Kohtulahend

TUVASTATUD ASJAOLUD

J.E on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema Läti Vabariigi kodanikuna ehk välismaalasena ja isikuna, kelle suhtes kohaldati 17.09.2012.a Politsei ja Piirivalveameti otsusega nr 1022471670 sissesõidukeeldu Eesti Vabariigi territooriumile 5-ks aastaks, viibis Eesti Vabariigi territooriumil (XXX) ebaseaduslikult, olles eelnevalt 20.06.2014.a. ja 15.07.2014.a Harju Maakohtu otsustega karistatud kriminaalkorras KarS § 260 järgi kvalifitseeritavate kuritegude ( Eestis ebaseadusliku viibimise) eest. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 28 lg 3 alusel ei ole välismaalasel, kelle suhtes on kohaldatud sissesõidukeeld, lubatud Eestis viibida ning tema Eestis viibimine on ebaseaduslik. 08.08.2014 peeti J.E kinni Eesti Vabariigi territooriumil, kus ta viibis vaatamata tema suhtes kehtivale sissesõidukeelule, so ebaseaduslikult. Seega pani J.E toime KarS § 260 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so välismaalase ilma seadusliku aluseta Eestis viibimise aasta jooksul vähemalt teist korda. Süüdistatav J.E tunnistas end täielikult esitatud süüdistuses süüdi ja kahetses puhtsüdamlikult juhtunut. Kahtlustatavana ülekuulamisel andis J.E ütlusi, et on teadlik, et tema suhtes on kehtiv sissesõidukeeld. Lätis ei ole tal kedagi, kõige lähedasem inimene tema jaoks on tema pruut Olga, kes elab XXX ja tema juurde on ta korduvalt Eestisse tulnud. Viimati saadeti teda välja 01.08.2014, kuid umbes 5 päeva pärast tuli ta tagasi Eestisse Olga juurde (tl 7). Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõenditega: - 08.08.2014 koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti J.E 08.08.2014 kella 22.44 ajal kinni XXX(tl. 4-7); - tunnistaja politseiametnik Imre XXX ütluste kohaselt sai ta 08.08.2014 teenistuses olles läbi juhtimiskeskuse väljakutse XXX, kus ukse taga olevat võõras mees. Politseiametnike jõudes nimetatud aadressile, oli XXX Läti Vabariigi kodanik J.E . Kontrollimisel selgus, et J.E-le

on kehtestatud Eesti Vabariiki sissesõidukeeld nr 1022587241/BL alates 17.09.2012 kuni 17.09.2017. J.E tuli politseiametnikega vabatahtlikult kaasa arestikambrisse (tl 7); - J.E passi koopiast nähtub, et J.E on välismaalane ja tema passis on kehtiv märge „Väljasaadetav“(tl 11-18); - Politsei- ja Piirivalveameti ettekirjutuste nr 1022471670 17.09.2012 ja nr 1029416674 01.08.2014 kohaselt on J.E-le tehtud kohustus lahkuda koheselt Eesti Vabariigist. 17.09.2012 ettekirjutusega kohaldati J.E-le sissesõidukeeldu 5 aastaks (tl 19-20); Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja konvoiteenistuse 01.08.2014.a konvoeerimiskorralduse nr 2.3-3/2169-1 kohaselt konvoeeriti J.E Põhja prefektuurist Ikla piiripunkti (tl 21); - J.E viibimist Eesti Vabariigi territooriumil aasta jooksul vähemalt teist korda tõendavad Harju Maakohtu 20.06.2014.a kohtuotsus, millega mõisteti J.E süüdi KarS § 260 järgi ja Harju Maakohtu 15.07.2014.a kohtuotsus, millega mõisteti J.E uuesti süüdi KarS § 260 järgi (tl 2529). J.E poolt kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused riimuvad tunnistaja ütluste ning kogutud kirjalike tõenditega. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et J.E viibis välismaalasena ilma seadusliku aluseta Eestis aasta jooksul vähemalt teist korda. Seega pani J.E tahtlikult toime KarS § 260 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. välismaalase ilma seadusliku aluseta Eestis viibimise aasta jooksul vähemalt teist korda. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 260 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Praktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Rahaline karistus ei vastaks J.E süü suurusele ega oleks ka piisavaks vahendiks tema mõjutamisel mitte enam toime panema uusi süütegusid. J.E on kriminaalkorras korduvalt karistatud, ta on Läti Vabariigi kodanik, tal puudub Eesti Vabariigis elukoht ning seaduslik alus Eesti territooriumil viibimiseks. Lühikese ajavahemiku möödumisel uue kuriteo toimepanemine annab tunnistust sellest, et et J.E ei ole enda jaoks karistusest mingeid järeldusi teinud, ka varasemad karistused ei ole mõjutanud teda loobuma süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada vangistusega. Kaitsja taotles kergema karistuse mõistmist. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). J.E kahetseb puhtsüdamlikult tehtut, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. J.E on kriminaalkorras korduvalt karistatud, kuid karistused ei ole saavutanud oma eesmärki ning ta jätkas süütegude toimepanemist. J.E puudub õigus viibida Eesti Vabariigis ning tema suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu 5 aastaks kuni 17.09.2017.a. J.E suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärke mõistes talle reaalse vangistuse sanktsiooni keskmises määras.

Juhindudes KrMS § 130 lg 41 kohaldab kohus J.E suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist.

Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on KrMS § 2565 lg 2, § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, so määrata menetluskulude hüvitamine ositi kindlaksmääratud maksetena 12 kuu jooksul. Kohus arvestab siinkohal asjaoluga, et vanglas viibival isikul on rahaliste nõuete täitmine raskendatud. Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.