Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
24.september 2014.a. Tallinn
Kohtuistungi aeg ja koht
23.september 2014.a.
Kriminaalasja number
1-14-6651
Kohtukoosseis
Kriminaalasi
eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Sten Lind ja Andres Parmas Liina Kaev S.J-i süüdistuses KarS 260 järgi lühimenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu otsus 9.augustist 2014.a.
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav S.J ja tema kaitsja adv. Gennadi Kull
Prokurör
Natalja Kutepova
Süüdistatav
S.J (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses)
Kaitsja
Adv. Gennadi Kull
Harju Maakohtu otsus 9.augustist 2014.a. S.J-i suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata.
Kohtuistungi sekretär
Välja mõista S.J-ilt riigieelarve tuludesse 36 määratud kaitsjale makstud tasu katteks.
eurot
Kaitsjatasu
eurot kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas Swedbank AS-s (a/a EE EE502200221014193355), AS-s SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a EE401700017002872300). Riigilõivu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadavad taotlejale saadetavas makseinfos.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.
Harju Maakohus otsustas 9.augusti 2014.a. otsusega tunnistada süüdi S.J KarS § 260 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg. 2 alusel S.J-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 (neli) kuud. Kohaldada S.J-i suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 08.08.2014.a. S.J mõisteti süüdi selles, et tema Läti Vabariigi kodanikuna ehk välismaalasena ja isikuna, kelle suhtes kohaldati 17.09.2012.a Politsei ja Piirivalveameti otsusega nr 1022471670 sissesõidukeeldu Eesti Vabariigi territooriumile 5-ks aastaks, viibis Eesti Vabariigi territooriumil (Tallinnas, XXXXX XXX-XX korteris) ebaseaduslikult, olles eelnevalt 20.06.2014.a. ja 15.07.2014.a Harju Maakohtu otsustega karistatud kriminaalkorras KarS § 260 järgi kvalifitseeritavate kuritegude ( Eestis ebaseadusliku viibimise) eest. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 28 lg 3 alusel ei ole välismaalasel, kelle suhtes on kohaldatud sissesõidukeeld, lubatud Eestis viibida ning tema Eestis viibimine on ebaseaduslik. 08.08.2014 peeti S.J kinni Eesti Vabariigi territooriumil, kus ta viibis vaatamata tema suhtes kehtivale sissesõidukeelule, so ebaseaduslikult. APELLATSIOONIDE SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Süüdistatav vaidlustab temale mõistetud karistust. Ta leiab, et see on liiga range kuna ta ei pannud Eestis toime kuritegusid vaid töötas, et aidata oma perekonda ja et vormistada kooselu. Palub vabastada ta kohtusaalist ja toimetada ta Eestist välja konvoi saatel. Lubab, et elab edaspidi Lätis oma sissekirjutuse järgses elukohas. Veel märgib süüdistatava, et on haige inimene ja ta peab läbima Lätis arstliku kontrolli. Süüdistatava kaitsja adv. G.Kull aga leiab, et maakohus on S.J-i süüdi mõistes rikkunud seadust. Apellant taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega
süüdistatava õigeksmõistmist. Kaitsja esitab oma seisukoha põhjenduseks järgmised väited. Välismaalaste seaduse § 2 lg. 2 sätestab, et Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanike ning nende perekonnaliikmete Eestis ajutise viibimise ja elamise õiguslikud alused sätestab Euroopa Liidu kodaniku seadus. Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 1 lg. 1 sätestab, et seadus reguleerib Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme Eestis viibimise ja elamise aluseid. Vaidlust ei ole selles, et S.J on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik. Edasi esitab kaitsja Euroopa Liidu kodaniku seaduse §-de 2,3,7,8 sisu ja väidab, et kohtuotsuses ei mainita, et S.J-i suhtes oleks täidetud eelmainitud punktid. S.J selgitas kohtuistungil, et ta elab Eestis naissoost isikuga, kellel on Tallinna linnas elamispind. S.J selgitas, et tegemist on tema elukaaslasega. Abielu registreerimine viibib elukaaslase eelmise abielu lahutuse taga. S.J selgitas, et isik, kellega ta koos elab, on väga haige ning vajab pidevat hoolt. S.J selgitas kohtule, et Lätis ei ole tal lähedasi isikuid. S.J selgitas, et teda seob Eestiga vabaabielu ning siin on tal võimalus teenida tööga elatist. S.J selgitas, et ta on taotlenud Eesti elamisluba, kuid talle on sellest keeldutud. Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 13. lg. 1 sätestab, et Euroopa Liidu kodanik omandab Eestis tähtajalise elamisõiguse viieks aastaks, kui ta registreerib elukoha Eestis rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras. Rahvastikuregistri seaduse § 42 lg 71 sätestab, et Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanik esitab käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud elukohateate vastavalt Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatule. Rahvastikuregistri seaduse § 40 sätestab, et elukoha aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse esitab isik kirjalikult elukohateate elukohajärgse kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele. Seega S.J ei pea taotlema Eestis elamiseks elamisluba, vaid ta peab end vastavuses seadusele registreerima teatades oma elukoha aadressi vastavuses Rahvastikuregistri seadusele. Kaitsja leiab, et S.J suhtes on rikutud seadust. S.J ei ole rikkunud seadust sellisel määral, mis annaks aluse ta Eestist välja saata. Apellatsioonikohtu istungil toetasid apellandid esitatud apellatsioone, prokurör vaidles nendele vastu.
Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonide väidetega, tuli alljärgnevatele järeldustele.
kohtukolleegium juba märkis on sissesõidukeeldu omava isiku viibimine Eestis ebaseaduslik, sõltumata viibimisaluse omamisest. Kuna süüdistatav on aasta jooksul vähemalt kaks korda viibinud Eestis ilma seadusliku aluseta, on tema käitumine kvalifitseeritav KarS § 260 järgi. Kaks aastat tagasi toimunud väljasaatmise seaduslikkuse üle otsustamine ei ole käesoleva apellatsioonimenetluse esemeks.
materjalidele ja kuidas on ühe ja sama materjalide kogumi alusel tulla erinevatele seisukohtadele – maakohtus jaatada süüdistuse põhjendatust ning apellatsioonis seda vaidlustada. Süüdistatava kaitseõiguse seisukohast on tegemist absoluutselt ebavajaliku ning argumenteerimata apellatsiooniga ning sellise dokumendi eest tasu nõudmine ei täida kaitsealuse huvides tegutsemise nõuet. Teist taotlust peab kohtukolleegium põhjendatuks kuna kaitsja osales apellatsioonimenetluse istungil ning arutusel oli ka süüdistatava poolt esitatud apellatsioon karistuse vaidlustamise osas. Seega on kaitsjal õigus 36 euro hüvitamisele ning kuna kohtukolleegium jätab maakohtu otsuse muutmata, siis KrMS prg. 185 lg 1 alusel kannab menetluskulud süüdistatav. Eeltoodu alusel ja arvestades seda, et kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg.-s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1,2 jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse S.J-i suhtes muutmata ning mõistab süüdistatavalt välja 36 eurot.
/ Julia Katškovskaja
Sten Lind
Andres Parmas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.