1-13-11635/48 - Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium - lahend.ee

3.Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leidis, et süüdistatava M. Siilivaski süü temale esitatud süüdistuses ei ole kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud. 3.1 Kohtuliku uurimise käigus ei leidnud tuvastamist, et joobeseisundi tuvastamisele allutatud isiku õigusi on M. Siilivaskile selgitatud. J.J. andis küll ütlusi, et selgitas pärast indikaatorvahendi kasutamist joobeseisundi tuvastamise blanketile kirjutatud õiguseid, kuid politsei- ja piirivalveseaduse § 724 kohustab õiguste selgitamist enne kõne all olevat menetlustoimingut. Ebausaldusväärsed on J.J. ütlused üldse M. Siilivaskile õiguste selgitamise kohta arvestades seda, et faktiliselt indikaatorvahendi kasutamise protokolli sõiduki peatamise kohas ei koostatud. M. Siilivask andis ütlusi, et talle õigusi ja kohustusi ei selgitatud. J.J. ütlusi nende õiguste ja kohustuste selgitamise elulise usutavuse osas tuleb hinnata kooskõlas asjas uuritud videosalvestustega, mis kinnitavad, et J.J. ei selgitanud enne erivahendi (käeraudade) kasutamist sellega kaasnevaid õiguseid ja kohustusi ega hoiatanud M. Siilivaski enne erivahendi kohaldamist. Samuti ei suutnud J.J. Rakvere politseijaoskonna menetlustoimingute ruumi turvakaamera salvestuselt näidata ühtegi ajavahemikku, mil ta oleks isegi püüdnud M. Siilivaskile selgitada tema õiguseid ja kohustusi. Õiguste ja kohustuste selgitamata jätmisele hinnangu andmisel tuleb hinnata seda, kas isiku õigused said pöördumatult kahjustada. Kohus nõustus kaitsja seisukohaga, et indikaatorvahendi kasutamisele eelnevate õiguste ja kohustuste selgitamata jätmine ei mõjutanud oluliselt M. Siilivaski võimalusi realiseerida oma õiguseid selle menetlustoimingu juures. Ta oli niigi teadlik, et joobe tuvastamisel on õigus nõuda vereproovi andmist. Küll jäi aga realiseerimata M. Siilivaski õigus tutvuda menetlustoimingu protokolliga, kuna seda talle ei tutvustatudki. Samuti oli reaalne oht, et õiguste selgitamata jätmise tõttu oleks M. Siilivask minetanud õiguse vereproovi anda. See on oluline M. Siilivaski õiguste rikkumine. 3.2 Rikuti M. Siilivaski kaitseõigust. Kaitsja osavõttu soovis Mart Siilivask kohe tema auto peatamise kohas, kuid kaasasolnud vandeadvokaat P.P. i kaitsjana osaleda ei lubatud. Kahtlustatava õiguste tagamata jätmine on toonud kaasa pöördumatu olukorra, kus kahtlustatav ei saanud tutvuda oma õiguste ja kohustustega, ei saanud kaitsja abi, ei teadnud menetlustoimingutes oma õiguseid ning ei saanud menetlustoimingute protokollidega tutvuda. Takistatud oli vereproovi liikumise jälgimine, ebaseaduslikult kohaldati tema suhtes erivahendeid, võeti ära tema telefon. Tunnistaja J.J. ütluste kohaselt keelduti kaitsjat menetlusse lubamast viitega advokaadi

võimalikule joobeseisundile. Kohus märkis, et M. Siilivaskile ei selgitatud, et tal on õigus ühendust võtta mõne teise tema valitud (kaine) kaitsjaga. Kaitseõiguse mittetagamine ei võimaldanud M. Siilivaskil realiseerida kõiki oma õiguseid, millest ta lõppkokkuvõttes ei olnud isegi teadlik. 3.3 M. Siilivaskile ei tutvustatud temaga seotud menetlusdokumente. J.J. andis kohtuistungil ütlusi, et M. Siilivask keeldus menetlusdokumentidega tutvumisest ja nende allkirjastamisest. Kõikide menetlusdokumentide tutvustamine toimus tema sõnul Rakvere politseijaoskonnas, kuid menetlustoimingute ruumi turvakaamera salvestus ei näita menetlustoimingu protokollide tutvustamist. Seda isegi ei ole üritatud teha. Küll aga kinnitab salvestus, et ainsale tutvustatud protokollile kirjutas M. Siilivask allkirja. 3.4 Rakvere Haiglasse viidud M. Siilivaskile ei selgitatud vereproovi võtmisel ettenähtud õiguseid ja vereproovi võtmise korda. 3.5 Esinevad vastuolud koostatud menetlusdokumentides. 20.08.2011 koostati mitu menetlusdokumenti, kuid vaid ühte tutvustati menetlustoimingutele allutatud isikule samal päeval. Lisaks on kõikides menetlusdokumentides olulised vastuolud ja ebatäpsused. Nii näiteks ei toimunud indikaatorvahendi kasutamine Rakvere politseijaoskonnas, vaid hoopis Võsul. Protokollis märgitud ajal 05:23 ei viibinud M. Siilivask Rakveres. Ebaõige on ka protokolli märgitud andmed protokolli ning selle olevate õiguste ja kohustuste ettelugemise kohta. M. Siilivask ei ole keeldunud dokumenti allkirjastamast, seda lihtsalt ei tutvustatud talle. Samuti ei ole M. Siilivaskile ette loetud ega tutvustatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust. Kuna