõvaketastel ei ole talle vajalikke isiklikke faile. Lauaarvuti ROHS (ilma kõvaketasteta) tuleb aga pärast kohtuotsuse jõustumist K. Joonele tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. Menetlusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 306, 309 lg 3, 311-313.

Külli Iisop Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.