Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

1-13-5568 09.05.2014 seletuses M.R teatas, et ei asunud rehabilitatsioonikeskusesse ravile narkosõltuvuse vabanemiseks seepärast, et Sillamäe rehabilitatsioonikeskuses on ravil isikud, kellega tal on konfliktsed suhted. Ta uuris ravivõimalusi Viljandi rehabilitatsioonikeskuses, kuid seal ei ole vabu kohti. M.R on määratud kriminaalhooldusele alates 29.08.2013. Käesoleva katseaja jooksul on esinenud rikkumised sh ka narkootikumide tarvitamisest tingitud: 14.01.2014 oli ta karistatud 15- päevase arestiga NPALS §151 alusel. Peale selle on esinenud ka registreerimisrežiimi rikkumised. Sel põhjusel kriminaalhooldusametnik koostas 27.01.2014 kohtule erakorralise ettekande ettepanekuga: määrata M.R-ile lisakohustus: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseajal. Kriminaalhooldusametniku ettepanek rahuldati Viru Maakohtu 28.01.2014 määrusega. Vaatamata sellele 24.02.1014 M.R oli jälle kinni peetud politsei poolt narkojoobes ning karistatud rahatrahviga 140 euro ulatuses. Kuna sellega ta rikkus ka kohtu poolt määratud kohustust "mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume", koostati uus erakorraline ettekanne ettepanekuga "alluda ettenähtud ravile, kui isik on selleks eelnevat nõusolekule antud" so asuda rehabilitatsioonikeskusesse ravile narkosõltuvusest vabanemiseks kuni 30.04.2014. Eelnevalt M.R ise palus seda kohustust talle määrata, kuid seisuga 19.05.2014 ei ole asunud seda täitma. Seega kriminaalhooldusametnik peab M.R-i katseaega ebarahuldavaks, kuna isik jätkub seaduse rikkumist katseajal ning ei astu samme oma probleemide lahendamiseks. Arvestades ülaltoodut teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku: pöörata M.R-ile mõistetud karistust täitmisele KarS § 74 lg 4 alusel. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 13.06.2014 kohtuistungile M.R ei ilmunud. Vahetult enne kohtuistungit helistas ta kohtuistungisekretärile ja teatas, et ei saa ilmuda kohtuistungile, kuna viibib Puru haigla traumapunktis ja lubas kohtule esitada selle kohta tõendi. Kohus määras uue kohtuistungi 30.07.2014, kuid kriminaalhooldusalusele isikule ei õnnestunud kohtukutset kätte toimetada, kuna saaja ei viibinud kohal ja kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestusid. 04.08.2014 kohtumäärusega kuulutas kohus M.R-i tagaotsitavaks ning määras võtta ta tabamisel vahi alla. M.R peeti kinni 16.09.2014. 24.09.2014 kohtuistungil kandis kriminaalhooldaja ette erakorralise ettekande ning palus pöörata M.R-ile mõistetud karistus täitmisele. Kriminaalhooldusalune M.R palus jätta taotlus rahuldamata. Ta selgitas, et oli 17.07 – 16.09.2014 Soomes vanglas ning seetõttu ei saanud istungile ilmuda. Selle kinnituseks esitas ta ka soomekeelsed menetlusdokumendid. Samuti palus M.R arvestada, et tal on naine lapseootel ning teda on vaja toetada. Tal on käesoleval ajal reaalne võimalus asuda ametlikult tööle, kuid vanglasse sattudes kaotaks tema sertifikaadid kehtivuse. 13.06.2014 istungilt puudumise kohta on tal tõend traumapunktist, soovis seda esitada järgmisel kohtuistungil, kuid enne peeti ta Soomes kinni. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid ning kuulanud ära menetlusosalised, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek M.R-i suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

1-13-5568 KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune M.R rikkus katseajal kohtu poolt määratud lisakohustust - asuda rehabilitatsioonikeskusesse ravile narkosõltuvusest vabanemiseks kuni 30.04.2014. Samuti on M.R eelnevalt rikkunud korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Viimane rikkumine leidis aset 28.02.2014. M.R-i poolt nimetatud kohustuste mittetäitmise põhjuseid ei pea kohus mõjuvateks. M.R ei esinenud sellist objektiivset takistust, mis ei võimaldanud temal täita kohtu poolt määratud lisakohustust. Seega on olemas alused vangistuse täitmisele pööramiseks. Arvestades eeltoodut ning kriminaalhooldaja hinnangut ja M.R-i seletusi rikkumiste kohta, on kohus veendunud, et M.R rikub kohtu poolt määratud kohustust tahtlikult ning rikkumisi vabandavad asjaolud puuduvad. Kohus on varasemalt andnud süüdimõistetule korduvalt võimalusi oma käitumise parandamiseks ning katseaja korrektseks läbimiseks. Kuid varasemalt kohaldatud meetmed ei ole suutnud panna teda hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Nii on kohus kohustanud M.R läbima sõltuvusravi, kuid vaatamata sellele ei ole ta ravile läinud. See näitab, et leebemad meetmed ei ole suutnud suunata M.R edasisele õiguskuulekale käitumisele. Taolist veendumust kinnitab ka asjaolu, et M.R on käesoleva aasta juulis peetud seoses varguse toimepanekuga kinni Soomes. Ta viibis seetõttu kaks kuud vahi all ning M.R-i enda sõnul otsustas Soome kohus 15.09.2014 toimunud istungil, et ta saadetakse riigist välja ning talle kehtestatakse 6-aastane sissesõidukeeld. Seega võib nendest andmetest järeldada, et sisuliselt on Soome kohtu poolt mõistetud M.R süüdi kuriteo toimepanemises ajal, mil ta oli kohtuotsuse nr 1-13-5568 järgi katseajal. M.R-ile Soomes esitatud süüdistusest nähtub ühtlasi, et ta on ise varguse toimepanemist tunnistanud. Lisaks sellele on süüdistus märgitud, et M.R-i valdusest leiti väikses koguses narkootilist ainet. Kohtu hinnangul ei ole neil põhjustel kriminaalhoolduse edasine teostamine M.R-i suhtes otstarbekas. Seega tuleb KarS § 74 lg 4 alusel pöörata täitmisele M.R-ile Viru Maakohtu 29.08.2013 kohtuotsusega nr 1-13-5568 mõistetud karistus – 6 kuud 24 päeva vangistust. Kuivõrd M.R on hoidnud kõrvale kohtuotsuse täitmisest, peab kohus vajalikuks jätta jõusse tema suhtes valitud tõkend – vahistamine - kuni kohtumääruse jõustumiseni või karistustähtaja saabumiseni. Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 427 lg-st 2, 432 lg 3. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.