toimikus on mõlemad isekopeeruvad eksemplarid, mis näitab, et M. Siilivaskile ei üritatudki otsust kätte anda. Otsuse kohaselt on juhtimiselt kõrvaldamine toimunud Rakveres 05:23, ent sel ajal M. Siilivask Rakveres ei viibinudki. Järelevalve meetme kasutamise protokollis on viidatud meetme eesmärgina ohu tõrjumisele ning korrarikkumise kõrvaldamisele, ent tõendamist ei ole leidnud ei oht ega korrarikkumine. Valed on J.J. ütlused ja protokolli tehtud märge erivahendi kasutamise hoiatamisest. Valed on kellaajad, puudub erivahendi kasutamise koht, võimatu on tuvastada meetme kasutamise algusaega. Kuna 06:19 viibis M. Siilivask Rakvere politseijaoskonnas ja sel ajal tema suhtes enam käeraudu ei kasutatud, on nende kasutamise lõpuaeg vähemalt 26 min vale. Samavõrd kontrollimatu on erivahendi kasutamise algusaeg. Lisaks on joobeseisundi tuvastamise saatekiri koostatud tuvastamata arvu inimeste poolt. Materjali saatjaks on märgitud J.J. , ehkki tegelikult ei viinud viimane proovi kuhugi. 3.6 Tõendatuks ei saa pidada vereproovi võtmise tingimuste nõuetele vastavust. Laborant H.T. sõnul ei selgitanud ta vereproovi võtmisele allutatud isiku õigusi M. Siilivaskile, so õigust istuda 15 minutit, kasutatavaid desinfitseerimisvahendeid, näha vereproovi katsutit kuni selle pakendamiseni postipakendisse ja prooviandja poolt proovi allkirjastamise korda. Vereproovi võtmise ruumi vaatlus ei lükka ümber kahtlust, et 20.08.2011 esimest korda sellist vereproovi võtnud H.T. tegelikult ei kasutanud alkoholi mittesisaldavat desinfitseerimisvahendit. Kohus leidis M. Siilivaski ütlusi analüüsides, et vereanalüüsi sisse võis etanooli sisaldava nahapuhastusvahendi tõttu sattuda etanooli. Kohus märkis, et ka katsuti ei vastanud Vabariigi Valitsuse 17.12 2009 määrusega nr 204 sätestatud nõuetele ning 5 ml katsuti asemel kasutati 3 ml. Kohus märkis, et mida väiksem on proovimaterjali kogus, seda suuremat mõju avaldab võimalike lisaainete sattumine proovimaterjali. Alkoholikontsentratsiooni mõõdetakse ühikutes mg/g, see tähendab, mitu milligrammi etanooli on ühes grammis veres. Tunnistaja T.B. i ütluste kohaselt on 1 gramm umbes 1 milliliiter. Seega saabus Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti 2,5 grammi verd, milles ühtekokku sisaldus maksimaalselt 2,5x1,8=4,5 milligrammi etanooli. Milligramm on üks tuhandik grammi. See

3.7 Kõrvaldamata on kahtlus, kas vereproov kuulub M. Siilivaskile. Kaitsja on korduvalt esitanud taotlust proovimaterjali kontrollimiseks, ent kõik taotlused kordusekspertiisi tegemiseks on jäetud rahuldamata või tähelepanuta. Vabariigi Valitsuse 17.12.2009 määruse nr 204 § 5 lg 3 kohaselt peab katsuti olema vereproovi andmisest kuni postipakendisse sulgemiseni olema prooviandjale nähtav. Tunnistaja H.T. ütlustest lähtuvalt jättis ta vereproovi lauale ning lahkus, süüdistatava ütluste kohaselt lahkus H.T. koos vereprooviga. Tõendamist on leidnud, et H.T. lahkus pärast vereproovi võtmist ning pidi naasma enne proovi pakendamist, kuna ta pidi tooma saatekirja viseerimiseks oma templi, mis asus laboris. Rakvere Haigla vaatluse käigus tuvastatud andmete kohaselt kulub laborisse liikumiseks edasi-tagasi 5 minutit. Vähemalt selle aja jooksul ei tagatud § 5 lg 3 nõuete täitmist, kuna puuduvad tõendid, et proov oleks olnud kuni postipakendisse sulgemiseni olnud M. Siilivaskile nähtav. Kahtluste kõrvaldamiseks oleks lihtsaim viis teostada DNA-ekspertiis, kuid see on võimatu, kuna tähtsaim asitõend on hävitatud. Lisaks ei täidetud eelnimetatud määruse § 10 lg 1 nõudeid. Kohtumenetluses osutus võimatuks teostada katsuti ja selle pakendamiseks kasutatud esemete vaatlust, kuna need olulised asitõendid on hävitatud. Esmakordselt esitas kaitsja sellekohase taotluse 28.10.2011 ning enne hävitamist hoiti neid esemeid määruse § 20 lg 2 alusel vähemalt 1 aasta. Kaitsja taotles vaatlust korduvalt veel ka 28.11.2011, kuid ka seda taotlust ei rahuldatud. Kaitsja kordas oma seisukohti ja varasemate taotluste juurde jäämist ka 06.02.2012 esitatud kirjalikus seisukohas, mille järel aga kriminaalmenetlus seiskus enam kui 1,5 aastaks. 3.8 Kohus tuvastas, et vereproovi võtmisel rikuti mitmeid Vabariigi Valitsuse 17.12.2009 määruses nr 204 proovi võtmise nõudeid: puudus ühekordselt suletava korgiga konteiner, proovi võtmise asjaolud ei ole saatekirjas fikseeritud, puuduvad volitatud isiku andmed. Lisaks tõusetusid kohtul kahtlused seoses vereproovi liikumisega, milliseid ei olnud võimalik kõrvaldada, kuivõrd asitõend oli hävitatud.

