1-14-3949
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-14-3949 (13230200548)
Kohtunik
Liina Pohlak
Kohtuistungi sekretär
Thea Tikenberg
Kriminaalasi
Rait Elenurm süüdistatuna KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 424 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Leelet Kivioja
Süüdistatav
Rait Elenurm, isikukood 38102140327, emakeel eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht XXX, töökoht: XXX OÜ , tõkend elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras ja väärteokorras karistatud
Kaitsja
Juho-Enn Aule (määratud korras)
Süüdi tunnistada Rait Elenurm KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 aastat. Süüdi tunnistada Rait Elenurm KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks vangistus1 aasta. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 02.08.2013.a – 03.08.2013.a, s.o 2 päeva karistusaja hulka. Kandmisele kuulub seega 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva. Karistusaja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
Sellise käitumisega rikkus Rait Elenurm liiklusseaduse § 69 lg 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis (narkojoobes), pani Rait Elenurm toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Rait Elenurme selles, et tema isikuna, keda on eelnevalt karistatud KarS
Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Rait Elenurm, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 24.09.2014. sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör Rait Elenurme karistamist KarS § 184 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo eest vangistusega 4 aastat ja KarS § 424 järgi vangistusega 1 aasta.
Vastavalt KarS § 64 lg 1 mõista liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista seega vangistus 4 aastat. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistusaja hulka eelvangistus 02.08.2013-03.08.2013, so 2 päeva ning ärakandmata karistuseks jääb vangistus 3 aastat 11 kuud 28 päeva. KarS § 50 lg 1p 1 alusel kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist üheks aastaks Asitõendid KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõendid konfiskeerida ja hävitada kui väärtusetud asjad: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas); - plastpudel, kilepakendid, salvrätik, plastpudel etiketiga AURA (asuvad kriminaalasja juures). Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 887.50 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4, 5 alusel kaitsjatasu 216 eurot, ekspertiisikulu 669 eurot riigituludesse. Kaitsja esitas taotluse menetluskulude ajatamiseks, kuivõrd nende tasumine ühe kuu jooksul ei ole võimalik. Prokurör nõustus esitatud taotlusega. Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele ning süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.
Liina Pohlak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.