Kohtulahend

Kinnipeetav on sooritanud kõik kuriteod alkoholijoobes. Alkoholi tarvitamisest on tingitud vägivaldne käitumine. Alkoholijoobes olles ei mõista isik oma tegude tagajärgi. Ise leiab, et probleemi alkoholi tarvitamisega ei ole. Alkoholi tarvitab tähtpäevadel mõõdukalt. Meditsiiniosakonna andmetel on isik olnud alkoholi liigtarvitaja 2012 aastal ning lasknud ennast nn "kodeerida". Meditsiiniosakonna andmetel kinnipeetaval narkosõltuvust diagnoositud ei ole. Tulenevalt sellest, et kinnipeetavale on määratud alla aastane karistus, ei ole kinnipeetavale koostatud individuaalset täitmiskava. Vangistuse jooksul kinnipeetav taasühiskonnastavates tegevustes osalenud ei ole. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3 korda. Reaalset vangistust kannab esimest korda. Käesolev vangistus on määratud asja omavolilise kasutamise ja varguse eest. Kahel korral on toime pannud varavastase kuriteo, varasemalt on sooritanud ka isikuvastase kuriteo. Soodusteguriks alkoholi tarvitamine Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 35%. Uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus on järgmise 2 aasta jooksul 29%. Viru Vangla toetab E. Z tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldusametniku andmetel E.Z-i elukohaks on pärast vabanemist märgitud taotluses xxx. See on munitsipaaleluruum - tuba üldpinnaga 10,4 m2, komandant esitas lepingu - üürnikuks on E.Z, kellega on xxx sõlminud lepingu, leping kehtib kuni 01.09.2014, ent kuna toa eest makstakse, siis ilmselt säilib ka edaspidi elamispind. Lepingut pikendatakse peale seda, kui kinnipeetav vabaneb. Vabanemisel ei ole taotluse andmetel kinnipeetavale garanteeritud töökohta. Rahvastikuregistri andmetel on E.Z-i elukohaks xxx. Tal on elamisloakaart kehtivusega kuni 03.03.2016. E.Z on kriminaalhoolduse järelevalve alla määratud kahel korral registreerimisrežiimi rikkumiste, mitteilmumise tõttu registreerimistele olid koostatud erakorralised ettekanded, mis kohus rahuldas ning mõlemad tingimisi karistused olid pööratud täitmisele. Prokuröri Natalja Firsova kirjalikult esitatud seisukohana ei toeta ta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. E.Z ei soovi ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri, süüdimõistetu ja kaitsja arvamustega, leiab, et E.Z tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik E.Z isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. E.Z nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. E.Z on kriminaalkorras karistatud 3 korda (vara- ja isikuvastaste kuritegude eest). Reaalset vanglakaristust kannab esimest korda. Varasemalt oli karistatud ka tingimisi vangistusega ning oli allutatud käitumiskontrollile.

Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning olles karistatud tingimisi vangistusega ja allutatud käitumiskontrollile rikkus kontrollnõudeid ning vangistus pöörati täitmisele, mis viitab sellele, et ta ei ole oma karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud käitumiskontrolli ajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse periood e, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning E.Z puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kinni peetav ei soovi ennetähtaegselt vangistusest vabaneda ja soovib oma karistuse kanda lõpuni vangistuses. Varem E.Z-ile määratud käitumiskontroll ei olnud tulemuslik , millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks E.Z uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust kinnipeetaval olid elukoht ning lähedaste toetus kuid need asjaolud ei hoidnud ära kuritegude toimepanemist ega mõjutanud tema käitumist käitumiskontrolli ajal. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal (ta rikkus kontrollnõudeid) puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Arvestades, kuritegude korduvust, käitumis kriminaalhooldaja järelevalve all olles ja vangistuses ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiaks ära uute kuritegude toimepanemise. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu E.Z vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

Kohtunik Loretta Pikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.