5.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni prokurör, kes taotleb tühistada Viru Maakohtu 25.03.2014 otsus M. Siilivaski õigeksmõistmises KarS § 424 järgi ja mõista ta süüdi. Prokurör taotleb M. Siilivaskile karistuseks rahaline karistus 250 päevamäära ulatuses, s.o summas 9667,50 eurot ning võtta temalt KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks. Tühistada otsus kriminaalmenetluse kulude osas ning mõista M. Siilivaskilt välja menetluskulud. Apellatsiooni põhiväited on kokkuvõtvalt järgmised. 5.1 M. Siilivaski ütlused on ebausaldusväärsed ja tuleb tervikuna tõendite kogumist välja jätta. 5.1.1 Kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine ristküsitlusel teenib eranditult vaid ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki. Kohus ei saa kõrvale jätta ristküsitluse tulemusena saadud ütlusi ja eelistada kohtueelses menetluses antud ütlusi. Lisaks seletas M. Siilivask kohtus, et bluffis vastavalt vajadusele. M. Siilivaski esimene avaldus politseile näitab, et ta on väga hästi kursis nii politsei tegevust kui ka joobe tuvastamist reguleerivate meditsiiniliste ja juriidiliste nüanssidega ja oskab vajadusel ka oma ütlustesse teatud asjaolusid välja mõelda. 5.1.2 Apellant juhib tähelepanu M. Siilivaski ja tema sõbra väidetavalt filmitud materjalile, mille kohta andis M. Siilivask kohtus vastukäivaid ütlusi. Apellandil on kahtlus, et kui nimetatud materjalid oleksid tõendanud süüdistatava ütlusi ja süütust, oleks kaitsja taotlenud nende asja juurde lisamist. Jääb kahtlus, et salvestised sisaldasid midagi sellist, mida kaitsjal ei olnud kasulik tõendina näidata ja mis tõendavad, et politseinik rääkis tõtt. 5.2 M. Siilivaskile õiguste selgitamata jätmine ei mõjutanud menetlust ning ei ole käsitletav menetlusõiguse olulise rikkumisena. M. Siilivaskile selgitati tema õigusi ja kohustusi. 5.2.1 Menetleja on tõesti jätnud M. Siilivaskile tema õigused nõuetekohaselt selgitamata enne indikaatorvahendisse puhumist, ent see ei ole vaadeldav menetlusõiguse olulise rikkumisena (vt ka RKKK 3-1-1-6-07, 3-1-1-52-09). Apellant leiab viidates PPVS § 724 lg 2, lg 3 ja lg 6 viidates, et isiku peamiseks õiguseks taolises olukorras on teada temaga tehtava toimingu põhjust ja eesmärki ning nõuda alkoholijoobe tuvastamist vereproovi uuringuga. Apellandil puudub alus kahelda, et ehkki M. Siilivaskile jäeti tema õigused tutvustamata enne indikaatorvahendisse puhumist, tehti seda hiljem. Videost nähtub, et politseijaoskonnas hakati küll ette valmistama puhumist tõenduslikku alkomeetrisse, ent seda ei tehtud, kuna M. Siilivask nõudis enda viimist vereproovi andmiseks haiglasse. See näitab, et ta oli oma õigustest teadlik. 5.2.2 Menetlusõiguse rikkumisena ei saa vaadelda olukorda, kus dokumendid vormistati politseiametnike poolt hiljem jaoskonnas. Arvestada tuleb asjaoludega, et M. Siilivaskil esinesid välised alkoholitarvitamise tunnused, labane väljendusviis ning solvav ja süüdistav hoiak politseiametnike suhtes. Seda, et dokumente ei vormistatud kohapeal, vaid hiljem politseijaoskonnas, kus küsiti ka allkirju dokumentidele, ei saa vaadelda menetlusõiguse olulise rikkumisena. 5.2.3 Alusetu on väide, et M. Siilivaskile tehti takistusi advokaadiga suhtlemisel või telefoni kasutamisel. Vaatlusprotokollist nähtuvalt on M. Siilivaskil telefon. Seega oli tal võimalus kaitsjale helistada. M. Siilivask soovis, et teda asuks kaitsma temaga koos autos viibiv kaitsja, kes oli aga ilmsete alkoholijoobetunnustega, ühtki teist kaitsjat aga M. Siilivask ei soovinud. Riigikohus on märkinud, et teatud menetlustoiminguid kohtuvälises menetluses tuleb teha viivitamatult siis, kui menetlusaluse isiku esindaja osavõtu kohene võimatus võib välistada väärteokoosseisu tuvastamise (RKKK 3-1-1-56-12). Selliseks toiminguks on joobe tuvastamine.

5.2.4 Apellant leiab, et menetluse käigus avaldatud salvestised ei kajasta kõiki sel ööl toimunud sündmusi ega politseitöötajate poolt tehtut ning nendest ei saa järeldada toimingute mittetegemist. Politseinike poolt tehtud videosalvestiselt on puudu sündmuse algus. Politseijaoskonnas tehtud salvestis on hääleta. Apellant leiab, et seal võidi rääkida mida iganes, sh ei ole välistatud õiguste ja kohustuste selgitamine suuliselt ja ka jutu käigus keeldumine allkirja andmisest osadele dokumentidele. Selline tegevus ei eelda dokumentide isikule ulatamist, piisab ka rääkimisest. 5.3 Hindamaks, kas M. Siilivaskil tuvastatud joobe suurus on usaldusväärne ja tõendatud, tuleb lähtuda vormistatud dokumentidest, tunnistajate ütluste usaldusväärsuse hindamisest ja elulisest usutavusest. 5.3.1 M. Siilivask ise on tunnistanud alkoholi tarvitamist süüdistuses nimetatud õhtul ning alkoholitunnuste esinemist temal kinnitavad ka tunnistajate J.J. ja H.T. ütlused ning kohtus vaadeldud videosalvestised. Alkoholisisalduse määr on apellandi hinnangul usaldusväärselt tõendatud joobeseisundi tuvastamise saatekirja osaks oleva uuringuaktiga. See on numbriliselt väljendatud ja eksperdi arvamusel põhineva numbrikombinatsiooni esitamine mingis muus vormis mingil teisel blanketil ei muuda vere uuringu tulemusi teistsuguseks ega usaldusväärsemaks. 5.3.2 Eluliselt ei ole usutav, et Rakvere Haigla ja EKEI töötajad valetaksid või oleksid huvitatud M. Siilivaski vereproovi rikkumisest, vahetamisest, sinna juurde millegi süstimisest vmt ning kaitsja taolised vastuväited on oletuslikud ning tõendamata. Vereproovis alkoholisisalduse määramise seisukohast on oluline, et proov jõudis rikkumata ja avamata EKEI-sse ning et keegi ei saanud seda enne ära vahetada ja proovi hoiti tingimustes, kus see ei saanud rikneda. 5.3.3 Apellant leiab, et vereproovi andmisest kuni turvaümbrikusse sulgemiseni oli see M. Siilivaskile nähtav ning on absurdne arvata, et see vahetati kellegi teise proovi vastu. Mõeldamatu on seegi, et keegi torkas nõela läbi turvaümbriku ja katsuti korgi ning süstis M. Siilivaski verre juurde alkoholi. Ka kaitsja versioon sellest, et EKEI külmik ei ole lukus ning seal tehakse ekskursioone, mistõttu sattub kahtluse alla vereproovi puutumatus, ei ole eluliselt usutav. Samuti puudub alus kahelda EKEI töötajate usaldusväärsuses ja seal kasutatavates metoodikates ning uuringutes ja nende tulemustes. 5.3.4 Alusetud ja tõendamata on kohtu väited alkoholi sisaldava puhastusaine kasutamises ja selles, et joobeseisundi tuvastamise saatekiri on koostatud tuvastamata arv isikute poolt. Arusaamatuks jääb, kuidas mõjutab proovi usaldusväärsust see, kes on märgitud materjali saatjaks. Kohus pidas usaldusväärseks tõendiks Rakvere Haigla ruumide vaatlust, mida prokurör pidas põhjendamatuks ja ei toetanud. Vaatluse ajal jalutati ruumid läbi ja nii kaitsja kui ka kohus tegid valikuliselt fotosid, mis ei ole menetluslikult korrektne. Vaatlus viidi läbi kohtuistungi toimumise ajal ja haigla töötajatelt ei küsitud selgitusi, kus miski asus sel ajal, kui M. Siilivaskilt verd võeti ning ei pandud täpselt kirja sedagi, kus sel päeval vastavad desinfitseerimisvahendid asusid. Küsitav on, mille põhjal teeb kohus järelduse, et kohast, kust toodu M. Siilivaskilt vere võtmiseks vajalikud vahendid, ei olnud võimalik tuua alkoholivaba desinfitseerimisvahendit. 5.3.5 Tõendamist leidis, et vereproovi sisaldav katsuti ei olnud pandud ühekordselt suletavasse turvaümbrikusse. Apellant leiab, et see rikkumine ei mõjutanud tõendite kogumist ja kvaliteeti ning ei kujuta rikkumist, mille tõttu peaks tõendi lubamatuks tunnistama.

6.Ringkonnakohtu kohtuniku 25.06.2014 määrusega anti menetluspooltele õigus esitada vastuväited esitatud apellatsiooni osas tähtajaga kuni 14.07.2014. Nimetatud kuupäeval registreeriti ringkonnakohtus kaitsja Inderk Sirki vastus prokuröri apellatsioonkaebusele. Seisukohas taotletakse arvestada lisaks ka kaitsja kõiki kohtuvaidluses esitatud argumente. I. Sirk taotleb jätta esitatud apellatsioon rahuldamata ja menetluskulud riigi kanda jätta. 6.1 M. Siilivaski ütlused on usaldusväärsed. 6.1.1 Süüdistatav on andnud arusaadava ja eluliselt mõistetava selgituse, miks ta ühes avalduses bluffis, et salvestised on alles. M. Siilivask ei ole kunagi andnud ütlusi, et salvestised on säilinud. Kohtus vaadeldud politsei salvestisi vaadates ei tuvastanud kohus ega prokurör neis vastuolusid süüdistatava kohtuistungil antud ütlustega või tema varasemate avalduste ja seisukohtadega. Menetluses ega apellatsioonis ei ole prokurör muid vastuolusid süüdistatava ütluste ja muude tõendite vahel välja toonud. Märkimist väärib, et esmased avaldused on süüdistatav kirjutanud ajal, mil ta ei teadnud salvestiste sisu. 6.1.2 Süüdistatava salvestistel ei saanud olla midagi ebasoodsat, kuivõrd ka politseiametnike salvestised kajastavad aega, mil süüdistatav püüdis oma telefoniga filmida ning need ei saa sisaldada infot, mida politsei salvestistel ei oleks. 6.2 M. Siilivaskile tema õiguste selgitamine ei ole tuvastamist leidnud. Tõendite kogumisel on korduvalt ja tahtlikult rikutud menetlusõigust. M. Siilivaskile ei olnud tagatud kaitseõigus. 6.2.1 Tõendamist on leidnud, et enne indikaatorvahendisse puhumist M. Siilivaskile indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise õigusi ei selgitatud. Tõendamata on prokuröri väide, nagu oleks politseiametnik J.J. selgitanud süüdistatavale joobeseisundi tuvastamisele allutatud isiku õigusi politseisõidukis. Selles osas esineb vastuolu süüdistatava ja tunnistaja J.J. ütluste vahel. Viimane on oma ütlustes kirjeldanud õiguste selgitamise viisi, ent ühelgi salvestisel ei suutnud ta seda näidata, mistõttu on politseiametniku ütlused õiguste selgitamise kohta ebausaldusväärsed. Politseijaoskonnas tehtud katkematu salvestis tõendab, et jaoskonnas õiguste selgitamise ja menetlusdokumentide tutvustamise osas on tunnistaja J.J. andnud valeütlusi. Kaitsja möönab, et M. Siilivask saavutas oma tavateadmiste pinnalt siiski kõige olulisema õiguse, vereproovi võtmise, ent see ei tõenda, et talle oleks õigusi selgitatud. 6.2.2 Kaitsja märgib, et lisaks joobeseisundi tuvastamisele allutatud isiku õigustele pidi politseiametnik selgitama süüdistatavale ka süüteomenetluses sätestatud õiguseid, kuna alates alkomeetrisse puhumisest oli alanud süüteomenetlus (vt ka RKKK 3-1-1-19-05, 3-1-1-2-06 p 6 ja 3-1-1-22-14). Salvestusi hinnates on selge, et politseijaoskonda sõidu ajal süüdistatavale mingeid õigusi ei selgitata ning eriti selge tõend õiguste selgitamata jätmisest on vahejuhtum, kus J.J. võtab süüdistatavalt telefoni ja paigaldab talle käerauad. Ei saa uskuda, et selliselt käituv politseinik tutvustab süüdistatavale muid õigusi, ent jätab tegemata hoiatuse korrarikkumise lõpetamiseks ja sunnivahendi kasutamiseks. Politseijaoskonna turvakaamera salvestise põhjal ei ole võimalik teha järeldusi isikute omavahelise vestluse sisu kohta, ent salvestis koos J.J. ütlustega tõendab, et õigusi ei tutvustatud. J.J. ei suutnud näidata, millal õiguste tutvustamine toimus. J.J. selgitas, et esitab menetlusdokumendi isikule, allkirjast keeldumise korral loeb suuliselt ette, esitab siis uuesti isikule allkirjastamiseks ning teeb seejärel ise tunnistaja juuresolekul märke menetlusdokumendile. Sel viisil ei ole ühtki menetlusdokumenti süüdistatavale tutvustatud. Salvestiselt on näha, kuidas politseinik esitab ühe paberi süüdistatavale, millele viimane alla kirjutab. See menetlusdokument (kinnipidamise protokoll) on kohtutoimikus ja kinnitab selgelt, et J.J. valetab nii õiguste selgitamise kui ka menetlusdokumendi tutvustamise osas.

6.2.3 M. Siilivaskile ei selgitatud tema suhtes 20.08.2011 läbi viidud menetlustoimingute ajal sisuliselt mitte midagi. Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et oluliseks menetlusõiguse rikkumiseks tuleb lugeda seda, kui tõendite kogumisel on korduvalt ja tahtlikult rikutud menetlusõigust (RKKK 3-1-1-31-11). J.J. rikkus tahtlikult ja jämedalt sisuliselt kõiki M. Siilivaski õigusi alates õiguste ja kohustuste selgitamata jätmisest, kaitsja kasutamise takistamisest ja menetlustoimingute protokollide tutvustamata jätmisest ning lõpetades ebaseadusliku käeraudade kasutamise ning asjade äravõtmisega ja telefonisalvestise kustutamisega. Valeütluste andmist kinnitab seegi, et salvestiselt ei nähtu, et tunnistaja J.J. oleks hoiatanud sunnivahendi kasutamisele eelnevalt ning sunnivahendi kohaldamise alused puudusid, kuigi tunnistaja väitis, et tegi seda. 6.2.4 Nii videosalvestised kui ka tunnistaja H.T. ütlused lükkavad ümber apellandi väited süüdistatava agressiivsusest. Üheltki salvestiselt ei nähtu süüdistatava käitumise agressiivsust või ebaadekvaatsust. Lisaks on kaitsja seisukohal, et ebaadekvaatsele isikule tema õiguste selgitamisel tuleb olla eriti tähelepanelik ja põhjalik, et tagada isiku arusaamine tema õigustest ja menetlustoimingutest. 6.2.5 Prokurör ei ole käsitlenud apellatsioonis asjaolu, et süüdistatavale ei selgitatud süüteomenetlusele allutatud isiku õigusi. Vastuolus ausa menetluse ja kaitseõiguse tagamise põhimõttega on seisukoht, et isik peab pärast ühe konkreetse advokaadi kaitsjaks valimise taotluse tagasilükkamist esitama uue taotluse ning leidma uue advokaadi. Kaitseõiguse tagamine on menetleja kohustus. 6.3 Kaitsja vastuväited Rakvere Haiglas tehtud toimingutele. 6.3.1 Süüdistataval on õigus, prokuratuuril ja kohtul aga kohustus kontrollida vereproovi võtmise ja joobe tuvastamise usaldusväärsust. Kuivõrd prokurör oli lasknud hävitada vereproovi, ei saanud kohus vahetult uurida, kas uuringuteks kasutatud veri kuulus süüdistatavale. Kaitsja praktikas on esinenud juhtum, kus DNA-analüüs tõendas, et vereproov ei kuulunud isikule, kelle süüdistamiseks seda kasutati. Kaitsja leiab, et ükski menetluskord ei taga 100%-st usaldusväärsust ning seetõttu ei saa põhineda usul, et kõik ametiasutustes tehtavad toimingud on õiguspärased. 6.3.2 Uurimisel leidis kinnitust, et haiglas ei selgitatud M. Siilivaskile tema õigusi, proovivõtmisel kasutati etanooli sisaldavat puhastusvahendit ning ühekordselt suletavad pakendid puudusid sootuks. Vereproovi võttis inimene, kes tegi seda esimest korda. Proovi võtnud laborant lahkus enne proovi pakendamist ruumist ning ei võtnud pakendamisel süüdistatavalt sellele allkirja. Rakvere Haigla vastuvõturuumi vaatlusel puudusid tunnistajate poolt osundatud kohtades alkoholi mittesisaldavad desinfitseerimisvahendid ning proov pakendati kehtestatud korrale mittevastavalt. Haiglas korraldatud vaatlusele saabusid menetlusosalised sarnasel viisil nagu inimesed, keda tuuakse vereproovi andma. Tunnistajate viidatud tavapärastes kohtades ei olnud alkoholi mittesisaldavaid puhastusvahendeid. See loob kahtluse, et ka süüdistatava vereproovi võtmise ajal neid ei kasutatud. 6.3.3 Kaitsja leiab, et kahtlusi vereproovi tahtliku või tahtmatu vahetusse mineku või rikkumise kohta ei saa kõrvaldada vaid usuga, et keegi ei ole seda tahtlikult teinud. Maakohus hindas vahetult tõendeid, sh proovi pakendamise ja liikumisega seonduvat alates vereproovi võtmisest kuni eksperdini jõudmiseni. Prokurör taotleb hinnata maakohtu järeldused tõendite vahetust uurimisest ümber, ent ei ole esitanud vastavasisulist taotlust. Üksnes kirjalike materjalide pinnalt ei ole võimalik ümber hinnata kõiki kogutud tõendeid.

8.Süüdistatava M. Siilivaski ütluste usaldusväärus. Maakohtus seadis prokurör kahtluse alla süüdistatava M. Siilivaski ütluste usaldusväärsuse tervikuna ning leidis, et tema ütlusi ei saa tõendina kasutada. Prokurör viitas seejuures kohtus avaldatud M. Siilivaski 07.09.2011 avalduses toodud lausele „hiljem selgus, et salvestust kustutada politseinikul ei õnnestunud ja olen valmis seda tõendina ka esitama“. Hiljem kinnitas M. Siilivask aga, et salvestust säilinud ei ole. Kohtus selgitas süüdistatav, et kui ta istus politseiautos ja filmis kiiruseületamist, siis nägi ta, et kiiruseületamine jäi selgelt ekraanile. Avalduses väitis ta tõepoolest, et salvestus on olemas, kuid telefoni tagasi saades sai ta aru, et seda siiski ei ole. Süüdistatav selgitas, et ta mitte ei valetanud, vaid bluffis selleks, et saada politseist kätte videod, et politsei ei kustutaks oma videosid ära. Maakohus ei nõustunud prokuröri seisukohaga, märkides, et süüdistatava selgitus on arusaadav ja aktsepteeritav. Sellest tulenevalt ei pidanud kohus võimalikuks soostuda prokuröriga ning seetõttu hindas kohus süüdistatava kohtus antud ütlusi. Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtuga ning muuhulgas märgib, et asjaolu, kas M. Siilivask ka tegelikult salvestas oma telefoniga võimalikku kiiruseületamist politsei poolt või mitte, ei oma asja lahendamisel sisulist tähendust. Maakohtus tõendina esitatud politsei salvestiselt on nähtav, et M. Siilivask, istudes politseiauto tagaistmel hoiab käes oma telefoni, n.ö filmimise asendis. M. Siilivaski selgitus bluffimise kohta ei ole aga millegagi ümber lükatud ning nagu eelmärgitud, asjaolu, kas M. Siilivask tegelikult ka salvestas oma telefoniga sõidukiiruse ületamist politsei poolt või mitte, on käesolevas menetluses tähtsusetu ning ei muuda süüdistatava ütlused seetõttu tervikuna ebausaldusväärseteks, nagu soovib seda prokurör. Ei saa nõustuda prokuröri poolt apellatsioonis toodud oletusega, et jääb üles tõsine kahtlus, et süüdistatava salvestised näitaksid midagi sellist, mida ei ole kasulik M. Siilivaski kaitsjal tõenditena esitada ja mis kinnitaksid, et politseinik räägib tõtt. Ringkonnakohus leiab, et prokuröri eeltoodud oletus on mõistetamatu. Oluline on siinkohal märkida, et samal ajal kui M. Siilivask näitas, et ta politseiautos sõitmise ajal oma telefoniga filmib, toimus salvestamine ka politseiautos asuva tehnikavahendiga, mille salvestis on ka käesolevas asjas tõendiks. Sellest nähtub, et politseiametnike tehtud salvestised käsitlevad sama aega, mil M. Siilivask püüdis oma telefoniga filmida. Seega ei saanud ringkonnakohtu hinnangul M. Siilivaski võimalik salvestis sisaldada midagi muud kui politsei salvestiselt nähtavat. Politsei salvestiselt nähtub telefoniga väidetav filmimine süüdistatava poolt kuni

9.Joobeseisundi tuvastamisele allutatud isiku õiguste selgitamata jätmine M. Siilivaskile, kaitseõiguse rikkumine, menetlusdokumentide tutvustamata jätmine. Prokurör leiab, et kohtu seisukohad eeltoodud küsimustes ei ole õiged, kohus on tõlgendanud kogutud tõendeid meelevaldselt. Siinkohal osundab prokurör politseiametnik J.J. ütlustele, et õigusi ja kohustusi ei selgitatud M. Siilivaskile küll enne indikaatorvahendisse puhumist, kuid seda tehti pärast politseiautos. Kuna M. Siilivaski käitumise tõttu ei olnud võimalik vormistada dokumente kohapeal autos, siis dokumendid vormistati hiljem politseijaoskonnas, kuid siis keeldus M. Siilivask neile alla kirjutamast. Kuigi õiguste selgitamise osas salvestis puudub, ei ole võimalik J.J. ütlusi ümber lükata. Prokurör möönab, et menetleja ei selgitanud nõuetekohaselt õigusi enne indikaatorvahendisse puhumist, kuid seda ei saa vaadelda menetlusõiguse olulise rikkumisena. Puudub alus kahelda, et õigused selgitati M. Siilivaskile hiljem. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kaitseõigust puudutavatele küsimustele andnud põhjendatud ning igati aktsepteeritavad hinnangud. Nendega nõustub ka ringkonnakohus. Süüdistatav selgitas, et talle õigusi ja kohustusi üldse ei selgitatud. Politseiametnik J.J. aga väitis, et õiguseid selgitati M. Siilivaskile hiljem, politseiautos. Seega on tegemist kahe tõendiga, mis on kardinaalselt erinevad. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et maakohus on põhjalikult analüüsinud salvestistelt nähtuvat, millest ei ole võimalik näha ühtegi ajahetke, mil tehti niivõrd olulist toimingut, nagu seda on menetlustoimingule allutatud isikule õiguste ja kohustuste selgitamine. Täiesti oletuslik on prokuröri arvamus sellest, et kuigi salvestis õiguste selgitamist ei kajasta, ei olevat alust kahelda, et seda tehti hiljem. Maakohtuga nõustuvalt saab asuda seisukohale, et M. Siilivaskile tema õigusi ja kohustusi ei selgitatud. Nimetatud veendumust süvendab ringkonnakohtu jaoks politsei videosalvestiselt nähtu. Asjakohatu on prokuröri väide selle kohta, et M. Siilivask teadis vägagi hästi oma õigusi kui nõudis vereproovi andmist. Ringkonnakohtu hinnangul asjaolu, et alkoholijoobe kahtlusega isikul on õigus vereproovi anda, ei võimalda tõsikindlalt järeldada, et M. Siilivaskile õiguseid selgitati. Pealegi on vereproovi andmise õigusest tänapäeval teadlik pea iga liikluses osalev autojuht. Ilmekaks tõenduseks M. Siilivaskile õiguste ja kohustuste selgitamata jätmisest on politsei salvestis, milles on kajastamist leidnud M. Siilivaskilt telefoni äravõtmine ning erivahendi-käeraudade kasutamine tema suhtes. Ka siinkohal ei selgitatud M. Siilivaskile, milline temapoolne õigusrikkumine erivahendi kasutamise tingis. Apellatsioonis märgitakse, et kuna M. Siilivaski käitumise tõttu ei olnud võimalik dokumente vormistada kohapeal autos, siis dokumendid vormistati hiljem politseijaoskonnas ning nendele M. Siilivask keeldus alla kirjutamast. Siinkohal tuleb märkida, et kriminaalasjas tõenditeks olevatelt salvestistelt ei ole võimalik mõista, miks siiski ei saadud dokumente vormistada, samuti õigusi ja kohustusi selgitada. M. Siilivaski käitumises ei ole nähtav mingit agressiivsust vms, mis oleks takistanud politseiametnikke talle korrektselt tema õigusi ja kohustusi selgitamast ning vajalikke dokumente korrektselt kohapeal vormistamast. Maakohtuga nõustuvalt tuleb tõdeda, et M. Siilivaskile ei tutvustatud ka menetlusdokumente. Prokurör leiab, et süüdistatav keeldus dokumentidega tutvumisest ja allkirjastamisest.

Kaebaja arvates tuleb vaadata ka seda, et M. Siilivaski labane ja solvav väljendusviis raskendas politseitöötajate tegevust. Prokuröri arvates ei ole ka siinkohal mingeid olulisi menetlusõiguslikke minetusi võimalik politseitöötajatele ette heita. Maakohus on ringkonnakohtu arvates õigesti lähtunud salvestisest, siinkohal siis politseijaoskonna turvaruumi turvakaamera salvestisest, kus nähtuvat hinnates ei saa asuda tõsikindlale järeldusele, et M. Siilivaskile tutvustati menetlustoimingute protokolle. Samas nähtub nimetatud salvestiselt, et vaid ühte protokolli ka reaalselt tutvustati, millele ta ka alla kirjutas. Prokurör kinnitab apellatsioonis, et salvestised, s.o nii politsei poolt filmitu kui ka politseijaoskonna turvakaamera salvestis, ei kajasta kõiki sel ööl toimunud sündmusi ega ka kõike politsei poolt tehtut. Seega ei saa prokuröri arvates salvestiste alusel teha järeldusi mingite toimingute tegemise või mittetegemise ja sündmuste toimumise või mittetoimumise kohta. Seega ei ole välistatud õiguste ja kohustuste selgitamine suuliselt ja jutu käigus keeldumine allkirja andmisest osadele dokumentidele, sest alati ei peagi eeldama isikule dokumendi ulatamist. Ringkonnakohus märgib, et isikule tema õiguste ja kohustuste selgitamise tõendamine ei saa toimuda viisil, nagu püüab seda teha prokurör. Ehk siis väitega, et see ei ole välistatud. Olukorras, kus tõendid on üksteisele vastukäivad (süüdistatava ja politseiametniku ütlused), on põhjendatud pöörduda objektiivsete tõendite, s.o salvestiste poole. Kuna salvestised ühtegi prokuröri poolt tõendatuks loetud asjaolu ei kinnita (v.a ühe dokumendi M. Siilivaskile tutvustamine, millele ta alla kirjutas), siis ei ole võimalik asuda tõsikindlale seisukohale, et M. Siilivaskile mingil hetkel tema õigusi ja kohustusi selgitati ning dokumentidega keeldus ta tutvumast ning neile alla kirjutamast. Apellandi hinnangul on alusetu väide, et M. Siilivaskile tehti takistusi advokaadiga suhtlemisel või selleks oma telefoni kasutamisel. Süüdistatav soovis, et teda esindaks ilmsete alkoholijoobe tunnustega temaga koos autos viibinud isik, keda seetõttu põhjendatult aga ei kaasatud. Samas süüdistatav ühtegi teist kaitsjat ei soovinud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et politseiametnikud põhjendatult ei lubanud menetlusse M. Siilivaskiga ühes autos viibinud ilmsete joobetunnustega isikut. Selles ei ole ega ei saakski olla mingit vaidlust. Samas tuleb märkida, et saades aru, et M. Siilivask soovis endale kaitsjat, ning põhjendatult jättes kaitsjana kaasamata joobetunnustega isiku, ei selgitatud süüdistatavale tema õigust võtta ühendust seni veel tema käsutuses olnud telefoni teel mõne muu tema poolt valitava kaitsjaga. Võttes arvesse politsei salvestistelt nähtavat ning asjaolu, et M. Siilivaskile kinnipidamisel mingeid õigusi ei selgitatud (tõendid seda ei kinnita), ei selgitatud muude õiguste hulgas ka seda- õigust valida endale soovi korral teine kaitsja.